Rumalus, mida me loodame, et meie lapsed ei kordaks – a mida henry teeb?

Rumalus, mida me loodame, et meie lapsed ei kordaks

18.05 2021

Lastele tuleohutuse teemat tutvustava postitustesarja ilmumist toetab G4S

Kas te olete näinud kunagi lapse ilmet, kui ta näeb kedagi süütamas elavat tuld? See on totaalne vaimustus, sest ma usun, et enne, kui me õpime maailmast paremini aru saama, oleme me kõik sünnipoolest maniakaalsed püromaanid.

„Issi, kas ma tohin grilli ise põlema panna?“

„Issi, millal me lõket teeme?“

„Issi, kas ma võin küünla isa süüdata?“

„Issi, näita, kuidas välgumihkel põlema läheb?“

Tuli on nende jaoks vaimustav ning ega selles pole ka midagi imekspandavat, sest tuli ongi imeline. Ilma selleta istuksime me siiani metsas ja korjaks mustikaid, et talve üle elada (no offence kõik mustikakorjajad). Kuid see on imeline vaid siis, kui sa tead, kuidas sellega ümber käia. Ja meie teame, kuidas sellega toimetada, sest omal ajal on paljud meist kodus minitulekahjusid põhjustanud , seeläbi kogemusi omandanud ning nii sooviks, et see oleks lollus, mida meie lapsed ei kordaks.

Selleks tuleb teha ühte asja kahest- keelata ja ähvardada, või siis harida. Ma võin vihjena öelda, et see esimene soovitus ei toimi. Ka meil oli omal ajal keelatud tikkudega mängida ja ometi me tegime seda. Sellepärast, et kui lapsel on üks asi maailmas, mida ta väga teha tahab, siis see on see sama asi, mille sa tal ärakeelanud oled. Jääbki üle harida, mis on alati kõige loogilisem asi, mida teha. Siis ei tee su laps otsuseid mitte teadmatuse ja hirmu põhjal, vaid teadlikult. Siin oleks tavapärane järeldus, et kui laps mängib tikkudega, on see ta vanema süü, sest järelikult oli lapsel juurdepääs neile. Jah, ainuõige asi olekski tuld tegevad asjad kättesaamatusse kõrgusesse ära panna, kuid võib juhtuda, et see ununeb. Sellepärast ei tohikski lauale jäänud tikutoos olla sama hull asi nagu sisseununenud triikraud, vaid laps teab, mida sellega hooletu ümberkäimine endaga kaasa toob.

Kuigi tuli lööb laste silmad särama, võib see valedes kätes lüüa särama veel ka elutoa ja naabrikuuri. Lapsed vajavad profülaktilist vestlust tikkudega mängimise kohta. Võtsin kõik kolm kokku ja rääkisin lahti, et mis võib juhtuda, kui tikusüütamisel lendab väävlist üks tükk kusagile, kus see võib tulekahju korraldada. Olen näidanud videot, kuidas välgumihkel võib plahvatada. Ma ei soovi, et lapsed mõistaks vaid tulega mängimise tagajärgi, sest ega tema ju kavatseb nagunii hoolikas olla. Minu eesmärk on näidata, et alati ei sõltugi see süütajast endast ning isegi kui sa teed kõike õigesti, võib tulekahju puhkeda. 

Ka on tavaline laps samasuguse lühimäluga nagu mõni Alzheimerit põdev vanur. Mu lapsed ei suuda mitte midagi meeles pidada. Elav tuli aga vajab pidevalt hoolt ja järelvalvet. Põlev küünal või lõpuni kustumata tuli lahtises kaminas, on asi, mis ei tohi kindlasti peast minna, aga ma võin garanteerida, et kui tule valvamine on nende kõige tähtsam ülesanne ja nad kuulevad õuest juhuslikult mootorratta põrinat, on kõik kolm uksest väljas naabrimehele lehvitamas. Kuid meie lapsed pole külas ainsad, kes motika hääle peale välja tormavad. Ühel hetkel on õu täis kilkavaid lapsi ja elav tuli on ammugi unustatud. Pärani lahti jäänud uks, mis loob tubades tuuletõmbuse, paneb lehvima kardinad, lendlema ajalehed ja ei pea liiga hea fantaasiaga olemagi, et siin uusi ohte näha. Saime kokkuleppele, et igasugune tule süütamine ja kustutamine saab olema vanemate järelvalve all, kuni nad 30 saavad.

Kuid kuumust ja tuld kasutame ka söögitegemise juures, mis tähendab samuti tuleohtu. Selleks ei pea isegi elava tulega pliiti olema, vaid ka elektripliidist võib põleng alguse saada. Pagan, isegi mikrouunis on asju põlema läinud. Seega olen mina vägagi selle poolt, et lapsed osaleksid söögi valmistamisel, kuid seda taas siis, kui vanem juures on. Omapäi tehku kõike külma, mida leiavad, aga kuuma toitu siis, kui mu kullipilk olukorda kontrollimas on.

See oli ka üks põhjus, miks me poolteist aastat tagasi NUBLU vingu- ja suitsuanduri panime, sest mu lapsed suudavad mind üllatada. Mitte alati positiivselt. Tuleb ette olukordi, kus sa räägid lapsega põhjaliku jutu ohtudest ja muredest, mis mingi teoga kaasneb ja ta mõistab kõike…. ja ta läheb ning teeb seda sellegi poolest. NUBLU on hea tagatis, et kui keegi soovibki omal nahal järgi proovida, kas kogu jutt, mis ma rääkisin on tõsi, siis häire ei ole vaid lokaalne, kuna G4S juhtimiskeskusest helistatakse mulle ja uuritakse, kas kõik on korras, või saadavad tuletõrje kohale. Siiani on see vaid kuumaõhufritüüri toss, mis anduri tööle pannud on, aga tore teada, et vähemasti töötab.

Eelmine postitus Järgmine postitus

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga