Kõige raskem on mul Noorsandi armastada siis kui mul on nohu

Mis vahe on Vennasel kui ta on terve, versus see aeg kui ta on haige? Kui ma küsiks tervelt Vennaselt, kas ta tahab jäätist, lööksid ta silmad särama ja ta jookseks ise kiirelt laua taha istuma. Kui ma aga küsiks seda haigelt Vennaselt, siis… siis ta jookseks säravate silmadega laua taha jäätist ootama. Ei olnud hea näide. Jäätis ei ole kunagi hea näide, sest seda võivad lapsed vohmida olenemata enesetundest. Isasse.

Kuid kui Esileedi eile enda ülakeha paljaks võttis ja Vennase endale rinnale tõstis (Esileedi ei lubanud pilti teha), siis esimene asi, mis mulle pähe kangastus oli see, et mu naine on puhta lolliks läinud. Hakkab täismehele tissi andma. Selgus, et ei hakka. Vaid nahk-naha kontakt pidi olema tervendav. Seal ta siis oli, silmad kaugusesse vaatamas ja lihtsalt vaikis. See ei ole see Vennas, keda mina tunnen, sest Vennas ei ole mitte kunagi vaikne. Ega ühel kohal. Tal on silmis pidev tuluke, mis reedab, et ta silmad skännivad tuba, et leida midagi, mis õelt või vennalt pihta panna ja sellega mööda tuba neilt eest ära joosta. Ta tõepoolest ei diskrimineeri – hea meelega jookseb ta nukk kaisus eest ja õnnetult röökiv Piiga kohe sabas, kui ka hiilib Legodest torni ehitava venna selja taha, et see kiire käe või jala liigutusega ümber paisata ja naeru kugistades eest ära joosta. Noorsand saab ta küll alati kätte ja karistab, aga ega see Vennase indu kahanda.

Õnneks hakkab see viirus üle minema. See ei olnud võrreldavgi sellega, mida me talvel kogesime.Seekord oli väike palavik, mõõdukas nohu ja vastik rögane köha. Nöha nagu moodne sõna meie läbitud nädalavahetust kirjeldada võiks. Varem polnud kunagi mul probleeme sellega, et mul on nohu. Noorena olin ma üldse olin üliharva haige. Ega ma praegu ka eriti tihti pole, aga nohu on minu jaoks kõige suurem katsumus. Päeval see mind ei häiri, aga ööd on see-eest tõeline kadalipp. Ma olen märganud, et kui üks ninapool kinni läheb, tuleb pikutada vastas küljel ja mingi aja pärast vajub see nina pool lahti. Kuid ma ei saa seda teha kui öösel ärkab Noorsand ja teatab, et ta nägi unes hirmsat unenägu ja tal on vaja kaissu. Siis ma laman seal silmad pärani oma pimedas toas, käsi Noorsandi raudses haardes ja tuletan endale meelde põhjusi, miks ma oma poega armastan. Lihtsalt selleks, et teda mitte aknast välja visata. Lase elada! Ma ei teagi, mis juhtus. Vahepeal läks nii hästi ning ta magas juba teises toas omaette voodis ja nüüd väidab, et ta kardab. Kui on üks positiivne asi mu suuruse juures, siis see pakub alaealistele poistele turvatunnet.

Mis on nohu puhul veel fenomenaalne. Kuna nina on natuke kinni, siis sealt kaudu ei käi ka õhku nii palju läbi, mis tähendab, et ka aju on hapnikupuuduses. Kui ma peaksin end praegu kahe sõnaga iseloomustama, siis ma olen tuim ja loll. Eks ma ole muul ajal ka, aga kindlasti mitte sellisel määral. Mul puudub reaktsiooni võime ja Noorsand hammustas mind eile sõrmest, et mu tähelepanu saada. Ma lihtsalt istusin diivanil ja vaatasin kaugusesse, samal ajal kui tema minuga tähtsat asja arutada soovis. Isegi mitte autada, vaid kuulda minu arvamust, et kui hea mees lööb päti maha, kas ta on siis ka pätt? Ma ei tea, miks ta seda küsis. Igal juhul pätid- olge valvsad!

Ka ei lase mu tuim aju mul kirjutada raamatut. Ma tahaks, et raamat ei tuleks jutustus eemaloldud ajast, vaid põnev ja mõnus ajaviide, kuhu te sooviksite end mingiks ajaks ära unustada. Et te tunneksite seda, mida mina seal olles tundsin ja hetkel nöhaga ei suuda ma seda saavutada. Täna on juba täitsa ok. Kui Mallukas oli rõõmus, et ta suutis päevaga kirjutada 100 000 tähte enda peagi ilmuvast raamatust, siis mul on vastu panna 200. No ei jooksnud jutt. Panin arvuti kinni. Sellise tempoga peaks raamat ilmuma hiljemalt jõuludeks.

Aastal 2038. Siiski oleks nii tore, kui se ilmuks enne jõule, aga kas tegelikult ka nii läheb, ei tea. Väga tahaks.

Aga nagu öeldud, siis sümptomid on veel alles aga haigus tundub ise taandunud ja oli hirm, et homne kaksikute sünnipäev tuleb edasi lükata, millest oleks väga kahju olnud. Tundub, et vist ikka ei tule. Kuigi külalisi tuleb vähem, sest hoiatasime ette, et me pole päris terved ja ka kingitusi saavad lapsed vähem, siis loodetavasti neid ikka tuleb ja paar tundi ringi trallimist homme õhtul aset leiab.

Jäta kommentaar