Lapsed, mida te täna süüa tahate?

“Lapsed, mida te täna süüa tahate?” Ma viskan selle küsimuse sellisena üles, kuid tegelikult hakkab vastuseid tulema vaid ühest suust. Vähemasti selliseid vastuseid, millega mul midagi peale on hakata. Noorsand oskab enda soove päris kenasti väljendada. Kaksikud ka, kuid ainult “kas” küsimusele vastates. Kui ma küsin, “mida nad süüa soovivad?”, siis Vennas saab tavaliselt küsimusest valesti aru ja juba ta istub ootusärevalt laua taga, sest küsimuses kõlas talle tuttav sõna “süüa” ja nüüd peab ta süüa ka saama. Piiga nii krapsakas pole ja vastab tavaliselt küsimusele mõne tähtsa faktiga, nagu “mina juba pissisin” või “mina olen väike ilus printsess.” Võib olla enne sööki. Söögijärgselt tuleb fantaasiat rohkem kasutada, et sealt printsess leida.

Kuid Noorsand teatab 90% kordadest kohe esimese asjana, et tema soovib oranže makarone. Ta räägib lõhe tagaliatelledest, mida me Itaalia restoranist ikka tellinud oleme ning mis on kõige kolme lapse vaieldamatud lemmikud. Kuid ei, täna me ei telli. Täna me teeme ise süüa ja nüüd ei ole meil ka eriti palju aega teha, sest Vennas, kes kogu asjast valesti aru sai, istub jätkuvalt hämmendulnult lusikas püsti laua taga.

“Kas te soovite suppi?” Sellest küsimusest saavad kõik aru ja tavaliselt tuleb ühine “Jaa”. Kõik kolm on suured supisõbrad. Ainus supp, mida keegi neist ei söö, on eilne supp. Ma ei teagi, miks see nii on. Mingil veidral põhjusel ei armasta nad soojendatud suppi ega soojendatud üldse midagi. Kas see on seetõttu, et nad just eelmisel päeval seda sõid, või on soojendatud toidul madalam kvaliteet, võta näpust.

Supp on hea valik, sest see on kiire. Puljong keema, samal ajal koorid ja tükeldad juuviljad, mis sisse lähevad ja umbes 5 minutiga on kogu mant seal sees, 10 minutit hiljem läheb sisse lihaline/kalaline ja viis minutit veel ning olemegi taas olukorras, kus laste närvid lõpuni pingesse ajada – nad ei tohi ikka veel süüa, sest nüüd peab supp jahtuma. Kui see aeg, mis neile tundub 10 tunnina ja kell tõestab, et möödub vaid 4 minutit, läbi saab, on kolm supisööjat kiivalt ametis.

See siin on lugu ideaaltingimustes, kus kõik kolm last on samal ajal näljased ja keegi kolmest lapsest ei käi mulle peale, et mul on kindlasti tarvis abikokka, kes juurviljadega mul abis peab olema. Kui see on nii, siis korrutage toidutegemise aeg kolmega. Ükskõik mille tegemisele lapsi kaasata, pikeneb aeg märgatavalt. Seepärast paljud meist ongi sellised, et teeme pigem ise ära kui lapsi tegema kaasame. Kurb tunnistada, et olen isegi läinud korduvalt seda teed ja ma kahetsen seda alati kui järgmisel korral ma neid kaasan ja näen kui palju rõõmu neile osalemine valmistab. Esileedi on selles vallas minu suur eeskuju – tema kaasab lapsi kõiges.

Kuid rääkides suppidest, siis sel kuul ma räägin teile tootesarjast, mida meie kasutame juba eelmise aasta suvest. Olemas on see olnud poelettidel juba paar aastat vist. Selleks on Food Studio valmispuljongid. Lõime käed, et märtsis räägime neist ka teile.

Ma olen suur võistlevate kokasaadete fänn. Noh tegelikult ma olen Austraalia MKR-i fänn. Ameerika MasterChef ei meeldi mulle mitte üks raas. Ma alati hämmastan Esileedit kui ma suudan juba saate poole peal ära arvata, kes välja kukub. Ma oleksin justkui ise saate produtsent ja umbes 90% kordadest tean ma, et see, kes ei loo seal saates draamat, vastuolu või vastupidi ei räägi, kuidas ta näeb isegi unes kokkamist, sest kirg on nii suur, siis ta kukub tõenäoliselt välja. Ma vaatangi seda peamiselt seetõttu, et see on nii klišeesid täis ja suur osa sellest liiga läbinähtavalt lavastatud.

Kuid neis saadetes ja ka paljudes Youtube retseptivideotes kasutati alati valmis puljongit. Kui ma püüdsin siin Eestis retseptide järgi teha, siis minu puljong oli alati vees lahustatud puljongikuubik ja kõik need puljongikuubikud maitsevad nagu puljongikuubikud. Ma mõtlesin aastaid, et miks ei võiks juba Eestis poodidesse keegi maale tuua valmispuljongeid. Ma ei tulnud selle pealegi, et aga miks neid mitte ise valmistama hakata. Food Studio tuli ja nad teevad seda tõesti hästi, sest ükskõik, mis suppi ma sellega valmistanud olen, see teeb kõik supid heaks.

Just see kiirus, mida selle puljongi kasutamisega saavutab – sa lihtsalt valad selle potti ja kõik muu mant sinna juurde. Kaob ära see tundide pikkune puljongi valmistamine. Food Studio puljongitegu võtab kaheksa tundi ja kujuta siis ette, et sa peaksid 8 tundi midagi keetma lihtsalt selleks, et teha üks supp. Ja tänapäeval kui toodetel peavad olema peal kirjas koostised, siis kes iganes on lugenud, mis tema kasutatavas puljongikuubikus sees on, on arvatavasti samuti alternatiivide otsingul.

Sel nädalal teen ma nende puljongiga neljapäeval kalasuppi ja andke märku, kas te tahaksite, et ma hakkaks ka videot rohkem kasutama ja püüan selle teo ka linti võtta?

Nagu öeldud, on märtsis Food Studioga mitu koostöös valminud postitust.

3 kommentaari

  • Age
    9 kuud ago

    Nendel puljongitel on mingi väga veider kõrvalmaitse :/ Meie pere neid süüa ei suuda ja nii ongi ainus võimalus ise keeta, kuubikuid me ei kasuta.

    • henry
      9 kuud ago

      missugustel? Mulle on just meeldinud, et pole mingit tugevat järelmaitset ja et üleüldse pole ühtegi tugevat esiletungivat maitset

  • TN
    9 kuud ago

    Mina ootaks muljetusi nende punase veini kastme osas. Puljong on super, aga vat kastet pole raatsinud osta.

Jäta kommentaar