Kuidas Esileedi Noorsandi elu päästis

Postitus on ilmunud tänu Punasele Ristile

„Jumal tänatud, et meil Esileedi olemas on!“ See on mõte, mida ma olen meie kooselu jooksul mõelnud umbes miljon korda. Välja arvatud siis, kui me tülis oleme. Siis ei meeldi ta mulle üldse. Aga siis läheb tüli üle ja ma olen jälle tänulik, et ta meil elamises olemas on. Tema üks parimaid omadusi on see, et järsu stressi korral muutub ta totaalseks robotiks. Ei mingeid kõhklemisi, vaid külm kalkuleerimine, millele järgneb kohene tegutsemine.

Mina selline ei ole. Kui mind tabab järsku ootamatu paanika, siis mina lahendan selle Esileedit appi kutsudes. Ainuke kohe sekkumist vajav olukord, kui Esileedi mind appi kutsub, on siis, kui ta ämblikku näeb. Siis ta tardub. Kõige muuga saab ta imeliselt hakkama. Eriti, kui asi puudutab tervise teemat. Tema telefon on sageli punane, sest on nii palju inimesi, kes oma hädadega tema poole pöörduvad ja tema siis neid kas apteeki, arsti juurde või mingi muu lahenduseni suunab.

Seepärast ei muretse mina absoluutselt, kui kellelegi peab esmaabi andma. Ma tean, et Esileedi on olemas ja hakkab inimesi elustama juba enne, kui nad arugi saavad, et neil seda vaja on. Mäletan, et ükskord tegi ta ööklubi Maasikas taga mingile tüübile suust suhu hingamist, kui ma talle peole järgi läksin. Tüübil vedas, et Esileedi sattus juures olema, kui tal probleem tekkis.

Kuid tõsiselt rääkides on Esileedi tegutseja, sest ta on nii enesekindel enda oskustes. Ta on korduvalt esmaabi kursustel käinud ja kui ta näeb kedagi hädas, on ta nagu autopiloodi peal. Mäletan selgelt üht korda, kui Noorsand väiksena endale midagi kurku tõmbas, kui ma talle köögis midagi sisse söötsin. See ehmunud pilk, kui ta enam hingata ei saanud ja selle ajaga, kui mina hakkasin paanikas mõtlema, mida teha, oli Esileedi ei tea kust kohale lennanud, ta sülle haaranud ning hetk hiljem oli tükk kurgust väljas ja keset köögipõrandat. Keskmine eestlane, kes pole esmaabikoolitustel ise neid võtteid proovinud, ei saagi teada, mida teha, kui kedagi lämbumas näeb – seljale patsutada? Raputada? Kõhu peal hüpata? Pastakas kõrri suruda? Telekast nähtud viisid ei pruugi ka midagi head tuua, sest tehnika nüansid on sageli need, milles peitub lootus.

Selline kiire reageerimine ja resoluutne tegutsemine on väga oluline, sest teatud murede ja traumade korral on väga oluline, et abiline tegutseks mitte ainult kiiresti, vaid ka oskuslikult. Inimene, kel pole algteadmisi esmaabist, võib näiteks puu otsast kukkunud lapsele appi tõtates talle hoopis rohkem vigastusi tekitada, kui sa ei tea täpselt, kuidas käituda potentsiaalse kaela ja/või selgroo vigastuse korral. Kuidas sa saadki teada? Telerist näeme me sageli õnnetust põhjalikumalt, kui kohale tulnud arstide tegutsemist.

Ma sain ka aru, et  minu viis esmaabi anda, et alati pastakas pooleks murda ja inimesele see toru kõrri lüüa, ei ole siiski nii universaalne, kui ma ette kujutasin. Õnneks ma ei ole jõudnud seda abinõu kordagi kasutada, sest Esileedi on alati sattunud juures olema ja siiani on alati piisanud vigastusele peale puhumisest, haava puhastamisest ja plaastri peale panemisest. Nii mul tulebki alati pettunult oma pastakas tagasi taskusse suruda ja järgmist võimalust oodata.

Statistika järgi on igal aastal Eestis umbes 300 000 kiirabikutset, millest ülisuur enamus on esmaabijuhtumid. Helistatakse mitte ainult sellepärast, et arste endale appi kutsuda, vaid ka sellepärast, et inimestel pole aimugi, mida sellises olukorras teha ja nii oluline on, et oleks. Sest see kõik on tegelikult läbimängitav ja ära õpitav ning Punane Rist korraldab esmaabikoolitusi regulaarselt. Võid ju arvata, et lube tehes tuli see nagunii läbi käia, kuid palju sa mäletad, kui see juhtus 10 aastat tagasi? Selleks, et olla sama efektiivne ja julge tegutseja nagu Esileedi, tuleb neid teadmisi käia uuendamas regulaarselt. Ma ei teagi mitutuhat korda Esileedi neil osalenud on.

Kahjuks kõigil ei ole Esileedit kodus, kes kohe üle võtab. Ja ma tean, et ma pean ka ise ennast selles olukorras parandama, sest see on üks koolitus, mille arvelt ei tohi koonerdada. Üks teadmine, mida iga inimene peaks omandama. Kindlustus su lastele ja sind ümbritsevatele inimestele. Kui kellelgi jääb näiteks süda seisma ja sekkuda kiiresti ja oskuslikult, tõuseb tema ellujäämise tõenäosus mitmekordselt. Selle oskuse saad sa samuti koolituselt. Sa võid arvata, et sa oled telekas näinud, kuidas seda tehakse, aga see on üks asju, mida meile näidatakse pea alati valesti- see õrn vajutus rinnakesele masseerib heal juhul nibu, mitte südant. Südamemassaaž näeb hoopis teistsugune välja.

Ma räägin teile siin, kui oluline see on ja ma tunnen seda kirjutades ise ka, kuidas selle olulisus mulle aina enam pärale jõuab. Kuidas ma saaks endale andestada, kui midagi kellegagi juhtukski – peapõrutus, nikastus, muu terviserike ja ma ei oskaks teha muud, kui helistada 112 ja tegutsemata jätmise tõttu on tagajärjed halvad? Kiirabi ei jõua kohe kohale. See võib võtta natuke aega. Selle aja võib võtta, et teadlikult tegutseda, et aidata hädasolijat. Ma loodan, et väga paljud mõistavad selle olulisust ja investeerivad endasse, et see koolitus läbida. Läbides oled sa kohe kõige olulisem inimene igas seltskonnas, sest sul on nüüd teadmine, kuidas päästa elu.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sina oled küberpättidega kokku puutunud?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Mu ema pedofiiliaskandaalis

    Postituse valmimist toetas Elisa Vahel sa arvad, et sa tunned kedagi ja siis järsku selline asi. Esimene reaktsioon oli minul loomulikult šokk. Istusin ja kuulasin ema kurba lugu…

  • Toit, millest ma kunagi ära ei tüdine + eriti vinge loos

    Postitus valmis koostöös Boschi köögikombain MUM5-ga Ma jõuame Esileediga sageli tupikusse, kus me teeme kogu aeg ühte ja seda sama toitu ning peast kaovad justkui kõik ideed, mida…

  • Avastus:Väikseid konflikte on alati lihtsam lahendada kui suuri

    Mina ja Esileedi vaatame telerist täiesti erinevat sisu. Me vaatame üldse vähe telerit ja selle üle, mis teleris ekraanil on, ei saa me kunagi kokkuleppele. Tema armastab Nannyt…