Kelle poolt hääletada?

02.03.2023

Ma unustan alati ära, kui tobe kogu see valimistekammajjaa (kuidas see õige kirjapilt sellele sõnale on, pole aimugi) on. Elad rahulikult paar aastat ja siis on taas igapäevased näod nagu ümbersündinud. Inimene, kes ei suuda muidu kahte sõnagi järjest välja öelda, räägib nüüd eksperdina valdkonnast, mille kohta ta eile tõenäoliselt esmakordselt luges. Lubadused, mis inimestele näkku paisatakse on reaalsusest nii kaugel ja sa tead, et ta valetab, aga sa siiski loodad, aga äkki ei valeta.

Ma tegin eile selle valimiskompassi ära ja sain vastuseks, et ma olen oma vaadetelt vasakpoolne ja siis anti soovitusi, kellega su vaated kõige enam ühtivad. Neljandal kohal, kellega mu vaated kõige enim ühtisid, oli üks Parempoolsete kandidaat. Kuidas see siis nii saab olla. Vasakpoolne ja mõtted samad nagu parempoolsel. Ma googeldasin enda jaoks ka vasakpoolsuse definitsiooni ja selgus, et ma olen üks paras konservatiiv, kes hindab traditsioonilisi pereväärtusi ja tahab, et asjad oleks nii nagu vanaviisi. No ma ei tea, mul pole vähimatki vahet, kas mu naaber jagab enda voodit naise, mehe, või mõlemaga. Ma ei ole ka rassist ja ka nahavärv ei ole minu jaoks oluline.

Samas olen ma veendunud, et kui panna täiesti erinevate kultuuriruumi ja traditsioonidega inimesed kõik ühte kohta elama, siis on ka konfliktid kerged tekkima. Mina eestlasena  tahan väga palju ruumi, aga lõunamaalased armastavad tihedat kogukonda. Mis siis tähendab, et kui mul on valida, kas jagada maja põhjamaalastega või hulga kuumavereliste lõunamaalastega, siis ma valin alati esimese. Kas see teeb mind rassistiks ja/või konservatiiviks. Ma ei tea. Ma loodan, et ei tee.

Esileediga on meil ka kokkulepe, et tema ei vali ühte erakonda ja mina ei vali teist. Õigemini see ei ole kokkulepe, vaid Esileedit tsiteerides: „Ma luban, et ma annan lahutuse sisse, kui sa nemad valid!“  Ta küll ei saa kuidagi teada, keda mina valin, aga kui talle nii oluline, et ma neid ei valiks, asi nüüd siis mille üle sõda pidada. Mina panin oma erakonna keelu talle peale lihtsalt sellepärast, et mine tea, pärast ongi hull ja valib neid.  Ma ei taha siin mingeid vihjeid anda, mis erakondadest ma räägin.

Mida ma soovin järgmiselt valitsuselt, on tegutsemine, mitte virisemine ja eelnevate valitsuste kallal hädaldamise. Tore oleks, kui inimesel, kes kandideerib, oleks visioon, mida ta selle järgneva nelja(on vist neli aastat?) aasta jooksul saavutada soovib. Ei tuleks sinna peenhäälestama ja mikromanageerima. Sellepärast ma kõigile, kes küsivad, et miks mina ei soovi kandideerida, ütlengi, et ma ei taha teha tööd lihtsalt töö pärast, vaid sellepärast, et ma tahan mingit valdkonda lihtsalt kirglikult paremaks teha. Kuid hetkel ei ole minus seda sisemist põlemist ja ma ei näe, kus mina saaks midagi suurt ära teha. Kui siis korruptsioon on miski, mis minu silmis on midagi sellist, millega tuleks kogu aeg lakkamatult tegelda. Aga noh, vast tegeldakse sellega niigi.

Aga keda ma valin, ei ole mul veel aimugi. Minu hääl on ripakil. Sellega on veel aega ka, sest valimiste päevani jõuab mitmeid kordi ümber mõelda. Me läheme kusagile koha peale hääletama. Ei e-hääleta. Kasvatame lastes seda arusaama, et valimas tuleb käia. Isegi, kui kedagi valida ei oska, siis keegi on ju ikka seal, kes sulle kohe üldse ei meeldi. Et tema võimalusi vähendada valituks saada, anna hääl kellegi teise poolt.

Ja kui hääletada, siis on inimestel kombeks hääletada lihtsalt tuttava nime poolt – sportlased, lauljad, näitlejad. Tee natukenegi eeltööd ja leia kandidaat, kes ei ole lihtsalt nimi. Vaid keegi, kes soovib kirglikult luua midagi paremat.