Avastus:Väikseid konflikte on alati lihtsam lahendada kui suuri

29.11.2022

Mina ja Esileedi vaatame telerist täiesti erinevat sisu. Me vaatame üldse vähe telerit ja selle üle, mis teleris ekraanil on, ei saa me kunagi kokkuleppele. Tema armastab Nannyt ja mingeid remondisaateid. Need harvad korrad, kui mina telerit vaatama saan, on mul valikuks saated, mida ma sageli vaatan läbi sõrmede. Sellised piinlikud saated. Näiteks „Kaua võib?“ või Taavi Libe saated. Need saated võiks olla väga suured mõjuvõimuga, et lahendada olulisi probleeme, aga siiski on neis saadetes peamiselt hädalised, kes on aastaid vimma endas millegi suhtes maha surunud ja siis tuleb see viha pinnale ning saatejuht on kohale kutsutud, et häbivääristada teist osapoolt.

Ja ma tean isegi, kui kohutav see olla võib, kui su naabriks satub teistega mitte arvestav tümakas. Konflikti ju ka ei taha ja nii sa kogud seda viha ja raevu endasse ning tore on, kui emb-kumb jõuab enne ära kolida, kui see katel üle keeb. Eestlane lihtsalt on selline konflikti vältiv ja muresid endasse mattev tüüp.

Mina olin ka kunagi. Kui ma Esileediga kokku hakkasin elama, siis esimeseks tema missiooniks sai minu lahti murdmine. Et ma näitaksin enda emotsioone ja ei elaks kõike endasse. Täpselt selline ma olin. Sa ei saanud kunagi teada, mida ma tegelikult tunnen, sest kõik pisarad ja emotsioonid said endasse allasurutud, sest mehed ju ei nuta ning on tasakaalukad. Esileedi on vist siiamaani enda üle uhke, et tal õnnestus see kaitsekiht kunagi eemaldada.

Ma olen selle eest talle väga tänulik, sest ma arvan, et meie suhte üks olulisi aspekte on suhtlus. Me räägime enda emotsioonidest ja mõtetest, sest väikeseid konflikte on alati lihtsam lahendada ja selle eelduseks, et see oleks väike, on pidev kommunikatsioon ja tõeliselt teise poole mõistmine.

Muide eelmisel nädalal tähistati maailmas sellist asja nagu taastav õigus ja kui kokku võtta, mis see on, siis see on kõik see, millest ma siin eelmistes lõikudes kokkuvõttes rääkisin. Inimestel on konfliktid kerged tekkima. Seda eriti praegusel pingelisel ajal. Peamiselt tekivadki vastuseisud seetõttu, et ei mõisteta teist osapoolt ja kuidas sa saadki mõista, kui ta ei ava ennast. Sageli lihtsalt solvutakse, mis eskaleerib ja pikendab konflikti veelgi ning kaotab ära leppimise võimaluse. Isegi kohtusse minnakse probleemi lahendama. Tegelikult muudab kohtuskäik inimsuhted sageli veel hullemaks.

Taastav õigus on aga konflikti lahendamise süsteem, mis julgustab inimesi üksteisega avameelselt rääkima. Me õppisime ka perekoolis, kuidas peresiseseid suhteid hoida, mitte elada enda lapse/teismelisega eri poolustel vaenujalal ning ei teadnudki, et tegelikult me oleme enese teadmata taastavat õigust kasutanud juba aastaid.

Üksteisele tema vigade kätte näitamine muudaks ainult hullemaks ja sellepärast tuleb mõlemal tülitsejal täielikult mõista, mis toimub teise peas. Mis on need põhjused, et ta käitub nii, nagu ta käitub ja taastava õiguse lahendus pakub välja viis küsimust, millele mõlemad osapooled täiesti vahele segamata vastama peavad (vahele mitte segamine on raskeim osa sellest):

-Mis juhtus?

-Millised olid sinu mõtted ja tunded juhtunu ajal?

-Millised on mõtted pärast juhtunut?

-Kuidas mõjutas juhtunu sind ja teisi?

-Kuidas juhtunut heastada? Mida läheb vaja, et liikuda edasi ja et juhtunu enam ei korduks?

Tegin katse ka samade küsimustega, kui kaksikutel konflikt tekkis selle üle, et mõlemad tahtsid suure joogapalli peal kõhutada ja kuna üksmeelt ei leitud, siis oli tuba kisa täis.

Mis juhtus?

Piiga: Ma tahtsin ka palli peale minna ja venna lükkas mind!

Vennas: Mina olin palli peal ja läksin kööki jooma korraks ja õde varastas selle ajaga mu palli ära

Millised olid sinu mõtted ja tunded juhtunu ajal?

Piiga: Ma olin rõõmus, sest nägin, et pall on vaba

Vennas: Minu kord oli palli peal olla. Olin õe peale väga vihane! Janu oli mul ka.

Millised on mõtted pärast juhtunut?

Piiga: Ma olen kurb, et ma palli ei saanud ja solvunud venna peale, et ta kohe mind lükkama hakkas.

Venna: kui ta oleks küsinud mult palli, oleksin selle talle viie minuti pärast andnud.

Kuidas mõjutas juhtunu sind ja teisi?

Piiga: Keda teisi? Mind muutis see kurvaks, aga ma teadsin tegelikult enne palli võtmist, et me läheme vennaga tülli.

Vennas: Ma ei peaks õde lükkama.

Kuidas juhtunud heastada? Mida läheb vaja, et liikuda edasi ja et juhtunu enam ei korduks?

Piiga: Palun vabandust, et ma su palli ära võtsin. Teinekord lihtsalt võta pall kaasa. Või äkki issi ostab meile teise palli veel?

Vennas: Jah, osta teine pall veel. Kas ma võin sinuga poodi kaasa tulla ja TicTaci osta?

Tüütud küsimused, millele vastata, eriti kui sa pead vihasena ja/või pettununa ka teise poole ära kuulama, kuid see on täiesti geniaalne lähenemine, et säilitada inimsuhteid ja näha enda ninaotsast kaugemale. Kaksikud rahunesid vestluse ajal silmnähtavalt ja viimase küsimuse ajal nad juba naljatlesid omavahel ja mõlemad mõistsid, kui tobe see tüli oli. Mis ei tähenda aga absoluutselt, et homme sama asja pärast samasugust tüli ei teki, sest nende pakutud lahendus -osta teine pall juurde, ei sobi mulle kuidagi.

Seega, kui sul on vinduv konflikt, siis ma tean, et ego ja uhkus on sageli ees ja ei lase seda ära lahendada. Kuid me elame siin maailmas ainult ühe korra- leia endale erapooletu vahendaja ja ole valmis mõistma ka teist poolt.