Isa blogi: mida me tegelikult jõuludeks tahame?

97f2654799fdce4b04-70256779Jõulud on aina lähemal ja aina rohkem üritatakse meile läbi reklaamide selgeks teha, mida me tegelikult jõuludeks tahame. Mõni võib ju mõelda, et las reklaamivad, mind need reklaamid ei mõjuta. Kui reklaamid ei mõjutaks, kui nad ei toimiks, siis mis mõte oleks üldse reklaamida? Loomulikult nad toimivad ja kui sa saad seda söögi alla ja söögi peale, siis ühel hetkel on see sulle nii pähe pugenud, et sa ei teagi, kas sa tahad seda päriselt, või on selle soovi sulle keegi sisse istutanud.

Jõulud on aina lähemal ja aina rohkem üritatakse meile läbi reklaamide selgeks teha, mida me tegelikult jõuludeks tahame. Mõni võib ju mõelda, et las reklaamivad, mind need reklaamid ei mõjuta. Kui reklaamid ei mõjutaks, kui nad ei toimiks, siis mis mõte oleks üldse reklaamida? Loomulikult nad toimivad ja kui sa saad seda söögi alla ja söögi peale, siis ühel hetkel on see sulle nii pähe pugenud, et sa ei teagi, kas sa tahad seda päriselt, või on selle soovi sulle keegi sisse istutanud.

Ok, tegelikult ma saan aru, et täiskasvanud inimene teeb enamjaolt ratsionaalseid otsuseid. Tegelikult järele mõeldes, ei tee, me teeme enamjaolt emotsionaalseid otsuseid, aga see selleks. Siiski meeldib meile mõelda, et me langetame õigeid otsuseid. Ja kuidas me saame langetada õigeid otsuseid? Olemasoleva informatsiooni põhjal. Kuid, kui väga suur osa informatsioonist on kommerts teated- artiklid, filmidesse ja seriaalidesse sisseostetud reklaam, reklaamid ise, teised tarbijad, siis on väga keeruline jääda ratsionaalseks.

Kuid selleks, et enda toodet tutvustada, tulebki leida erinevad reklaamikanalid, et see inimeste teadvusesse tuua. Kui kõrvale jätta varjatud reklaam, mis on saadetes ja filmides sees, siis on tegelikult võimalik teleris reklaami ajaks kanalit vahetada (olete märganud, et peamistel kanalitel on alati reklaam ühel ajal?), internetis surfates kasutada erinevaid liideseid, et reklaami mitte näha. Sa saad ikka reklaami, kuid sa võid selle kogust vähendada. Me saame valida, mis infot me endale ligi laseme, missugust mitte.

Kuid üks asi, mis mulle pähe ei mahu, on reklaam lastele. Olen end ette valmistamas eluks lapsega, kes hakkab peagi aru saama, mis ümber ringi toimub. Ma ei ütle, et ta praegu ei saa. Kui ta näeb mind väljendusrikkalt naeratamas, siis ta naeratab vastu. Kuid ma pean silmas, et paegi on tal tekkimas huvi multifilmide vastu ja teleris on üks kanal pühendatud täielikult multikatele. Mõtlesin, et see on üks tore asi lastele, kes kodus näiteks haiged on.

Mäletan, et kui mina väiksena haige olin, siis ei olnud telekas päev otsa mitte kui midagi. Selles mõttes, et päeval lihtsalt saateid ei olnudki – oli värviline kujutis ning pidev toon, mis kõrvu lõikas. Vahel sattus selline päev, kus näidati päeval „Üle linna Vinskit” või „Verekivi”, kuid see oli harva ja enamasti tuli haigena voodis vedeledes lihtsalt haige olla ja lakke vahtida. Meie pere polnud ka eriti jõukas ja tol ajal olid videomakid luksuskaup.

Kuid nüüd võivad lapsed voodis vedeleda ja päev otsa multikaid vaadata. Multikad olid minu lapsepõlves ka defitsiit ja neid näidati teleris vaid paari kaupa, ehk kogu päevane meelelahutus ekraani ees oli vaevalt pool tundi. Selleks, et multikaid suuremas koguses näha, käisin ma nädalavahetustel linnavanaema juures, sest laupäeva ja pühapäeva hommikuti näitas SAT1 ja RTL2 pealt Turtlese ja Scooby-Doo multikaid. Meil taaskord kodus sellist luksust, nagu sateliitkanalid, polnud.

Kuid see multikakanal on kõike muud, kui tore. Iga multika vahele lastakse suur kogus reklaami, mis on suunatud lastele. Kust peaks lapsed raha saama, et neid asju endale osta? Kas me oleme laste suhtes samuti sama suhtumisega, et reklaam neid ei mõjuta? Loomulikult mõjutab. Jõulud on korra aastas ja aasta jooksul on tekkinud lastel erinevad soovid. Eks nemad tunnetavad ka ära, mis neil on ja mis neil puudu on ning nüüd paari kuuga elimineeritakse igasugu loogiline mõtlemine ja lapsed hakkavad tahtma seda, mida neile söögi alla ja söögi peale müüa üritatakse, mitte seda, mille järele aasta jooksul soov tekkinud on. Seda rääkis mulle üks nelja lapse isa, kes ostab alati lastele kingitusi umbes nädal enne jõule, sest ta ei tea kunagi ette, mis mänguasja reklaamimisse sel aastal kõige enam panustatakse ja mida lõpuks nõutakse.

Ma mõistan, kui mänguasju reklaamitaks lastevanematele, sest siis ei piisaks valjust muusikast, värvilistest sähvakatest ja rõõmsatest lastest ekraanil, kes mängivad mänguasjadega nii nagu ükski laps kunagi ei mängi, vaid tootjad peaksid tooma argumente, kuidas mingid mänguasjad lapsi arendavad ja miks just see mänguasi on hea valik.

Mäletan, et ma tahtsin kunagi reklaamisnähtud võidusõidurada, kus lapsed sõitsid autoga võidu ja see, kes võitis, kargas püsti, käed taeva poole ja siis nad naersid kõik. Pika lunimise peale sain ma selle. Kutsusin sõbragi mängima. Plõksutasime neid autosid seal pool tundi (selleks, et auto liikuma hakkaks, tuli vedru üles vinnata, mis auto hooga sõitma lükkas). Ei püsinud need autod rajal, ei olnud mingit emotsiooni, ainult plõksuv hääl ja tursanägudega lapsed. Kuna mänguasjad ei too kunagi seda rõõmu, mida reklaamides etendatakse, siis on laste elevus maksimumis selle soovitud asja saamishetkel ja väheneb iga tunniga, sest tegelikult müüdi lapsele emotsioon, aga kätte sai tüki mõttetut plastikut.

Ja siis veel erinevate maiuste reklaamid lastele. Uskumatu, et see lubatud on. On ju tõestatud suhkru negatiivset mõju, selle sõltuvust tekitavat mõju, selle laastavat mõju laste hammastele ja tervisele üleüldiselt. Miks siis lubatakse telesse reklaami, kus joonistatud draakon, räppiv siga või juhmi näoga mõmmibeebi kutsuvad ostma tooteid, mille peamiseks koostisosaks on aine, mille tõestatud toime on sõltuvus ja tagajärjeks erinevad haigused? Kõik see on suunatud lastele, kes ei saa aru, et neid püütakse mõjutada ja nii nad tahavad poes Mõmmi limonaadi ja Draakoni komme. Ma ei ütle, et keelame need tooted ära, ma ütlen, et nende reklaam ei peaks olema suunatud lastele, vaid neid otsuseid peaksid tegema vanemad, kuna enamjaolt soovivad nad oma lastele siiski parimat.

Seega, ma ei tea, kuidas kaitsta last nende mõjutajate eest. Oktoobrist detsembri lõpuni telekat väljalülitatuna hoides? Panema ta silmad kinni reklaami ajaks, või paluda tal endal silmad ära katta?

Mul on vahel tunne, et reklaamid teleris edastavad justkui mingit täiesti erinevat sagedust, sest Noorsand võib tegelda millegi täiesti muu asjaga, aga hetkel, kui telekas algab mõne saate vahele reklaam, on ta pilk telerisse naelutatud ja nägu rõõmu täis. Ma ei räägi siin isegi lastele suunatud reklaamist, vaid selleks võib olla ka pesupulbri või tampoonide reklaam, mis ta silma särama lööb.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…