Neli nippi, kuidas toidukuludelt säästa

26.02.2019

Möödunud nädalal oli mul suur ehmatus. Ma vaatasin oma pangaarvet ja mulle tundus, et ma hakkan rikkaks saama. Kui ma olin minestusest toibunud ja oma pangaseisu uuesti vaatasin, olid seal ikka samad numbrid. Ma hakkangi reaalselt rikkaks saama. Ok, mitte rikkaks, aga kogu see säästmise asi toimib! Kuu jooksul on mul tekkinud ka paar nippi, mis on enda panuse andnud, et ma aasta lõpus endale Porsche ikka osta saaks. Ok, Porschet ei saa, sest kui ma saavutan aasta lõpuks oma eesmärgi ja säästan 10 000 eurot, siis jääb mu esimesest Porschest ikka umbes 70 000 eurot puudu. Samas, kui Esileedi odavama juuksuri leiaks, siis tuleks äkki täis ka.

Kuna on käimas toidukuu, siis ka nipid, mis ehk ei ole mind eesmärgile väga palju lähemale aidanud, kuid on väga aidanud saavutada õiget meelestatust, et osta ainult vajalikku. Ma taipasin, et kui ma lähen poodi isegi nimekirjaga, siis kollased ja oranžid sildid suudavad mind ikkagi sohu meelitada ja ei olnud ühekordne kogemus, et korvist leidsin tooteid, mida nimekirjas pole. Tuunikala soolvees kaks eurot purk. Kuidas sa jätad ostmata? Ma ei söö seda väga sagedalt, aga see seisab ka maru kaua.

Esimene nipp ongi see, et ma tegin oma poe-ringi ära ja hetk enne kui ma olin valmis maksma, võtsin oma toidukorvi taas ette ja valisin välja kaks toodet ning panin need omale kohale tagasi. Ok, mitte päris oma kohale, aga võtsin korvist välja. Esimene kord ei mõelnud ma küll seda korralikult läbi ja pidin ikka teist korda uuesti poodi minema, et see väljavõetud asi poest koju tuua. Kust mina pidin teadma, et tampoonide arvelt ei koonerda? Toriseti veel, et miks ma oma tuunikala korvist välja ei võtnud siis. KAKS EUROT PURK! Muidu maksab ju mingi 2.50. Kahe purgi pealt nagu euro maast leitud. Selle euro kulutasin ma küll tõenäoliselt kütuse peale, mis poe ja kodu vahel tiirutamise peale kulus. Seega kaks toodet korvist välja, aga vali ettevaatlikult.

Teine nipp on süüa põllul kasvavaid köögivilju. Kartul, peet, kaalikas, kapsas – need ei maksa võrreldes teistega mitte midagi. Kuid kui sa lähed peeneks ja hakkad toituma nagu sa üritaksid Vabariigi aastapäeva vastuvõtu laua kokku pannud kokkadele ära teha, annab see ka rahakotlile väga tunda. Luunja kurk on säästuaastat silmas pidades täielik luksustoit. Sama on imemaitsva spargli ja avokaadoga. Kaalusin huvi pärast ühe avokaado ära, et näha palju see maksab ja sama raha eest saad umbes kaks kilo kaalikat. Muide, kaalikat on väga kaval osta ja see ära keeta. Sellega ajab väga odavalt läbi. Meil on see mingi kaks nädalat juba külmkapis seisnud ja mitte keegi ei puutu seda jälkust. Ma arvan, et veame suveni vabalt selle sama kaalikaga läbi. Ma olen üldse see nädal nii tervislikke asju ostnud, et mul kohe süda valutab, kui ma iseteeninduskassat kasutan, sest mitte keegi ei näe seal kui tervislik mu ostukorv on. Tavakassas laotaks uhkelt oma porgandid ja kapsad ning muu ilusa lindile ja laseks kõrvalseisjatel imetleda.

Kolmas nipp on teha toitu, mida on kerge sügavkülmutada. Hea toidu tegemine võtab sageli päris kaua aega. Kui tahta teha mõnd head hautist, võtab see tunde aega. Seega, et hoida kokku ahju kütmise arvelt ja toidu halvaks minemise arvelt, siis tee suuri koguseid ning jaota jäägid karpidesse ning pane sügavkülma. Õnneks on kevadel seal ka ruumi tekkima hakanud, sest maasikamoosivarud sulavad iga nädalaga aina väiksemaks. Mustikas ja vaarikas läheb meie peres hoopis teise tempoga. Aga igal juhul on meil sügavkülmas nüüd bolognese kaste, karjuse pirukas ja tomatine lambahautis. Ka suppe olla hea sügavkülmutada ja suppe ei olegi me kahetsusväärselt ammu teinud. Sel nädalal teeme ja katsetan ka sügavkülmutamise ära.

Neljas nipp on käia poes siis, kui seal on degusteerimised. Kui ma töötaks Tartu Kaubamajas, ei kuluks mul vist sentigi lõunasöögi peale, sest ma käiks päevas umbes 20 korda Matsimoka letist mööda ja need tüübid on seal nii rõõmsameelsed ja sõbralikud, et nemad ei ütleks küll midagi. Või paar päeva tagasi käisin poes, kus sisse astudes pakuti mulle kohe kassitoitu. Polnud suurem asi. Edasi minnes maitsesin uut kotletti ja mitut vorsti. Kõrval sai kohe leiba proovida. Mõni samm edasi ja jogurtitega suu magusaks ja enne väljaminekut noogutasin kaasa kui samal ajal veini kulistasin. Oleks ma teadnud, oleks kogu pere kaasa võtnud. Esileedi aina kurdab, et me ei käi üldse väljas söömas…

Kuidas teil see kuu läinud on? Olete suutnud toidu eelarvet koomale tõmmata?