Sellest aastast kohustuslik!

14.02.2023

Postitus valmis koostöös Biobagiga

Kunagi sügisel olid mitmeid teist nõuga abiks, kui ma tegin üleskutse, et te kirjutaksite, mis teid meie tegemiste juures huvitab. Mitu maailmast hoolivat inimest kirjutas soovituseks, et ma võiks rääkida, mida meie pere teeb keskkonna heaks. Väga hea teema, sest nii tore oleks, et inimeste mõtted liiguks ka sinna suunda, kus me mõtleksime natuke kaugemale, kui see, et oma prügist lihtsalt lahti saada. Kusagile see ju edasi liigub. Ma siis puudutaks seda teemat täna ühe külje pealt

Ses mõttes oleme me suured prahi sorteerijad- meil on prügikast, aga eraldi kogume me ka pakendeid, klaasi, paberit/pappi, panditaarat, mida ma siis jõudumööda linnas konteinerisse viin. Mina olen vahepeal see viilija, kes unustab ära, miks me üldse sorteerimisega tegeleme ja üritan mõnda pakendit tavaprügisse sokutada, mille Esileedi mul siis käed puusas sunnib prügi seest välja õngitsema.

Kuid aeg-ajalt satuvad meile külla külalised välismaalt ja miskipärast on ka neil alati küsimus, et kas me ikka prügi sorteerime ja kuhu me enda toidujäätmed viskame? Kuhu, kuhu… ikka sinna, kuhu ette nähtud- olmeprügisse. Silmad lähevad suureks ja ahmivad õhku, et kas me siis toidujäätmeid eraldi ei kogugi? Muidugi mitte. Kui me kogume pakendid ühte, klaasi teise, papi kolmandasse ja nüüd hakkaks eraldi koguma ka toidujäätmeid, siis mida me sinna tavaprügisse üldse panema hakkame?

Sain aru, et selles ongi mõte- võimalikult vähese prügi tootmiseks tuleks sorteerida nii palju kui võimalik. Sain sellele kinnitust, et toidujäätmete eraldi kogumine on teema, kui ühel päeval teatas ka mu ema, et nende maja juurde on tekkinud uus konteiner, kuhu lähevad siis biojäätmed. Pluss käisin Annelinnas sõpra väisamas ja märkasin, et biojäätmete konteinerid on pea iga maja juures teiste prügikonteinerite kõrval. Mis kivi all mina elanud olen?

Tegelikult pole meilgi eriti head vabandust, miks seda mitte teha, sest maja eelmised omanikud on aianurka ka komposteri püstitanud. Mina eluaegne korterielanik, ei teadnud komposteerimisest mitte midagi. Siiani ei tea. Olen näinud poole silmaga mingeid saateid, et sinna käivadki toidujäätmed ja munakoored ja mis iganes veel. Kuid ma ei ole kordagi sellesse süvenenud. Miks? Hea küsimus. Igal aastal võtame hoogu, et nüüd hakkab see kompostri asi meil ka lõpuks tööle, kuid sinna on see siiani jäänud. Kuni praeguseni.

Selle postituse koostööpartner annab mulle väga hea õigustuse ja tõuke õigel hetkel, et biojäätmeid siiski eraldi sorteerima hakata ja neid siis kompostrisse lisama. Biobag ongi komposteeritav kilekott, mida saab kasutada selleks, et visata toidujäätmed biolagunevate jäätmete konteinerisse ja sellest saab jagu ka su kodune komposter. Kilekott laguneb ise suhteliselt lühikese aja ja ei sisalda plastikujäätmeid. Hiiumaal tehakse ikka päris kvaliteetset kraami!

Lisaks on ettevõttel 8-liitrised toidujäätmete korvid , kuhu toidujäätmeid koguda, kuni oled valmis need konteinerisse/kompostrisse viima. Biobag korvi ja jäätmed sisse. Meil seisab üks selline korv kööginurgas, mis saab iga kord komplimente, kui keegi külla satub. Ma võiks istuda satsiseelikus, mukitud näo ja tiaaraga ning keegi ei märkaks mind ja kiidaks vaid seda korvi. Saime ka rohelise, mis on plastikust ja kuigi see võib olla praktilisem, sest sel on sang küljes, on minu absoluutne lemmik see puidust. Mõlemad teevad sama asja, aga üks on lihtsalt ilusam.

Ma ise muretsesin, et kui toidujäätmeid sinna koguda, et kas siis haisema ei hakka? Vastupidi, kogu küsimus ongi õhuringluses. Kui sa kogud toidujäägid kusagile umbsesse ja kinnisesse kohta, siis see on koht, mis su kodu paha lõhnaga täidab. See komposteerimiskorv ongi oma õhuavadega ja Biobagi hingavad omadused disainitud selliseks, et oleks ilus, mugav ja õhku läbilaskev.

Lisaks sattusin ma artiklile, mis kinnitas, et biojäätmete eraldi kogumine muutub selle aasta lõpuga kohustuslikuks kõigile. Kõigile! Sulle ka! Enam ei tohiks oma salatilehti ja poolikuid õunu tavaprügisse sokutada, vaid biojäätmeid tuleb liigiti eraldi koguma hakata. Tundub tüütu, aga samas ka vajalik. Mida vähem erinevaid liike jäätmeid tavaprügisse läheb, seda vähem jääke tekib ja seda väiksem on see maailmas pidevalt kasvav prügimure. Ja lagunevad biojäätmed muu prügi sees on probleem, sest seda ladestatakse prügilates, mis on üks kasvuhoonegaaside põhjustajateks. Biojäätmeted on tooreaineks komposti või biogaasi tootmiseks. Biogaasiga plaanivad hakata sõitma näiteks Tallinna bussid. Jabur, kui palju head võib selle tagajärjel sündida, kui sa lihtsalt paned prügi õigesse kohta.

Seega ma julgustan sind endale toidujäätmete kogumiseks see jäätmete korv ära tellida ja rull-paar kilekotte ka. Biobag kotte ei tohiks kunagi eriti suure varuga tellida, sest meil kunagi jäi seisma ning kui ma lõpuks kapi põhjast rõõmuga avastasin, olid need täitsa rabedaks muutunud. Biobag nimelt hakkabki kahe aasta möödudes oma vastupidavust kaotama ja sellepärast on rullidel isegi tootmiskuupäev peale pandud. Mina isiklikult arvestades meie kasutust, telliks korraga paar-kolm rulli, et kindel oleks.

Kasuta Biobagi e-poes ka koodi AMHT15, et meeldivad tooted 15% jagu soodsamalt saada. Kood kehtib kuni veebruari lõpuni ja ei kehti juba niigi allahinnatud toodetele. Nagu nii läheb kohustuslikuks ja õige pea on nõudlus nende järgi suurem ja ma ei tea, aga tõenäoliselt tõuseb ka hind.

PS! Ja ära ole üks neist, kes oma toidujäätmeid biolagunevate jääkide konteinerisse tavalise kilekotiga paneb. Ema sõnul on neil ka keegi, kes pidevalt oma jäägid sinna röstsaia “Kuldne” kilekotiga paneb. Selline teguviis kaotaks komposteerimise igasuguse mõtte. Biojäätmete konteineris ikka biolagunevad kotid.

PS2! Kui sa ei tea, siis igal postitusel, mis ma üles riputan, on juures ka päevaküsimus. Kui sa oled arvutiga, siis on see postitusest paremal, ülaservas. Kui sa oled telefoniga, siis scrolli veidi alla ja see tuleb peagi peale postitust. Vasta küsimusele, kas sina sorteerid juba biojäätmeid. Mina võin juba oma nädala jagu sinna vastuseks “Jah” panna.