Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend inimest juurde, sest mul on väljakujunenud juba mingi stiil ning need jälgivad, need jälgivad ja uutel on keeruline sotti saada, mis siin toimub.

Jälgijate plahvatuslik kasv toimub tavaliselt siis, kui sa puudutad mingit teemat, mis puudutab kedagi teist, kel on palju jälgijaid, kui saad lapse(d), või võtad fotogeenilise looma, keda soovid sagedasti kaadrisse jätta. Luban, et minu motivatsioon koeravõtmisel pole kuidagi selles vallas! Või siis muudad viisi, kuidas sa sisu lood ja hakkad näiteks YouTube videoid lisaks tegema ja/või lähed näiteks telesse. Need asjad toovad tõestatult rohkelt uusi jälgijaid.

Ainus, mida ma siin näen, et ma võiks kontode turgutamiseks teha, on võtta koer.

“Nii, rääkige palun, miks te endale kutsikat soovite?”

“Peamiselt laikide pärast!”

Aga meie koer pole meid veel leidnud. Aga küll ta tuleb. Esileedi on endale pähe võtnud, et kui tema mingit tõugu tahab, siis see on üks terjer, mis maksab sama palju, kui keskmine Tupperware kauss. Räigelt palju ühe(kahe)sõnaga. (Ma kirjutasin selle postituse enne, kui ta ühte kuldsesse retriiverisse armus).

Aga ma ei ole kindel, et me hetkel oma elujärjega seal oleme et me endale kallist koera lubada saame. Meil siin kolm kasvavat last, kes kõik juba privaatsust ihalevad ja meil tuleb peagi igale oma eraldi ruum luua, oma voodite ja muu tarvilikuga. Et kas loome lastele kasvamiseks vajalikud tingimused, või võtame nunnu näoga saapanärija, kes kaks korda päevas si*ub? Üritan siin enda koerasoovi alla suruda 🙂

Kuid tulles tagasi sotsiaalmeedia juurde, siis minu kontod on sarnasel tasemel juba aastaid ja ma pole tegelikult ka oma pead sellega vaevanud, et kuidas jälgijaskonda kasvatada. Mulle meeldite teie ja kindel võib olla, et kui tuleb uusi toredaid jälgijaid, tuleb vooluga kaasa ka hunnik nina krimpsutajaid ja kõrge hobese otsas konutajaid, kes kõigile ja kõigele ülevalt alla vaatavad. Ma olen lihtne maapoiss- mulle peenutsemine ei meeldi ja ma tahan teha oma nalju omal moel ja mitte hoida mingit võltsi maski enda ees. Ja uutel ongi väike sisseelamise aeg, et minuga harjuda.

Ma olen vahepeal avastanud end oma mustandeid ümber kirjutamas, et mis must arvatakse, kui ma midagi sellist ütlen, või mõnd sõna selliselt kasutan, sest keegi oli miskit kommenteerinud. Ma sanktsioneerisin ise enda sisu, sest äkki see haavab kedagi. Ehk siis ma püüdsin olla keegi teine. Selline, keda ma arvasin, et inimesed rohkem näha tahavad. Aga ma lõpetasin selle ammu, sest see võtab loovuse ja põletab läbi. Kui ma kedagi haavangi, siis ju nii on. Ma ei tee seda teadlikult ja pealegi, kes ma üldse selline olen, et sulle on oluline, et me mõtleks ühte moodi. Vastupidi. Minu jaoks on need blogid, kellega ma üldse nõus ei ole ja loen käed piinlikusest silme ees, sageli huvitavamadki- sest ma saan hoopis teise vaatenurga ja maailmapildi. Ma tean, et ma olen natuke tahumatu ja ei tea, mida komadega peale hakata ning laon neid suvaliselt, sest küll mõni läheb pihta ka. Sina (jah, sina!) oled sellega vast juba harjunud.

Kuid loomulikult kõik peab arenema ning ka see blogi ja ma tean, et kui ma küsiks teilt, et mida paremaks muuta, siis 99% teist vastab, et ma ei muudaks midagi. Kui katki ei ole, siis pole mõtet parandada. Mina aga tahan siiski, et asi oleks siiski arengus ning ma tulen täielikult enda mugavustsoonist välja ja ma hakkan lisama rohkem videosisu. Ma olen seda ka varem välja hõiganud, aga kaamera EES olemine minu jaoks on nii mugavustsoonist väljas, et on kohe. Ma hakkan ennast kaameraga kiusama ja jooksvalt enda mõtteid üles filmima ja eks ma siis mingil moel jagan seda teiega ka.

Kuid millest ma tegelikult tahtsin täna rääkida, on kaasatus. Ma tegin eelmisel aastal koostööd LIDLiga. Minu arust läks väga hästi- vaatamisi oli, laikimisi oli ja vahel sekka ka mõni kommentaar. Sel aastal vaadati möödunud aasta tulemused üle ja otsustati kellega jätkata ning minu tagasiside oli see, et sisu on hea, aga kaasatus on teistega võrreldes kehvem. Eks ma tean seda ise ka… sest te ei ole eriti agarad laikijad ja kommenteerijad. Te kommenteerite meelsasti Facebookis, kui ma mõnd kildu enda elust jagan, aga te ei ole väga agarad laikijad ja kommenteerijad instas, või siis, kui ma jagan ka Facebookis blogipostitusi või videoid. Ma tean, et link viib teid keskkonnast välja ja kui sa oled lehelt läinud, siis sa oledki läinud.

Mul oleks nii suur palve aga, et kui te loete midagi, mis teile meeldib, vaatate midagi, mis teile meeldib- kas te oleks nii nunnud ja jätaksite sellest mingi jälje maha? Eriti Instagramis (tegelikult ka Facebookis). Ettevõtted ei vaata enam väga Facebooki, kui ahvatlevat turunduskanalit, küll aga on seda Instagram. Kui mulle koostöid pakutakse, siis peamiselt Instagrami. Ja kui seal ei ole laike ja kommentaare, siis ka pakutakse vähem. 

Ma tean, et teie vanus keskmiselt ongi selline, kes pigem vaatab ja liigub edasi. Oleks mu jälgijaskond 16-20, oleks ma laikide kunn. Aga minu jälgija oled sina, natuke vanem ja küpsem ning laigi vajutamine on ilmselge pingutus :).

Kuid LIDL pakkus mulle koostööd ka selleks aastaks (JESS!) ja proovime sel aastal, et kordamööda – ühel kuul postitan ma Instagrami ja järgmisel Facebooki, et näha, kas kaasatus paraneb ja eks siis tulemused otsustavad, kas pakutakse ka järgmisel aastal. Mina saan lubada, et ma pingutan, et need postitused pakuksid ka päriselt mingit väärtust ja/või oleks kudagi huvitavad ja kui teile meeldib, siis ärge jätke seda enda teada. Ei sea kellelegi kohustust ja ootusi, aga ma oleks väga tänulik. Nii instas kui FBs.

Eks ole ka loomulik see, et mulle tuleb koostööpakkumisi eelõige siis, kui mul on ette näidata, et inimestele läheb korda see, mida ma teen ning see, et te vaatate on vaid pool võitu. Aina olulisemaks lähen kaasatuse number – laigid, jagamised, kommentaarid, salvestamised.

Muide ma lükkasin sel nädalal tagasi koostööpakkumised nii ühe online kasiino poolt kui finantsasutuse poolt. Kummagiga oleks ma teeninud rohkem kui kolme koostööpostitusega kokku, aga ma ei taha teile soovitada midagi, mida ma ise loodan, et mitte kunagi kasutama ei pea. Ei kiirlaenu, ega kasiinos raha magama pannes. Ei alkoholi ega nikotiini. Finantsiliselt väga rumal otsus siin masu ajal, kus koostööpakkumised on kokku kuivamas, aga meil on siin oma väike kommuun- mina hoian teid ja teie mind.

Et kokku võtta – ma ei luni sult midagi. Ma lihtsalt ütlen, et laigid, kommentaarid ja muu kaasatus on oluline ja ettevõtted jälgivad neid. Ja see vihje, et sa tead, mida teha (siinsete kaubandusteadaaneetega), on ka alati suureks abiks. Pisku, aga miksit Ikka. STMT

PS! Väike üleskutse. Kui te mõtlete, kuhu enda lapsed sel suvel saata, siis mu omad käisid eelmisel suvel Valma Seikluslaagris ja näen kõikjal reklaame, et registreerimine on alanud. Minu lapsed on rääkinud tagasi minemisest juba päevast, mil laager läbi sai. Lähevad ka sel aastal esimesse vahetusse. Kui sinu omad ka minemas samas vahetuses, siis loodan, et neist saavad suured sõbrad. Ma juba tean, et neli teist saadab oma võsukesed ka minu omadega ühte vahetusse. Nii tore! Selline info siis.

Ah jaa, tegelt pole ikka ühtegi skandaali. Ma tahtsin end postituse alguses lihtsalt huvitavaks teha. Selline lugu siis.

Kommentaarid

“Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!” on saanud 11 vastust

  1. Laura ütleb:

    Koerad on parimad ja seda oodatavat “õiget aega” ei tule, see aeg on nüüd ja praegu, kui soov kõige suurem.
    Klõpsasin igal reklaamil ja postituse lõpuks panin lapse Valma esimesse vahetusse kirja. Hea müügitöö! 😄

    • amht ütleb:

      loodan, et neist saavad suured sõbrad! Mis ta nimi on ja kui vana? äkki saavad samasse gruppigi. Meie lapsed ei diskrimineeri ja võtavad kõik omaks, kes on sõbralikud ja näitavad natukenegi soovi sõbruneda 🙂

  2. ritsik ütleb:

    Ma kirjutasin kunagi pika ja emotsionaalse postituse koeravõtmise teemal, äkki on abiks.
    https://ritsikukodu.wordpress.com/2019/06/24/ara-vota-koera/
    Toidupoe reklaamidega on aga nii, et eks me kõik ostame ju kuskilt süüa ja väga raske on mõjutada kedagi harjunud käitumist muutma. Ju inimesed on ka reklaamipimedaks muutunud teatud määral.

    • amht ütleb:

      nii hästi kirjutatud tekst. ja ma olen iga punktiga nõus ning vaaginud igat aspekti. Jõudnud sellesse seisu, et peamised miinuspooled koera võtmisel on kõrged loomaarsti kulud ja mida temaga teha, kui tarvis maale sõita näiteks jaanipäevaks ning sealsed koerad pole päevagi kooli näinud. Ma juba arvestanud, et beebi ja muretu lapseiga on igal elusolendil pingeline aeg, mis tuleb lihtsalt üle elada ja ülejäänud elukvaliteet temaga sõltub sellest, kui palju sa suudad ja oled valmis beebi ing lapse aega panustada.

    • Carmen ütleb:

      Aitäh Ritsik selle blogipostituse eest.
      Olen koertetreener, ma küll ei tee kutsikakooli, ega kodukuulekust, vaid ühte kindlat koeraspordi ala-rallikuulekust, aga minuni jõuab nii palju neid koeri, kes on:
      lastele võetud- sest laps tahtis, aga nüüd üldse ei tegele
      jahikoerad- kes ei kuula ja kellel on nina kogu aeg maas ja tirivad rihmast, sest nad näevad nii nunnud välja
      jne.
      Kui võtate koera, siis alustage kohe kutsikakoolist, aga valige koolitajat hästi. Jätkake koolitusega kodukoera koolitusel või valige mõni koeraspordiala- kuulekus, agility või minu lemmik rallikuulekus- ei pea jooksma,saab koeraga igate pidi suhelda. Koersport ei tähenda automaatselt võistlemist vaid ka seda saab nö rahvaspordina harrastada nii, et pakute oma koerale korra nädalas vaheldust ja ajutööd. Koolitatud koer on õnnelik koer!

  3. Kristi ütleb:

    Mina olen ka koeraootel. Teda lihtsalt pole väga saada, kuid lootust on, et sel aastal ehk paar pesakonda tuleb. Ja kõiksugu koerablogisid jälgin hea meelega. Nii, et mina kindlasti oleks Su jälgija rohkem, kui seal figureeriks ka koer 😄 Kuna mu oma lapsed on suured, siis ma väga ei viitsi lastega jahmerdamist lugeda, kuna aga Sul nii hea huumorimeel, siis ikka satun siia 😊

  4. Moonika Sein ütleb:

    Ma olin terve oma elu raudpolt kindel, et ma ei võta iial kodulooma. Eriti, kui sündisid lapsed (neid on 3), nad tekitasid juba iseenesest segadust. Aga siis võtsime. Ja ma niiiniii kahetsen…. et me seda juba aastaid varem ei teinud!!!

    • amht ütleb:

      Ma täiega usun sind ja ma olen kindel, et mind valdab sama kahetsus, et ma seda sammu varem ei astunud.

  5. H ütleb:

    Mina isiklikult kerin kõik Lidli postitused edasi sest esiteks meil siin metsas pole sellist väljamaa poodi kus kõik on võõrad kaubad ja midagi osta ei oska ja teiseks ikkagi konkurent.. Tee mõne eesti kauplusega koostööd, vaheta coopil see nõme indrek ojari välja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kumb on sinu jaoks tüütum?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Sandi päevaraamat

    Kui keegi peaks kogemata mu blogisse sattuma, kes minust eelnevalt midagi ei tea, oleks see nagu mingi sandi päevaraamat. Tüüp ainult halab, kuidas kogu tervis nii pees on….

  • Kõige lihtsam tomati püreesupp

    Postituse valmimisele aitas kaasa Bosch VitalPower Ma ei tea, miks, aga supp on meie toidulaual tõsine vaeslaps. Ma armastan tegelikult suppe, aga miskipärast satun ma neid tegema üliharva….

  • Olnust, trollist, plaanidest

    Kui sa jälgid meie tegemisi, siis sa tead, et ma ei ole vähem blogima hakanud. Lihtsalt kuidagi oli mugavam blogiga FB-sse kolida. Ma ei oska isegi seletada miks,…