Aruandlusest ja meriinost – a mida henry teeb?

Aruandlusest ja meriinost

11.11 2019

Postitus ei ole tasustatud reklaamartikkel, aga ma räägin siiski meriinovillast Breden Kidsi näitel, kellega seob mind pikaajaline koostöö

Mulle ei meeldi aru anda. Aruandlus üldse on minu jaoks kõige ebameeldivam osa tööst. Mu ettevõtmine ei ole suur ja ma väljastan kuus vaid paar arvet, aga need arved tuleb kausta panna, et raamatupidaja saaks võtta ja aastaaruande kokku panna kunagi. Juba see kohustus arveid kokku panna, on minu jaoks nii ületamatult ebameeldiv tegevus, et ma olen täiega siin assistenti kaalunud. Kedagi kes võtaks, prindiks need kolm lehte kuus välja ja paneks sinna mapi vahele. Loomulikult ma ei võta, aga ehk aitab teil paremini mõista, kui väga mulle ei meeldi aru anda.

Sama asi on kodus. Kui ma näiteks ütlen Esileedile, et mul on vaja uut objektiivi. “Kas sul ikka on? Või sa nägid reklaami?” on tavaliselt tema vastus. Jummel küll, usalda mind! Ega ma nii mõjutatav ka pole!… ok, jah, ma nägin reklaami ja see on 99% põhjusest, miks ma seda tahan, aga 1% ka selle pärast, et mul on vaja. “Kas sulle olemasolevatest objektiividest ei piisa?” jätkab tavaliselt Esileedi oma gestapolike võtetega. No ei meeldi mul talle aru anda… sest loomulikult piisab ja uus objektiiv on viimane asi, mida meil rahaga praegu teha oleks… vot sellepärast ei meeldigi mul aru anda, et ta rikub kogu rõõmu ära. Kuigi Esileedi teab ka seda, et kui ma midagi endale pähe võtan, siis ma õigustan seda iseendale piisavalt pikalt, siis ühel hetkel ma pean selle endale soetama!

Samuti nõuab Esileedi alati aru, kui ma julgen midagi pesumasinasse panna. “Mis sa sinna panid?  Mis temperatuuril? Panid sa värvipüüdmislapi?” Usalda mind! See, et ta valge kardigan nüüd tumeroosa on, ei ole otseselt minu süü. Või, noh on, aga see oleks võinud juhtuda kellega iganes. Mul ei olnudki plaanis seda pesta, aga see oli kogemata mu valge t-särgi sees ja ma ei märganud seda. Pluss on ka mu valge t-särk samuti tumeroosa, siis oleme me mõlemad siin kannatajad. Turtsumise asemel tuleks mulle hoopis kaasa tunda. Ja see, et Vennase meriino kombekas paar numbrit väiksemaks jäi, oli ka õnnetusjuhtum. See peaks riietel kusagil kirjas olema, mis kraadiga neid pesta võib. Jaa, ma tean, et see ongi, aga et see püsiks meeles ka neil, kes pesumasinat korra aastas käsitsevad, võiks see silt olla vähemalt A4.

Seega on pesupesemine meie peres ainult Esileedi rida, sest nii palju erinevaid materjale, mida silmas pidada ja üheks ongi jah meriino. Meie avastasime endale üldse meriino siis, kui me saime endale lapsed. Varem polnud ma seda sõnagi kuulnud. Ma ei mäleta, kuidas meie suhe Breden Kidsiga pihta hakkas, aga minu blogi oli muide kõige esimene, kellega nad üldse blogimaailmast koostööd tegid. Nüüd oleme me suhtes olnud juba aastaid ja aastaid on Esileedi olnud vaimustunud nende meriinotoodetest. Loomulikult, eks nad kallimad on, aga kes iganes on meriinotooteid kasutanud, saab ka aru, miks see nii on.

Sel aastal said lapsed meriinost dressid, sest möödunud aasta meriinost kombekat selga proovides jäi arusaamatuks, et ise justkui oma silmaga ei taju, et nad kasvaks, aga vanu riideid proovides tundub uskumatu, et nad kunagi üldse nii pisikesed olid. Meriinost riideid on hea külmemal ajal kasutada nö teise kihina, sest selle omadused hoiavad väga hästi sooja, kuid ei aja higistama. Villal on võime niiskust imada ja kui keha kuumaks ajada, siis ta reguleerib temperatuuri. Omadused säilivat ka siis, kui kangas ise niiske on ja kuna sel on ka antibakteriaalsed omadused, siis pesta tuleks seda pigem harva ja piisab lihtsalt kuivatusrestile kuivama panemisest. Esileedi andis vihjamisi märku, et mina peaks neist uutest dressidest  eemale hoidma. Ta ütles: “Henry, hoia nendest uutest dressidest eemale, muidu paned jälle saja kraadiga pessu ja me saame endale nukuriided.” Ma lugesin sellest peenest vihjest välja, et ma peaks eemale hoidma.

Kuid tuleme tagasi aruandluse juurde. Eelmisel nädalal, kui lapsed õuest tuppa tulid ja Esileedit kodus polnud, kirjutas ta mulle ühel hetkel messengeri “Kas te tulite tuppa?”. Me olime tõesti juba mingi aja toas olnud ja täitsime aega, et võimalikult palju asju mööda elamist laiali loopida. Selline tunne oli mul vähemasti. “Kas te võtsite meriinodressid seljast?”. Me ei pea neid seljast võtma, sest ise ta rääkis, et need on suurepärased soojaregulaatorid, et ei hakka soojaga palav ja jahedaga külm. “Henry, võta palun need seljast, muidu on varsti augud sees!” Meriino vill ei ole päris selleks, et sellega põrandal trööbata, sest selle kulumiskindlus pole suurem asi, kuna villa kiud on nii peened ja pehmed. Seega võiks see olla pigem kiht seljas, mitte igapäevane toariietus.

Ma tean, et teile kindlasti tundub, et Esileedi soov kõige kohta küsida näib täielikult õigustatud… kui teil on selline tunne, siis teil on õigus. Esileedil on ka liiga tihti õigus, aga see on nii tüütu ja ma kavatsen ka edaspidi ohkida nagu teismeline, kui ta minu käest aru pärib. See on minu alles jäänud viis mässumeelsus elus hoida.

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

4 kommentaari

  • K.

    11.11.2019 at 11:38

    Emadel on vist ikka mingi radar,mis kogu aeg täie auruga töötab. Pesumasinaga on ka minul sama kirglik suhe ja naljalt ikka keegi teine talle näppu külge panna ei tohi.Sama lugu kuivatiga.Pereisa paneks valimatult kõik asjad peale pesu kuivatisse ja no mis ma hiljem nende nukuriietega peale hakkaksin.Usalda,aga kontrolli.Ja kui isa lastele kooli vastu läheb,loen ikka talle ette,et üle kontrolliks,on poistel kehalise riided ikka kotis,et ära pesta saaksin,kodutööde õpikud/vihikud kaasas …. no aga ikka juhtub see,et ka minu radar kohati ei tööta,sest seda,kui laps korralikult riidesse pakituna,aga kooli vahetusjalatsites ehk sandaalides läbi lumelaga,mis siin korraks maha tuli koju tuleb,siis no ilmselgelt olin mina süüdi,et ei taipand pereisale öelda,et ta meie 1.klassi tuisupea pealaest jalatallani enne koolist väljumist üle vaataks 🤣.Hea,et ta ikka oma lapsed siiani koolist koju on toonud,mitte võõraid kaasa kahmanud.Asi see siis mõni särk roosaks või 10 numbrit väiksemaks pesta!

  • Geidi

    11.11.2019 at 12:16

    See nii meenutab meie pere suhtlust 😀
    Aga minu abikaasa ei küsi kunagi kui ta midagi osta tahab, ta lihtsalt helistab ja teatab “Muuseas ma ostsin nüüd selle asja” või siis ma leian midagi ja ta teatab “ah ma eile ostsin, kas ma ei öelnud”
    Ma olen hakanud samamoodi käituma, nendiks, et ta pole eriti õnnelik aga tal pole ka midagi öelda.

    Ja pesu peseb ka aegajalt mees – ainult enda töö asju, kuna meil ei ole nukke, kellele riideid oleks vaja (poiste vanemate võlud)

    Meriino osas – pere pesamunal on alati palav ja seega kannab ta talvel meriinoriided + kevad/sügis riided peal. Talveriideid pole juba mitu aastat vaja läinud. Eks näha ole, kui õues vast külmem kui -25, siis peab ehk talveriided ka soetama aga võimalik, et ei pea.

  • Liisa

    11.11.2019 at 15:50

    Mul tegi silmanärv mitu atakki, kui viisime vanema lapse mehe vanemate juurde, tähendab, mees andis lapse üle. Ja pärast järgi minnes nägin, et terve päev oli tal seljas olnud soe pesu ja kui karvane ja topiline see oli. Mees sai mu emotsioonist juba aru kuidas see mind vihastas.

  • m

    21.11.2019 at 13:10

    tänapäeval ei pea raamatupidamiseks arveid välja printima, piisab kui on digitaalselt firma folderis pilves. täiesti paberivaba raamatupidamine on tänapäeval.

    40-ga ei juhtu selle meriinoga masinas midagi. kui sa just igapäevaselt kõike 60 või 90ga ei pese oma pesu, siis läheb see kraam tavalise pesuga masinasse. 1.kihi pluus on meil haigusega ka kodus seljas. ei juhtu midagi. meriinol ja meriinol on ka vahe.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga