Tüütud KKKd :)
14.03.2016
Te ei kujuta ette, mitu korda ma olen ette võtnud, et nüüd kirjutan, aga siis läheb põrgu lahti. Küll ärkab Noorsand, siis Piiga ja siis jälle Noorsand ja siis kui maja täitub vaikusega, on juba nii paju aega mööda läinud, et ma ei jõua teha muud, kui magama jääda. Olen kindel, et ka täna ei lasta mul lõpuni kirjutada. Noorsandil vist jälle hambad tulemas, need kõige tagumised ning ta armastab öösiti ärkvel püsida ja inimestega (minuga) suhelda. Tavaliselt püüan kirjutada teises toas, kuid siis ärkab Noorsand iga paarikümne minuti tagant. Täna kirjutan tema kõrval asetsevas voodis. Äkki mu hingamine hoiab ta rahulikult magavana.
Seega, ma küll aina üritan siin esmaspäeviti regulaarsust säilitada, aga tõenäoliselt ei saa siin mingit regularsust olema. Ma olen mõelnud,et kui kirjutada ei jõua, siis ma võiks ju video päevikut pidada, kuid ma vist ei ole veel piisavat paksu nahka endale kasvatanud ja ma tean, et lugejad on päriselt mures ja tahavad head, aga ka need heatahtlikud märkused on häirivad. Miks teil telekas nii tihti käib? Miks Noorsand veel vahepeal lutiga on? Miks te Noorsandi veel potitama ei ole õpetanud? Kõik on ok küsimused, kuid ma ei viitsi neile vastata iga paari päeva tagant ja ma ei taha ka vastamata jätta, sest ma mõistan, kui teid siiralt huvitavad vastused. Seega ma meie tegemistest vlogi pidada hetkel ei plaani. Võib olla kunagi kusagil väljasõidul.
Ma ei jaga teiega vahel kõige armsamaid ja vahetumaid pilte, kui Noorsand on just ärganud ja lutt suus, kui taustal telekas käib, või Noorsandi mähe paistab, lihtsalt sellepärast, et ma ei viitsi aru anda. Aga äkki ma vastakski siin paarile KKK-le.
Miks meil piltidel telekas tihtipeale käib? Sest kui me oleme elutoas, siis meil käib tihti telekas. Mängutoas meil telekat pole ja tavaliselt fotokat ka mitte. Töötav telekas on sellepärast piltidel, et seal toas ma hoian ka fotokat.
Miks Noorsand ikka veel lutiga on? Väga keeruline on teda lutist võõrutada, kui kõrval kaksikutel lutid ees. Noorsand on ka avastanud, et need käivad kaksikute suust ka väga kergelt välja, et endale suhu panna. Tal on alati küll justkui piinlik, kui ma osutan, et tal tita lutt suus, kuid ta ainult punastab ja põgeneb sellega mööda elamist. Meil siiski lutivõõrutus plaanis järgmisel nädalal, kuna see nädal on töönädal.Näis, kas ja kuidas õnnestub. Hea on see, et juba praegu on ta 90% ärkvelolekuajast lutita ning talle ei meenugi see. Meenub siis kui uni on, või kurb on olla. Siis ta käib õnnetult mööda tuba ja justkui hõigub lutti “tutii, tutii”.
Miks Noorsand potil ei käi? Hea küsimus. Kleepisime isegi ta poti väliskülje auto kleepekaid täis, et seal põnevam istuda oleks, aga võta näpust, mitte mingit huvi seal istuda pole. Tegeleme vaikselt ka sellega
Miks te Noorsandi lasteaeda ei pane? Näeme lasteaialapsi, kes on kodus haiged sama tihti kui nad on tervelt lasteaias. Ei soovi, et Noorsand haiguseid koju tooks, sest meil on kodus kaks imikut, kel juba ka väike nohu suureks probleemiks, sest kuidas sa kinnise ninaga hingad, kui tiss suus on. Teiseks arvan, et kahe aastasele on lasteaed natuke liiga vara ja seda kinnitavad ka kõik mu tuttavad lasteaia kasvatajad. Ootame, kuni poiss kolmeseks saab.
Miks Noorsandil pidevalt sall kaelas on? Lisaks sellele, et ta näeb väga stiilne välja, on sel praktiline funktsioon, kuna tal on veel tagumised hambad tulemas, siis ta on päris suure süljeeritusega ja lihtsam on vahetada salli, kui lasta tal pidevalt märja kaelusega ringi lipata.
Kuidas kaalu asjaga läheb? Tänan küsimast. Nii nagu minu puhul vist normiks saanud, siis tõusude ja mõõnadega. Praegu olen jälle tõusul ja püüan sellest blogida selle nädala jooksul.
Kuid aitäh, et olete mõistvad ja ma tean, et teie küsimuste taga ei ole midagi muud, kui head kavatsused ning aitäh, et te olemas olete.
Tohoh, ma saingi 554 sõna trükitud nii, et keegi üles ei ärka. Oot teen pildi ka enda kontorist. Vabandan ette ka vigade pärast, sest ma kirjutan pimeduses tahvliga ja kasutan klaviatuuri, mis minu tömpide sõrmede jaoks ilmselgelt liiga väike on.
Aga ok, tsau. Küsige ikka, kui teid midagi huvitab ja ärge saage pahaseks, kui te küsite ühe neist küsimustest ja ma suunan teid sellele postitusele. Välja arvatud kaaluküsimus. See justkui ei sobigi siia postitusse, sest see küsimus on hea küsimus, see hoiab mind tegusana. Panin siia lihtsalt kirja sellepärast, et püüan sellest kirjutada nädala jooksul ja nüüd on märge maas. Kaaaluteemaga olge nii tüütud kui soovite, mina ainult tänan 🙂
Tüüpilised “miks?” Küsimused.
Ausaltöeldes jah, kiitus kôigile kelle 2a ei kasuta lutti ega kài máhkudega aga ära tüütab kuidagi?
Mu oma saab mai kuus 2 ja meil on màssu, sest ta vihkab potti. Kui mähku ára vôtan, toob ta ruttu uue. Lutiga sama moodi.
Esimese lapsega oli vastupidi, lutist loobus ise viie kuusena. Mähkust saime 1,5a vabaks. Kôik pole ühesugused!
Ja mis kiire asi selle lasteaiaga on? Parem istun terve, kui haige lapsega kodus ju 🙂
Ja ka meil làrmab tv 24:7 kuigi keegi ei vaata seda 😀 aga kui too kinni, siis seda màrkavad kôik! 😀
Edu Teile ja elage ikka nii nagu teile meeldib, mitte nagu teistele meeldiks 😉
Appiii. Mida küsimusi nagu??
Minu tydruk hakkas potil käima veidi peale 2a ja no mis siis.
Hetkel 2.6 ja väikevenna lutt on niiii hea ja käib suust läbi. Pidevalt pätsab ja peidab neid ja mina muudkui otsigu siis. Muidu lutivaba, kuid ka alles peale kahte aastat õnnestus lutita magama saada alles. Algus oli väga raske, proovisin mitu korda algust teha. Lõikasin tema lutil otsa ära ja siis ytles, et lutt on halvaks läinu ja ei kõlba 🙂
Kõihel on oma aeg ja ma pole kedagi koolis mähkude ja lutiga näinud.
Edu ja kannatlikku meelt!
Selle lasteaia ja haiguste asjus olen teiega 101% nõus. Minu 2-aastane küll käib lasteaias aga rohkem sotsialiseerumise mõttes teeb poolikuid päevi nii 3 korda nädalas (ideaalis). Need poolikud päevas on täisa paras koormus ja laps küsib lasteaeda ka nädalavahetustel. Aga mis viirustesse puutub siis neid kipub ta ka sageli kaasa tooma. Tavaline on rütm: 3-4 päeva lasteaias ja seejärel nädal-kaks köha-nohu ravimist. Eks ta selline kahe otsaga asi on. Viirused ja põdemine on küll pahad aga samas meeldivad lapsele omaealised rühmas, lasteaiaõpetajad ning igasugu maalilised-meisterdamised mida aias tehakse ja milleks mul kodus endal inspiratsiooni ja motivatsiooni ei ole.
PS! Lutiteema on täitsa loogiline, kuidas sa ikka ühte võõrutad kui 2 ju tohivad. Ja ei ole see nii kole kui Noorsandi vanuses lapsel veel uneajaks lutt kasutusel on.
PPS! Mina alustasin ka potitreeninguga kui poiss oli umbes 1a 6k. Järjekindlalt suunasin teda potile ja tema sama järjekindlalt keeldus seal isegi istumast. Ja ühel hetkel nii pool aastat hiljem kiskus tüüp endal püksid alla, istus potile ja pissis potti. Ja nii suht laksust hakkas oma hädasid potti tegema. Ilmselt käis tal mingi klõps ära ja sai asja mõttele pihta. Sellest klõpsust mõne nädala pärast polnud päeval mähkmeid enam vaja, lõunune mähkmest keeldus poiss ise ja paari kuu pärast olid ka ööd kuivad. Ehk siis minu moraal on, et igaks asjaks on õige aeg, mil asjad kõige lihtsamalt toimuvad. Ja kooli lapsed ju üldiselt mähkmetes ei lähe 🙂
Mina aga vaidlen vastu lasteaia ja haiguste vahele võrdusmärgi panemisega. Minu laps läks paar nädalat enne pooleteist aastaseks saamist lasteaeda. Ta on sotsiaalne laps ja talle hakkas kohe seal meeldima. Pea kahe aasta jooksul pole kordagi nutust hommikut olnud ja iga laupäeva hommikul tirib ta endale kombekat selga, et noh, emme, lähme juba lasteaeda. Esimesel aastal oli ta nöhaga kodus keskmiselt 1 päev kuus (mõni kuu polnud üldse, mõni kuu oli rohkem kui üks päev). Sel aastal on ta kodus olnud 2 nädalat kõrvapõletikuga oktoobris ja nüüd eile-täna oma tatise ninaga. Ja kõik.
Jah, kõik eeldavad, et niipea kui laps lasteaeda läheb, siis on ta pidevalt haige. Aga kust te teate? Ma eeldasin ka, sest kõik räägivad ju nii, aga tutkit. Ma nüüd ei ütle, et pange ta homsest kohe lasteaeda ja ta ei jää kordagi haigeks, aga alati ei tasu kuulata, mida teised räägivad, sest nad räägivad omast (või oma tuttavate) kogemusest, mitte teie omast.
Selle lasteaeda paneku kohapealt soovitan kõigil lugeda raamatut “Väikelapse sotsiaalsus”. Seal selgitab väga hästi, miks ei ole sotsialiseerumine väikelapse arenguülesanne ja ta ei saa sellega hakkama ning kodus on alla 3-aastasele parim koht. 1,5-aastane näiteks (nagu Eestis tihti lasteaeda minnakse) polegi võimeline sotsialiseeruma teiste lastega, nagu vanemad ette kujutavad. Selle mängu nimi on kõrvumäng ja ei ole ühismäng. Lisaks saab laps ka pargis ja mujal sotsialiseeruda. Rühmas seda igatahes ei toimu. Selle toetamiseks on raamatus väljatoodud mitmed-mitmed uuringud, mis tõestavad, et alla 3-aastase lasteaeda panek on pigem sotsiaalseid oskuseid kahjustav ning ei arenda last mitte mingit pidi.
Kiidan ka seda raamatut ja olen nõus nende mõtetega!
Ja keegi ütles minule, et isiksused kasvavad kodus! Ei tea kas meil õnnestub see järgi proovida omal nahal… Aga mõte on huvitav 🙂
Kui on võimalus kodus olla, siis pole ju kiiret sinna kollektiivi sulandumisega. Minu kogemus on selline, et laps, kes tundub olevat mitmeski mõttes Noorsandi sarnane (heas mõttes kirglik laps ;), isaga väga lähedane ja pisut hilise kõndimise ja potil käimisega) läks lasteaeda esialgu 1,5-selt, katsetasime, ei tulnud välja ja olin lapsega kodus edasi. Uuesti proovisime kaheselt ja ta on nüüd nelja kuuga ülihästi kohanenud, tunneb sellest rõõmu ja on hakanud ilma erilise sagimiseta potil käima, nii nr 1 kui nr 2 🙂 Nii, et küll lapsevanemad teavad, millal on õige aeg laps ellu saata :)!
Minul lapsi pole ja mina ka kedagi hukka ei mõista (puhtalt selle nimel et hiljem mitte oma sõnu süüa :D), aga mulle on kõrvaltvaatajana silma jäänud, et just see vanus 2 ning selle ümbrusaeg torgib kõiki tohutult. Küsimused ja etteheited on sellised nagu peaks iga 2aastane olema juba ettevõtte juht ja kohusetundlik ühiskonna liige. Mitte et ma arvaks, et peaks õpetama abitust, et kümne aastane ei oska ennast ise riidesse panna ega kartulit tükkideks lõigata enda taldrikus, aga las see kaheaastane olla jumala eest laps. Blogi põhjal ju ei teagi mis on tema suuremad saavutused, mida vb mõni 4aastane isegi ei oska. Miks see peab võistlus olema üldse? 😀 Kõik lapsed on erinevad ja kõik olukorrad on erinevad.
Minu arvamus on see, et laps on lasteaiaks valmis siis, kui oskab ise süüa, käia potil ja ise riietuda. Mul hakkab kahju lastest, kes ei saa elu tähtsamaid arenguid oma kodus oma inimestega teha.
Minul võtsid mõlemad lusika kätte pärast aastaseks saamist. Plika 1a3k, poiss veidi hiljem. Potile plika mõni kuu enne 2 saamist, poiss natuke hiljem, aga enne 2. Kui plika 3 sai. Võtsime suvel ette riietumise, et lasteaias ise hakkama saaks. Poiss saab suvel 3 ja eks tuleb ka suvel tegeleda.
Täpselt iga ühe asi mis millal..
Aga potile saime nii: peale ärkamist kohe potile, tuli poiss potti. Siis tekkis huvi. Poisil oli esimese pissi kätte saamisega probleeme. Kisa tekkis suur. Siis ütlesin, et ehitame torni. Andsin wi paberi rullid ja tegi torni. Siis tuli ka piss ja kiitsin väga ja endalgi oli naljakas, et selline asi potti tuli.
Edasi läks lihtsamalt. Võtsin mähku ära, poti panin toa seina äärde, et oleks nähtaval kohal. Iga nats aja tagant ütlesin, et käigu pissil. esimestel päevadel tulid pissitilgad ikka püksi, mida ma jarjekindlalt põrandalt pühkisin, ja lapsel oli muidugi pissiste pükstega ebAmugav. Varsti jõudis põit rohkem kinni hoida ja potti nähes märkas ise potile minna. Kui juba ise küsida märkas, läks pott vetsu tagasi.
Lugedes selliseid küsimusi, tekib tunne nagu neil küsijatel lapsi pole.. Või kui tõesti kõik nii lilleline, et aastaselt kõike oskab ja lasteaias istuvad, ilmselt pole rohkem kui üks laps.
Aga teile jõudu ja jaksu edaspidiseks, kõik asjad tulevad siis kui peavad!
Esiteks, miks küsimus on ründav, seda võiksid inimesed ikkagi teada. Küsimusi saab vormistada palju kenamalt, nii et inimene ei tunne end kehvalt.
Teiseks, lutt ! Minu mõlemad lapsed loobusid sellest 4 aastaselt. Mina ei tunne end sellepärast nüüd kehvasti. Kuigi jah, hukka mõistvaid pilke tuli ikka igaltpoolt. Aga lapsel oli vaja, siis oli vaja. Loobumine läks ilma kisata, väike kurbus oli õhtuti vaid. Me arutasime asja ja laps viskas ise luti ära. Palju vähem traumat lapsele ja minule endale ka.
Potitamine. Minu esimene laps hakkas 2aastaselt ja teine enne 4 aastaseks saamist. Ta kohe ei tahtnud ja jõua ning kurjaga ma keeldusin seda asja ajamast. Kui potilie pissile saime siis no nr2 mitte mingil juhul, see tuli otse püksi, nii et pea 3 kuud olid meid vägevad kaka mängud ning ühel hetkel käis plõks ja hakkas ka nr2 potti tegema. Kõigel on oma aeg, nii lihtne see ongi ja lapsed on erinevad. Ja ma ei ütleks, et ma end nüüd halva emana tunneks.
Lasteaed. asi ei ole ju haigustes. Lugesin seda lõiku ja mõtlesin, et hmm, Noorsad sai alles 2 aastaseks ju. Mille pärast ta peaks juba lasteaias käima ? Kuhu on kiiret? Kui on vähegi võimalust, siis kindlasti mitte kohe lasteaeda lapsega tormata. mitte miski pole lapse jaoks parim kui ema ja isaga kodus olla kuni 3 eluaastani. Ja ta ei vaja veel sõpru, ta vajab ema ja isa. Muidugi ma saan aru, et kõigil vanematel ei ole seda võimalust ja laps peab varem lasteaeda minema, aga kui on, milles nagu küsimus.
Tüüpilised kõige tüütumad miksid ühe lapsevanem jaoks ;D Mähkmevabaks harjutamine muideks ongi suvisel perioodil lihtsam, mil saab tavaliste pükstega õues ringi lipata ja loigud enamuses õue juhtuvad mitte tuppa, kust neid kogu aeg otsima peaks (kui niigi palju tegemist 2 beebiga). Ja praegu oleks mähkme kasutamise vajaduse nagunii oluliselt suurem (külmal ajal õues jms on natuke nadi kui juhtub püksi/kombekasse tulema .D). Iga asi omal ajal :)) Ja pigem alustan harjutamisega hiljem ja lootuses, et siis on harjutamisaeg lühem ja tulemus kiirem 😀 Pealegi meeldib mulle meeletult ühe tuttava lause, et esimese lapsega tegelesin nagu pöörane ( teatrid, kinod, beebiringid, kõik isetehtud söögid jms), teise lapsega võtsin juba vabamalt ja lasin tal “elada” ka ilma pideva korraldamiseta ja kolmanda puhul juba vaatasin, et ise ellu jääks 😀 Ehk siis…pole ükski laps jäänud lutti imema ja mähkmeid kandma 20nda eluaastani….ja ei saa vanemana stressita (või olla stressis pigem teiste pilkude ja arvamuste pärast, et miks?miks?miks?miks?)…vaid ka ise elu mõnuga võtta ja kõik asjad laabuvad lõpuks oluliselt pingevabamalt :))
Eriti tublid olete nagunii ja mina tõstan küll kaks kätt üles ja annan au, et nii hästi kõigega toime tulete!!! Tunnustage ja hinnake rohkem ennast ja unustage teiste õelus ja kadedus 🙂
Minul läks esimene laps lasteaeda alles 4 ja poole aastaselt. Meil oli võimalus kodus olla ja ma olin selle üle väga õnnelik. Kodus saab väga hästi lapsega kõike põnevat teha, meisterdada, õppida. Lisaks käisime vahel ka loovustunnis ja muusikatunnis. Sai ka teiste lastega koos olla. Lasteaeda läks lõpuks väga suure rõõmuga, õpetaja kiitis alguses, et nagu oleks kogu aeg käinud seal. Ei olnud mingit probleemi nö sotsialiseerumisega. Polegi vaja sellega kiirustada. Kui võimalust on, siis võib laps vabalt kodus olla. 🙂
Minu potitreeningu kogemused on sellised, et kui ei puutu, hakkab asi kõige kiiremini toimima. Kolm ei ole mingi teaduslik valim, et ma võiks tõde kuulutada, aga kahe esimese lapse puhul ma ikka püüdsin neid potile suunata ja meelitada ja teha tuhat muud imet ja kogu protsess oli enam kui vaevaline. Esimene hakkas potil käima kolmeselt, teine hakkas käima justkui kaheselt, aga tegelikult juhtus iga päev õnnetusi ja enamasti rohkem kui korra päevas, praegu kolme poolesena on õnnetused jätkuvalt tavalised, mitte küll iga päev, aga nädalas mitu korda. Kolmandal, kes sai just kaheseks, juhtub õnnetusi pea sama harva. Kuna mul kahel esimesel korral oli nii halvasti läinud, siis kolmandaga ei julgenud ma enam midagi ette võtta. Kui parasjagu jaksu koristada oli, lasin tal toas ilma mähkmeta olla, et tal oleks võimalik üldse aduda, mis loom see piss on. Kui pissis jälle kuskile, siis ütlesin küll juurde, et tegelikult peaks see piss ikkagi potti käima. Aga mitu kuud oli nii, et kui ta poti peale istuski, siis kargas ta ka kohe püsti. Vot, aga ühel hetkel siiski tuli tal mõte seal istumas käima hakata ja peale seda on kakasid püksi sattunud üliharva, pissiõnnetusi ikka satub aeg-ajalt. Aga võimalik, et hõiskan siin enne õhtut. Sattusin millalgi enda lohutuseks (et mul lapsed juba poole aastasena potil ei käi) lugema ühe inimese lugu, kes kirjeldas, et tänu varajasele potitamisele oli ta tütar saanud tõsise põiepõletiku probleemi. Kuna alla pooleteise aastaselt ei pidavat laps tundma, millal ta põis täis on, siis tekkis tänu sellele põieseina paksenemine ja suured probleemid. Ema tegi kokkuvõtte, et liigne agarus on ogarus.
Lutt on minu kahesel ka magama minnes suus ja ma ei näe selles küll midagi halba (see lühike aeg, kui ta magama jäädes seda lutsutab küll kuidagi hammastele mõjuma ei hakka – kui magab, siis juba lutt on suust ära).
Kusjuures. Olen seda luti teemat natuke uurinud ja kuni 4, isegi 5a lapse lõualuule ja hambumusele ei tee lutt absoluutselt liiga. Minu kumbki laps lutti pole võtt kuigi ikka algul pakkusin. Lendas suure kaarega suust välja. Vaid autosõidu ajal oldi lutiga nõus. Suurem laps hakkas lutti elus esimest korda nõudma kui beebi majja tuli ja rinda sai. Otsis mänguasjade kastist lutid välja ja Nii oligi. Hakkab mul siin vaikselt 3 saama, mind ei häiri. Skandinaavias meil jälle pole probleemiks kui 3a lutiga on. Ka psühholoogid räägivad, et 3-4a on see aeg kui lutiat võõrutada. Varasem teema on lapse jaoks väike trauma (sama ka rinnaga tegelikult). Kes viitsib see googledab.
See, et alla 3a laps niisukese rõõmuga lasteaeda kipub, et lausa ise riide paneb, näitab seda, et midagi on kodus pqigast ara. Kas lapsega ei tegeleta piisavalt või saab liigaelt riielda.
Skandinaavias halatakse lapsi potiga harjutama ALATES 3 eluaastast, sest siis olevat lapsed poti jaoks vaimselt ka valmis.
Töötan lapsehoidjana ning üks noorhärra (2,5 aastane) oli ka üpris kaua mähkmetes, ema ei suutnud teda potil käima ning mis siis minust veel rääkida. Kuid soetasin endale tolle väikse potiraami, mille saab suure poti peale asetada (lapsevanem tegi seda sama) ning paari nädala möödudes oli laps päeval mähkmevaba, tuli lihtsalt välja,et väike pott ei meeldinud talle ning meeldis ikka suure inimese kombel asju ajamas käia.
Muidu olete küll super vahvad ja tublid!
Tõepoolest, ühed tüütumad miksid, mida üldse küsida saab! Aga Sa tulid väga hästi toime nendele vastamisega. Pole olemas ühtset õpetust-nippi vms nö retsepti, mis lahendaks need miksid kõikide laste puhul ühiselt. Igaüks ikka ise,läbi oma katsetuste, katsete, nippide jms proovimisega jõuab ükskord ikkagi soovitud eesmärgini! Aga Te olge valmis hoopis paremateks miksideks, mida lapsed teile kord esitama hakkavad 😉 Proovi sa neile vastata 🙂
Mul hakkas kummitama kohe üks lastelaul 🙂 Kui ise viisi ei tea, siis äkki keegi oskab aidata, ma paraku mitte. Aga lugu ise selline:
MIKS?
Miks on autol rattad all?
Miks on ümmargune pall?
Miks on kommid nõnda head?
Miks on põllul kapsapead?
Miks ei sõida laevad maal?
Miks on kaugel vikerkaar?
Miks on klimbid supi sees?
Miks ei ole naine mees?
Miks on naabri Pontu krants?
Miks mul meeldib trall ja tants?
Miks on nii ja miks on naa,
aru sellest ma ei saa.