Miks Esileedi kunagi maha ei rahune, kui ma ütlen talle „Rahune maha!“?

01.11.2022

Postitus valmis koostöös Tervise Arengu Instituudiga

„SEST MINA ÜTLEN NII!“ on üks halvemaid lauseid, mida teisele inimesele öelda. Ükski täiskasvanu ei lepiks sellise vastusega ja saadaks su pikalt ning ometi me arvame, et lastele peaks sellest piisama. Et nad peaksid austama meie autoriteeti lihtsalt sellepärast, et noh, peavad! Võib-olla mingi aja võibki see toimida, kuid lapsed kasvavad ja nende uudishimu suureneb ning nad hakkavad peagi tahtma paremaid selgitusi, mis aga sind omakorda endast välja ajab, sest mida see väike kaak siis õigupoolest nõuab??

Kuid selleks, et lapsega tülijalale minna ei ole palju vaja. Ütleb või teeb midagi valel hetkel ja on nii lihtne sellele kohe negatiivselt reageerida. Peamiselt tekivad meie peres tülid siis, kui hoolimata millegi mitmekordsest kordamisest, ei muutu mitte midagi. See tähendab, et kui lapse käitumine ei vasta ootustele. Või mis kõige tavalisem- kui mina või Esileedi oleme üleväsinud või mingi muu stress hingab kuklasse. Siis piisab vähesest, et emotsioonid üle paiskuvad ja rahulikuks on väga raske jääda. Sellepärast me üksteisele olemas olla püüamegi, et kui üks ei suuda, siis võtab teine üle.

Kes iganes on lapse peale karjunud ja näinud neid pisaraid ja ehmunud silmi, mida su vihapurse põhjustab, siis teab ta isegi, millistes süümepiinades sa hiljem oled. Isegi, kui sa sisendad endale, et ta oli selle ära teeninud, tahad sa selle väikese ime lihtsalt endale kaissu haarata ja vabandust paluda, et SINA ei tulnud enda tunnetega toime. Oleme aastate jooksul pidanud kordi lastelt vabandust paluma, et ei suutnud jääda adekvaatseks vanemaks, vaid valasin enda pinge tema peal välja. Kui väike laps vihaselt sinu peale karjuks, sa ju ei taluks seda. Veelgi enam – me peaksime seda koledaks ja karistamisväärseks. Miks siis vastupidine peaks olema kuidagi normaalsem tegevus?

TAI veab praegu kampaaniat, kus ta kutsub üles pidama rahunemispause. Me ju tahame, et meie laps oleks turvalises keskkonnas, kuulaks ja austaks meid, aga kui me tekitame endi vahele selle lõhe, kus sina oled boss ja laps on väike könn, kes peab kõik su raevupursked ära taluma, siis on ka kooskasvamine vähetõenäoline ning ka lähedane suhe on palju keerulisem tekkima.

Ja TAI lehel on väga suurepärased erinevad taktikad, kuidas end maha laadida, et sa seda kellegi teise kaela tegema ei peaks. Need lähenemised ei ole ka kaugeltki mitte vanematele, vaid ka lastele. Meie peres on näiteks Noorsandil vihajuhtimisega väikene probleem ning ta ei oska enda emotsioone eriti kontrollida kui need suureks lähevad. Vahel, kui ta tunneb, et talle on ülekohut tehtud, siis ta isegi teatab, et tema sees on nii suur viha ja ta tahab midagi halba teha. Ei suuda ennast maha laadida. TAI lehel on nii palju erinevaid võtteid, mida mina kavatsen kindlasti meie perre tuua.

Loomulikult pole kasu talle neid õpetada, kui ta millegipärast endast väljas on. Nii nagu mul poleks mõtet öelda Esileedile, et „Kuule, mine hinga väljas, rahune maha!“, kui ta minu kallal võtab. Vastupidi, kui mul oleks surmasoov, siis ma soovitaks tal hingata ja maha rahuneda. Neid tehnikaid tuleb läbi käia ja õppida rahulikul hetkel. Kui pinged maas on. Selline asi võiks minu silmis isegi koolis terviseõpetuses olla, et noor inimene teaks, kuidas stressirikastes olukordades hetk maha võtta.

TAI lehel on võtteid palju, aga lihtsaim, mida võiks kasutusele võtta on näiteks hingata sügavale sisse, hoida ja siis välja ning nii viis korda. Hingamine on väga hea rahunemistehnika. Seda ma olen kasutanud ka enesele teadmata, sest vahel, kui lapsed mind hulluks ajavad, siis selle asemel, et karjuda, lähen ma rõdule ja lihtsalt hingan sügavalt sisse ja välja. Ja tõepoolest aitab- olukorrast väljumine ja sügavalt hingamine on miski, mida ma õpetan kohe ka kõigile kolmele lapsele. Esileedile õpetan siis, kui ta mu peale enam kuri pole. Äkki siis kunagi märtsis-aprillis.

Teine soovitus, mida lehelt võib leida, on suruda enda käed rusikasse, hoida ja siis lõdvestada ning nii kümme korda. Ka see aitab. Ka siis sa justkui eemaldud ning annad võimaluse ülekuumenenud ajul hetkeks jahtuda.

Kolmas oleks hetkeks eemalduda, silmad kinni panna ja kujutleda, et sa oled mõnusas paigas, kus on kõik täpselt nii nagu sulle meeldib. Sellesse paika saad sa alati tagasi minna. Minul on see paik Pangodi järve ääres, kus me perega 30 aastat tagasi umbes suvitasime. Mul on sellest paigast ainult head mälestused ja ma nii tahaks ajas tagasi minna, et seda kõike taas kogeda ja ma saangi- ma pean silmad kinni panema ja sinna tagasi minema.

Need on vaid kolm võtet, aga SIIN lehel on neid palju. Isegi kui mõni neist tundub tobe või liiga lihtne, siis proovi. Sa ei tea kunagi, mis just sinu puhul või su laste puhul aitab. Ma näen Noorsandi puhul, et vihaga ja pettumusega toime tulemine ei ole kõigi jaoks sama lihtne ja loomulik. Paljud vajavad selles juhendamist ja abi. Sellepärast on minu jaoks see kampaania ja see leht suureks abimeheks.