Ma sain hakkama maailma parima kreemja tomatisupiga

Postituse koostööpartner on Bosch

Meie paar nädalat põdemist on möödas ja kõik on tagasi rööbastesse vajumas. Kaks nädalat erinevaid nähtusid, millest üks tüütumaid oli lõhna- ja maitsetaju täielik kadumine. Ma oleks võinud kaks nädalat keedukaalikaga voodit jagada ja teda kiiksuga arbuusiks pidada. Mitte mingit lõhna ega maitset. Ainult need põhimaitsed nagu soolane ja magus. Ning sellega on ikka nii, et sa hakkad igatsema just neid asju, mida sa sel hetkel ei saa.

Mul käis lisaks ka pea ringi ja kõndimine oli tõeline väljakutse ja ma mäletan endamisi mõtlemist, et oh, oleks mu pea korras, siis ma käiks iga päev kõndimas. Nüüdseks on kõik korras… ja siin ma istun ning õue ei kisu üldse. Kuid loomulikult igatsesin ma ka maitseid ja ma kujutasin ette, mida kõike ma siis söön, kui ma lõpuks taas maitseid tunnen. Üle kõige igatsesin ma tugevaid maitseid. Tahtsin tunda midagi krehvtist ja hapukat. Kaks nädalat igatsesin ma midagi väga tomatist. Ma nägin unes kreemjat tomatipüreesuppi. Sel hetkel oli see minu jaoks kõige ihaldusväärsem maitse ja ma oleks nõus olnud varanduse maksma, et seda süüa ja maitset ka tunda.

Mul on hea meel teatada, et mu maitse-ja lõhnameel on täielikult taastunud ja veetsin eile aega turul, poes ja köögis, et teha endale meelte turgutuseks maailma maitsvaim kreemjas tomatisupp! Juba seda siia trükkides hakkavad mul taas süljenäärmed tööle ja ainus, mis takistab mul minna ja seda suppi nautida, on fakt, et kell on kolm öösel ja ma ei ole võimeline suppi potist sööma nii, et see mu pluusi peale ei tilguks. Mission impossible! Kui ma lähen lusikaga potist suppi varastama, siis võib kindel olla, et ma jään ainuüksi sellega vahele, et pool supist on mul pluusi peal.

Ostsin turult mahedaid tomateid ja ilusat küüslauku. Ma kujutasin ette, kuidas need suured küüslauguküüned ahjus röstides pehmeks küpsevad ja ma võin selle püreestunud küüslaugu enda supile lisada. Turult tulid kaasa ka mõned sibulad. Poest ostsin paar purki purustatud tomateid ja ma käisin läbi vist kolm erinevat poodi, et leida värsket basiilikut, kuid see tundus sel päeval kõige suurem defka olevat ja seda polnud kusagilt. Tuli leppida kuivatatud basiilikuga. Ostsin lisaks köögikoore ja karbi toorjuustu.

Suppi ennast on imelihtne valmistada. Lõikusin tomatid ahjupannile, lisasin ühe neljaks lõigatud punase sibula ja kaks tervet küüslauku, mille ma lihtsalt keskelt pooleks lõikasin. Segasin kõik oliiviõliga ja panin 180 kraadiga pooleks tunniks ahju. Ei läinud kaua aega, kui köök täitus mõnusa röstitud köögivilja lõhnaga ja see on toidu tegemise parim osa – see ei ole ainult valmisprodukt, vaid kogu see protsess on nauditav. Kui saaks kuidagi nii ,et keegi hakiks juurvilju ka minu eest ja koristaks kööki jooksvalt, siis oleks toiduvalmistamine puhas lust.

Pool tundi hiljem tuli kogu see ilu ahjust välja ja ma lisasin tomatid ja sibulad teise potti. Võtsin ka küüslaugu sisud välja. Ei olnud veel nii pehmed, et saaks pastaks nimetada, aga siiski olid pehmed ja väga mahedad. Ma kahtlesin, kas äkki kaks küüslauku on liialt palju, aga röstimine tegi selle hästi mahedaks ja supp ei jäänud absoluutselt küüslaugune. Lisasin kogule kaks purki purustatud tomateid ja otsisin välja enda Bosch Maxomixx saumikseri ja lasin kogu sisu mõnusaks püreeks. Kui tavaliselt saumikseritel ainult kaks käiku – tavaline ja turbo, siis Bosch MaxoMixxil saad ise  pealt keerates kiiruse valida, olenevalt sellest, kui peeneks sa enda püreed soovid. Mulle isiklikult meeldib, kui supil on natuke „keha“ ka. Meeldivad väikesed tükid.

Seepärast praadisin ma samal ajal kui püreestatud supp 25ks minutiks tulele sai pandud, eraldi pannil kaks hakitud sibulat ja kui see oli valmis, segasin ka selle supi sisse. Kui supp oli 25 minutit podisenud lisasin toidukoore ja lasin Bosch Maxomixxiga madalal käigul supi veel korra läbi. Lasin supil korra keema tõusta ja võtsin tulelt. Lisasin toorjuustu ja Bosch Maxomixx suristas korra veel supist läbi, et ka juust oleks kenasti kreemjas ja ei jääks tükki.

Maitseainetena lisasin mina soola, pipart, julgelt tšillit ning kuivatatud basiilikut. Ei vajanudki midagi lisaks. Ei lisanud keetmiseks ka mingit puljongit, vaid panin väikse klaasi vett ja sobis suurepäraselt.

Las ma ütlen teile – kõige parem tomatisupp, mida ma kunagi söönud olen. Ma ikka katsetan eri restoranide tomatisuppe, aga midagi nii head ei ole ma veel saanud. Tomati magus-hapu mekk, mille maheda püree teeb kreemjaks koor ja juustune nüanss toorjuustust. Kõik maitsed olid ideaalselt paigas! Ka Esileedi kiitis, et olla imelise maitsega ja kui mul oleks pähe tulnud lisada supile natuke seemneid või saiakrutoone, oleks olnud täiuslik. Kuidas ma küll need unustasin?

Tehke järge ja jagage muljeid!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päeva küsimus

Oled sel alanud talvel ka ise liugu lasknud?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid