Olen halvas nimekirjas

06.01.2025

Sain nüüd kommunaalide arved kätte ja mul on ainult üks sõna: haige! Haige on see, et meil oli see energiakriis siin aastaid tagasi, kui kõik elektri ja gaasihinnad üles läksid ning üllatus-üllatus: jäidki sinna. Ainuüksi gaasi ja elektri eest tuleb see kuu rohkem maksta , kui …. oh, mis oleks hea võrdlus..? Igal juhul on see number nii nõmedalt suur, et hakka või mõtlema, et koliks kusagile soojemasse kohta ära, või kaaluks soodsamaid küttelahendusi. Kõige soodsam viis sooja saada tundub esmapilgul, et kui Esileedi mind vahepeal kaissu võtaks. VAHEPEALGI!!! Kuid olgem ausad, see on hoopis kõige kulukam. Kaks pudelit veini päevas teeb juba oma mitukümmend eurot, aga ta ju tahab veel lilli ja restoranilõunaid ka. Odavam on siiski mingi õhksoojuspump panna…

Eriti peale eilset on mul sinna heasse nimekirja keeruline pääseda. Viimane koolivaheaja päev, kõik on üksteise närvid ära söönud. Kõik ajavad kõiki närvi. Isegi Kusti haugub enda peegelduse peale aknas viimasel ajal eriti tusaselt. Eks ollakse vist natuke närvis ka homse naasmise üle tavaellu ja Noorsand, keda ei saaks vist arvuti tagant siis ka ära, kui elekter ära võtta, unustab sageli söömise ning alles siis kui lubatud arvutiaeg läbi saab, meenub talle, et viimati sõi ta hommikul ühe banaani ja kohukese. Aga nüüd on ju õhtu kell 21 ja kui kõik ajab niigi närvi, siis näljaviha ajab suisa silme eest mustaks ning sellest saavad osa kõik, kes ette peaksid jääma. Sai nii Piiga, Esileedi, kui ka poolik pomelo (keeldun kasutamast sõna “pomel”), mis oli end kavalalt toasooja käes kõvaks ajanud ning koorimise selle võrra keerulisemaks muutnud.

Aga Noorsandi omadus on selles mõttes imeline, et nii kui ta süüa saab, hakkab tal piinlik enda eelneva käitumise üle, vabandab ja meenutab, et keegi võiks talle ikka vahel süüa ka pakkuda, et ta nii näljaseks ei läheks. Kuid see energia, mis ta hetk tagasi välja paiskas, liigub kusagile edasi ja ega see ei saa püsima jääda ju Esileedi sisse, kes siis põhjalikult minu ette võttis ja teatas (eriti kurjalt ja valjult), et kui teda kodus ei ole, siis olla see minu kohustus lusikaga Noorsandi kõrval istuda ja oodata võimalust, et talle midagi suhu pista (ta küll ütles „süüa pakkuda“, aga ma olen närvis ja vaja veits dramatiseerida). Andis kogu selle halva energia mulle edasi ja nüüd ma istungi siin ja mõtlen, kas ma lähen löön garaažis põlvega ühe kipsplaadi puruks või trükin siin võimalikult valjult vastu nuppe toksides, et Esileedi uni saaks rikutud.

Kuid ma olen täiskasvanud mees ning tean, et uni on püha. Ei tee ma midagi taolist. Kastan ta rinnakad vette, et tal hommikul üllatus oleks. Samas ma väga ei julge ka. Pärast jäängi halba nimekirja. Voh, kingin talle sünnipäevaks riisikeetja või uue mopi. Küll ta mõistab, et midagi tegi valesti.

Aga jah, tuleb selline kuu, kus eelarvet tuleb eriti pingsalt jälgida. Eriti arvestades seda, et Noorsandil on sel kuul sünnipäev ning selle pidamine on neile niivõrd oluline. Omal ajal kutsusin mina sünnipäevale umbes viis enda klassivenda, kellega me meie pisikeses korteris elutoas laua taga kartulisalatit sõime ja morssi jõime ning siis õue trifaad mängima jooksime. Nüüd on uus komme- kutsuda tuleb kõik lapsed, keda kunagi elus nähtud on (veits liialdan). Rääkimata iga viimnegi klassikaaslane. Kokku mitukümmend last, aga kõik kutsutud on lastele nii olulised ja mitte kedagi välja praakima polda nõus. Pealegi kaua nad ikka veel sünnipäevi pidada soovivad? Mina pidasin enda oma viimati siis, kui ma 30 sain. Sellest on juba päris mitu aastat möödas. Selles mõttes olen ma nõus, et kutsuda ka need, kellega sa igapäevaselt/kuiselt ei kohtu- siis sünnipäevadel on taas rõõm näha ja mõista, et iga inimesega ei peagi iga päev läbima ja kui kohtute, siis polekski nagu eemal olnud.

Kuid sel kuul tuleb olla siis rahatark ja enne kulutamist mõelda paar korda, kas on mõistlik? Mind ajab alati stressi kui eelarve pingeline on, aga samas see kasvatab ka. Õpetab paremini majandama. Teha poenimekiri, nädalamenüü jms. Pealegi on meil sügavkülm täis… midagi. Ja meil on neid rohkem kui üks. Ruumi ei ole absoluutselt. Mul pole vähimatki aimu, mida see täis on. Ma tean, et smuutikraami on seal omajagu ja külmutatud maasikaid, aga mida veel? Hakkaks äkki sellest pihta, et alustaks sügavkülma tühjendamist. Nii, et kui on  huvi, mis põnevaid asju ma sügavkülmast leian ja sulama võtan, tule jälgi mu instat ka. Stooritan sellest. Esimene eesmärk ongi- sellel nädalal võtan iga päev midagi sügavkülmast.