Mähkmevahetaja ilus elu on nüüd möödas
09.05.2016
Kui sul pole veel lapsi ja sinu suurim hirm on kakase mähkme vahetamine, siis ma lohutan sind, et seni, kuni laps on ainult rinnapiimal, on kakase mähkme vahetamine käkitegu (get it? käkitegu). Kuid kahjuks/õnneks ei jää see alati nii, sest ühel hetkel tuleb hakata ka muud toitu sööma.
WHO soovitab lasele rinnapiima anda kaks esimest eluaastat. Huvitav, miks nad peavad alati ära märkima, et need kaks aastat on just kaks esimest? Kas tõesti oleks muidu mõni ema, kes mõtleks, ok ma annan ühe aasta lapsele rinda kui ta saab kuueseks ja teise aasta siis, kui ta ülikooli läheb, siis on tal jõudu vaja.
Kuid ma pakun, et enamus perekondi, seda kahe esimese lapse eluaasta soovitust ei jälgi. Meie ka mitte, kuid meie eesmärk on, et nad saaksid rinnapiima vähemalt ühe aasta vanuseni. Noorsand lõpetas, kui ta oli aasta ja kahekuune. Siin samas blogi kommentaarides on lugejad öelnud, et nende põhimõte oli, et hiljemalt kuuendaks elukuuks lõpetavad nad rinnaga toitmise ära, sest selleks ajaks on beebi nii suur, et veider oleks edasi anda.
Ise oled sa veider. Aga mitte sellest ei soovinud ma rääkida, vaid tahtsin jagada hirmsat uudist, et juba mitu nädalat on kaksikute number kaks jube. Nüüd tuleb mähkmevahetust teha läbi suu hingates. Eks see pidi nii juhtuma ühel hetkel, aga nii kahju on mõelda, et meie beebid kasvavadki suureks- alles nad sündisid ja nüüd söövad püreesid nagu vanamehed.
Ma ei tea, kas vanamehed püreesid söövad. Vist mitte, kuigi see oleks väga loogiline asi, mida süüa, kui sul hammastega väga uhkustada pole. Minu hambaarstihirmu juures, on minu kikud mul veel heal juhul paar aastat suus. Tegelt seni olen ma siiski sellest hirmust võitu saanud ja pean ka nüüd saama, et hambakivi eemaldada, mis küll veel silmaga näha ei ole, kuid keelega on.
Kuid kindlasti söövad püreesid beebid ja ka meie omad ei ole teistsugused. Meie põhimõte püreedega on sarnane sellega, mis meil oli ka Noorsandi esimesel aastal, et me soovime, et püreed oleksid ilma lisatud soola ja suhkruta. Siin on kaks valikut, kas osta püreed poest või valmistada ise. Meie otsustasime nii Noorsandiga, kui ka nüüd kaksikutega, et meie teeme mõlemat- ostame ja valmistame ise.
Esimese püreena said kaksikud suvikõrvitsa püreed ja nende reaktsioonid esimeste amspude juures olid väga värvikad. Piiga tegi iga lusika juures suu lahti, kuid ajas suurema osa uuesti suust välja. Vennas seevastu täiesti vastupidi- hoidis suud kramplikult kinni ja Esileedi pidi suurt vaeva nägema, et lusikat krampis huulte vahelt sisse toppida, kuid see oli nagu must auk- kõik, mis sisse läks ka sisse jäi. Umbes nii lahti hoidiski Piiga suud iga kord, kui lusikas ta suunas liikus.
Nüüdseks oleme püreestanud neile suvikõrvitsat, kõrvitsat, brokkolit ning andnud läbi selliste spets luttide neile vaarikaid imeda. Mis on olnud tulemus? Olenemata toidust, oli see hitt Vennase silmis. Olenemata toidust, pidas Piiga seda kohutavaks. Kuid mida aega edasi, seda rohkem harjus ka Piiga, et tema toidumaailm ei pea koosnema ainult piimast ja piimast.
Kuid lisaks sellele, et kodus neid püreesid vaaritada, on neid võimalik ka osta ja nii Noorsandiga, kui kaksikutega, tuli mul välja valida miskit, mis neile meeldib ja üks, mis võeti kohe suure hurraaga vastu, oli Salvesti õunapüree pisikeses purgis. Noorsandi ajal me Salvesti asju ei ostnud, sest tundus, et neis kõigis oli lisatud suhkur, kuid tänaseks on tehtud totaalne kannapööre ja üheski lastetoidus ei leia enam ei soola ega suhkurt. Kiidame.
Proovisime ka ploomipüreed ning ka see läks väga edukalt alla ja mitte ainult kaksikutel, vaid ka Noorsand tahtis kõikidest toitudest osa saada. Naabrinaine seda ploomipüreed ei kiitnud ja ütles, et peale seda, kui sealt suhkur välja võeti, tema lapsed sellest enam huvitatud ei olnud. Mis näitab eriti ilmekalt, kui salakavalalt suhkur käitub- ühel hetkel ei ole lapsele enam oluline kõhu täitmine, vaid suhkur.
Ostsime veel paar nende toodet ja kõik tundusid hästi minevat ja mina isiklikult olen alati olnud veendumusel, et ma toetan võimalusel Eesti tootjat. Igal pool, kus ma seda teha saan. Ma olen nõus isegi vahepeal enam maksma, et saada kohalikku kaupa ja mis seal salata tihti maksabki kohapeal toodetud asi enam, kui väljast poolt toodud. Õnneks, mitte siinkohal ja Salvesti beebitoidud püsivad kenas hinnakonkurentsis ka suurte välismaa firmade arvestuses.
Kuid nagu te teate on mul blogi. Kes ei tea, siis jah, see on minu blogi. Seda sama postitust siin, loeb nädala jooksul umbes 10 000 inimest ja ma olen nii tänulik igale ühele teist, kes te meie tegemistel silma peal hoiate. Kui ei oleks teid, ei oleks ka seda blogi. Ok, siis ma rääkisin valesti, see ei ole minu vaid meie blogi, sest lugeja on sama tähtis, kui mina, kirjutajana. Tänu sellele blogile avanevad mul vahel võimalused ja miks mitte uurida Salvesti käest, et ehk oleksid nad huvitatud koostööst meie blogiga. Natuke aega vaikust ja kui ma olingi juba lootust kaotamas, sain neilt vastuse, et mul on suurepärane ja kaasahaarav blogi ning nii me käed lõime. Ehk kuna Salvesti beebitoit saab isetehtu kõrval kaksikute peamiseks toiduks, siis kuulete ka teie sellest.
Mul on plaanis üldse järgmise poole aasta jooksul kõik nende beebitooted läbi käia ja anda teile tagasisidet, kuidas see meile meeldis. Teen äkki lühikesi ülevaatlikke videoid nende erimaitsete kohta. Luban, et proovin ka ise ja see on miski, mida ma kardan kõige enam, sest nagu sõna, beebitoit, ütleb, on tegemist toiduga, mis on mõeldud beebidele, millele pole lisatud suhkurt, ega soola. Mina, kes ma olen ilmselgelt suhkru- ja soolahoolik. Ma pean tihti vabandama Esileedi ees, et kokk on täna armunud, sest ma kipun kõike üle maitsestama.
Ühte toodet ma julgen juba soovitada, milleks on see õunapüree ja seda ma võikski sööma jääda. See purk on üldse nii häbematult väike. Ma saan aru, et see on mõeldud beebidele, aga kurat, tehku siis liirtised purgid suurtele meestele. Mina ostaks.
Aga hästi. Mis on teie lemmik salvesti beebitoit, oleks vist paslik küsida sellistel puhkudel, aga eeldades, et sa ei ole beebi, siis vist ikka ei ole väga paslik. Aga kui sa hoolimata täiskasvanuks olemisest, oled neid proovinud, siis anna mulle ka teada, et mul oleks, mida oodata 🙂
Loading ...
Minu kuti lemmik Salvesti toit oli porgandipüree maksaga. Minu jaoks suhteliselt kahtlane ollus aga poiss vitsutas isuga, isegi siis kui juba pea 2-aastane oli. Ja mingi brokkoliga kanasupp vms ka. Magusatest asjadest oli hitt ikka õunapüree.
Aga üldiselt eelistasime anda pigem kodus ise tehtud püreesid kuna elu on näidanud, et paljud lapsed eelistavad poepüreesid kodustele ning seega eelisasime teda kodutoidu suunal hoida. Nii esimeste ampsude ajal kui hiljem oli meie kutt Vennase tüüpi toituja, mitte ühtki ampsu eales välja ei aetud. Nägu läks küll vahel kõveraks kuid toitu ei raisatud.
PS! Kuna me elame Tartust kaugel siis sealkandis käies oli alati kohustuslik Salvesti vabrikupoe tripp, et kraami ikka välja palju poehinnast odavamalt varuda.
Oo, ma mäletan neid aegu! Püreed…
Muide, mitu aastat tagasi oli Salvesti poes õunapüree realiseerimistähtaja ületanuna müügil 20 senti!!!!! purk. Purgid olid need suuremad, aga ikka sunnikud väikesed! Aga ostsime kolleegiga neid plokkide viisi ja sõime… ja sõime… ja sõime… Mmmmm….
Eesti beebide lemmik pidigi olema Põnnipüreed,see meie lemmik ka.Hippi üldse ei taha.Vahet pole miline põnni oma KÕIK lähevad loosi.Imelisi püree elamusi Teie nöpsikutele.?
Minu beebi lemmik on Salvesti köögivilja-õunapüree. Ta võiks seda lõputult süüa.. 🙂
Salvesti mangopüree on jumalik,
Olen 37 ja minu lemmik titeajast siiamaani on Salvesti porgandimehu. Ka mu 13 aastane poeg joob seda hea meelega. Miks ei võiks nad seda 3-liitristesse purkidessr ka panna.
Mul on hea meel, et õunapüree on taas valikus. Aastaid tagasi sai mul just Salvesti õunapüree najal magistritöö ära kirjutatud 🙂 Ja siis kadus see poodidest, oli küll Hõrk Õunapüree, kus ka koort sees, aga see polnud SEE. Oma lastega eelistasin puuvilju anda poest leitavate valmispüreedena, sest need tundusid puhtamad kui poes leiduvad puuviljad. Nö soolase kraami (mõtlen siis liha-köögiviljad, ilma soolata) tegin ise. Oli hetki, kus oleks olnud vaja kiiresti läbi saada poetoiduga, aga kumbki mu lastest ei nõustunud ühtki “soolast” püreed sööma. Ka mulle endale tundusid need võõra, kohati liiga tugeva maitsega. Nii et alati pidi endal kodune söök karpidega kaasas olema.
Ka praegu mu 1- ja 3-aastased lapsed maiustavad teinekord püreedega. Eelistan tuubivariante – jah, tean küll, et ei soovitata otse tuubist anda, aga nad on juba nii suured, et lihtsam on väike vahepala anda puhtalt tuubist, kui hakata lusikate ja purkidega mökerdama 🙂 Lisaks Salvestile leidub meil ka Hippi puuviljatuube, nende valik lihtsalt laiem. Magusatest püreedest on küll mõlemal tootjal kõik väga head.
Kuid ei saa salata.. kindel lemmik ja lastel alati kodusest püreevalikust esimene eelistus on Salvesti mangopüree! mmmmm….. Parim!
Isiklikult tunnen, et piimasöögimähkmeid oli tunduvalt vastikum vahetada, kui nüüd kus poiss päristoidu peal on 😀
Kahjuks elame meie Salvestist umbes 2300 km kaugusel, seega pole võimalust proovida olnud neid paljukiidetud püreesid. Poisipunn on see kuu saamas seitsme kuuseks härraks. Püreesid annan aegsamisi juba neljandast elukuust. Kuna rinnatoidul pole, siis juba on aeg selline kus põhitoiduks olgu päeval siiski midagi tummisemat, püree näol veel muidugist. See eest saab mu väike härra palju vitamiine siinsetest oluliselt parematest ilmadest ja on palju päikest.
Huvi ikkagi tekitasid need kodumaised püreed.
Meilgi omal ajal kõik salvesti omad läbi proovitud ja on oi oi kui maitsvad 🙂
Ise söön siiamaani loomipüreed, joon õunamahla. Pisipiigale ostan ikka veel neid tuubipüreesid kui sõidus oleme. väga hästi lähevad peale ja on suht toitvad ka.
Ploomipüree on mõnele seedimist soodustav ja hea vahend kõhkinnisuse puhul 🙂
Isiklikuks nipiks – säästuideeks on see, et teed ise kodus mingi püree valmis, paned jääkuubikuvormidesse, ja sügavkülma, nii hea sulatada hiljem kui vaja on. Algul söövad lapsed nagu linnupojakesed ja no ei viitsi neid minikoguseid iga kord teha. Lisaks, kodutoit meile ei maitsenud, kuigi põhimõte oli ju sama, nii segasin paar tl salvesti purgikat juurde ja maitses oi kui hea 🙂
Minu ja ka kuttide vaieldamatu lemmik on porgandipüree ja ka mehu. Ploom oli ja on ka nüüd suureks hitiks. Valdavalt mögistasin küll ise, aga puuvilja värki ikka talvel raske hankida. Soolased purgikad lastele meeldisi, aga mul ei läinud alla ka soola lisades. Mees ei olnud nõus isegi proovima.
Aga seda õuna asja on ka pooleliitristes purkides, aga asub konservide riiulis tavaliselt 😛
Edukat pugimist kõigile ja kopsumahu kasvatamist mähkmemeeskonnale.
Minu ja mu 10-aastase tütre lemmik on mangopüree
Tere!Mina ütlen niipalju et minu beebi sööb Soomest toodud püreesid.Ma proovin alati j2rgi ennem kui lapsele midagi annan.Ja hinnavahe on Eesti ja Soome toodetel suur.Eestis on hind naeruv22rselt suureks aetud.Ala Soomes saan kuus pisikest püüred sama hinnaga mis Eestis ühe suure.Absurd.Ja sama lugu ka m2hkudega.
Meie piiga lemmik on praeguseks köögivilja püree veiselihaga. Alles harjutame. Magusast veel huvitatud ei ole aga küll jõuab 🙂
Minu poja lemmik on ploomipüree aga proovin ka ise ikka teha . Lillkapsa püree võiga üks lemmikuid .
Mu printsess on praeguseks kuue aastane ja sellel ajal neid tuubiversioone oli üksikuid, aga kaks püreed on ka minul ehedalt meeles. Vanusest vist 6+ oli ka minu printsessi lemmik maksa-porgandi variant Salvestilt. Päris püreeks ma seda ei nimetaks, sest oli suhteliselt mehulaadne toode aga vaieldamatu lemmik. Selle aroom oli küll vanemale pöördvõrdes sellega, mis hiljem saabub mähkmesse, aga siiski. Lõbus osa sellest oli, et peale mõnda korda õppisin, et seda tuleb anda alasti lapsele, sest need plekid, mis tekivad selle püreega ei välju sealt kunagi 😀 Teiseks meie lemmikuks kujunes ka vist vanusele 8+ Salvesti toode Kana-Brokkoli-riisipüree, äkki oli sellise nimega. Seda ma pidin igale poole lapsele kaasa võtma. Oli ka mustikemehu, mis oli väga suur hitt.
Minu lapse vaieldamatu lemmik oli ja tegelt on siiani (laps 1a10k): Põnni neljaviljapuder banaani ja mustikaga. Enam ta seda nii tihti ei saa, aga vahel harva kui mingi kiire päev ja palju sõitmist, ostan talle seda autosõidu ajaks. Ülimugav anda ja toitev ka! Või kui emme mõni päev kauem eemal on, siis issi ei pea putru vaaritama 😀