Isa blogi: Minu auto maksab vähem, kui meie beebi vanker

20.06.2014

Enne lapsesaamist ei olnud mul ettekujutust, kui kallis lapse pidamine on. Mul on olnud lapsepõlve jooksul hamster, kuldkalad, merisiga ja ka kass, kes pidevalt mu kingadesse kuses, kuid noorsand on mul esimene. Mul pole varem lapsi olnud ja seepärast ei olnud mul ka halli aimu, kui kalliks see minna võib.

Kui ma alguses mõtlesin pealkirja, siis esimeseks mõtteks oli panna „Kui kallis on lapse saamine?” Selleks ei pea tõepoolest geenius olema, et läbi hammustada, et midagi on pealkirjaga valesti. Lapse saamine ei ole kallis. Tegelikult on see isegi odavam, kui lapse mittesaamine. Õigem pealkiri oleks „Kui palju kasvavad lapse tulekuga väljaminekud”, aga see on ilmselgelt liiga pikk ja lohisev ning ma lähen nagu ikka kergemat vastupanuteed ja jätan pealkirja toimetuse meisterdada.

Esimene asi, millest alati räägitakse beebide puhul, on mähkmed. Neid läheb meil tõesti palju, sest noorhärra tegutseb nende määrimisega tavaliselt siis, kui need just jalga saavad. Meil on välja kujunenud kindel sort, mida me kasutame, sest mähkme ja mähkme vahel on tõesti suur vahe. Ma ei hakka reklaamima, missuguseid me kasutame. Hoolimata sellest, et need samad mähkmed on hetkel ühes kaubandusketis soodushinnaga, ei saa ma ka eriti ette osta, sest poiss kasvab neil hetkedel, kui sa tema poole ei vaata — lähed korra teise tuppa ja tagasi tulles mahub tal sokk vaevu suure varba otsa ning ta naeratab seal oma nabapluusiga.

Kõik põsenäpistajad aina kiidavad, kui suureks ta kasvanud on. Selleks, et ta tunduks neile taas pisikese beebina, pean ma ta endale sülle võtma, sest minu suure kõhu peal tundub ta taas nagu vastsündinud. Asi on lihtsalt kontrastis. Ma arvan, et nii nagu teistelgi, on ka meil mähkmed üks suurimaid kuluartikleid.

Teiseks on riided ja mina ei saa aru, kuidas näiteks number 68 riietus ühest firmast on tihtipeale kordades väiksem kui number 68 teisest firmast. Ka riideid ei saa sooduspakkumiste puhul eriti valmis osta, sest ta kasvab neist ikka ülikiirelt välja. Kõik lühikeste käistega asjad, mis me talle suveks varusime on juba nüüd, mais, väikseks jäämas. Õnneks on ilmad sellised, et lühikeste käistega särgid päris raisku ei lähe.

Kolmas märkimisväärne väljaminek on kõik see „beebinduse” teema — häll, voodi, vanker, turvatool, marlilapid, see rõve toru, kreemid, vann, mänguasjad, monitor, mähkimislaud jne. Paljusid neist saab õnneks järelturult mõistliku hinnaga ja nii ka meie, sest uuena on enamus asjade hinnad tõesti müstilised. Ilma liialdamata, minu auto maksab vähem, kui meie beebi vanker. See ehk ütleb nii mõndagi mu auto kohta, kuid see veel sõidab ja aknad käivad üles alla.

Äkki jäite mõtlema, et mis rõve toru see on, mida ma loetlesin, siis ma räägin lähemalt. See on apteegist muretsetud toru, mille üks ots käib ema suhu (mitte isa!) ja teine ots lapse ninna, kust siis tatt välja imetakse. Mul käivad külmavärinad praegugi üle selja, kui ma seda kirjeldan. Muide ka need filtrid, mis sinna torru sisse käivad, et tatti suhu mitte tõmmata, on masendava hinnaga.

Üks asi, mis on tõesti kordades kasvanud, on vee tarbimine. Igapäevane vannitamine ja pesu pesemine on selle numbri enam kui topelt suureks ajanud. Me võiks ju mõne päeva vannitamist vahele jätta, kuid see on nii noorsandile kui meile lõbusaim osa päevast. Ainuke negatiivne pool vannitamisest on see, et vanni jalad on liiga lühikesed või meie liiga pikad, sest selg jääb kangeks. Noorsandil on viimasel ajal ka vist missioon — sulistada jalgadega nii kõvasti kui võimalik, et vannitoas olevad asjad ikka kindlasti märjaks saaks.

Kokkuvõttes, jah, lapsepidamine on kallis. Eriti see esimene väljaminek, kui tuleb need titega seotud asjad muretseda. Kuid kui on tuttavaid, kel on olnud lapsed, siis enamjaolt saab ka selle esimese väljamineku kordades väiksemaks. Meie igapäeva väljaminekud ei ole vee, riiete ja mähkmete tõttu tuntavalt suurenenud. Ju me oleme teistes asjades järgi andnud, näiteks me ei käi nii sageli väljas söömas, me sõidame tunduvalt vähem autoga, seega bensiinile kulub vähem. Ma arvan, et see tasakaalustub automaatselt ära. Vähemalt meil tasakaalustus. Esimest korda meie suhte ajaloos suudab Esileedi suisa raha kõrvale panna.

Pealegi, lapse toit on ikka veel tasuta, kuigi arst juba räägib, et peaks talle nüüd hakkama tatart võid muid pudrulisi sisse söötma. Poiss kasvas ühe kuuga pea kuus sentimeetrit, mis putru talle vaja? Meil on hunnik riideid ja mähkmeid, mis tuleb ära kanda enne, kui ta järgmised kuus otsa viskab. Seega, ei mingit putru, vaid kakama ja riideid kandma!