Oleme justkui kuus aastat kestnud uimast üles ärganud

Viimased paar nädalat on meil läinud kodu korrastamise tähe all. Sai õlitatud terrass, said tehtud uued peenrad. Vana peenar sai elimineeritud, maaga täpselt tasa tehtud, et niiduk kõhu peale kinni ei jääks ja muru peale külvatud. Kindlasti tuleb mul kõik muu veel meelde, kui ma selle postituse ära avaldan, aga vaevalt teil ongi huvitav iga hetk, mida me teeme. Meil on aga olnud väga põnev. Maja on küll kulukas (oi kui kulukas!), aga see tunne, kui sa renoveerid või korrastad midagi, on hoopis midagi muud, sest korteris lõppes sinu piirkond sinu välisuksega, aga majal on õu, sissesõidutee, abiruumid, abihooned. Sa oled justkui midagi enamat, kui selle ruumi omanik… sest sulle kuulub kübeke õue ka. Kõik see vajab hoolt. Me oleme elanud siin üle viie aasta ja alles tänavu käitume me kodu peremeestena. Siiani oleme olnud justkui korteriinimesed, kes aeg-ajalt niitsid muru.

Esileedi ütles vahvasti, et oleks justkui mingist uimast üles ärganud. Ja me olimegi mingis uimas sellest saadik, kui kaksikuid ootama jäime. Kogu energia ja tähelepanu oli lastel, sest muuks aega ja energiat ei jagunud. Kuid lapsed on nüüd ka nii suured, et nüüd ongi võimalus elada elu, mis ei koosne vaid lastest ning nende soovidest ja vajadustest. Suur rõõm on ka öelda, et ka meie Esileediga oleme endid taas üles leidnud ja see meievaheline energia ning keemia on ka absoluutselt teistsugune. Ma näen teda ilusa naisena ja mul pole vähimatki soovi teda rongi alla lükata. Mitte, et enne olnuks. Sa tegid ise selle järelduse!

Uus hingamine on justkui sees. Eile tegin ma näiteks trenni. Ei midagi suurt, aga ma olen planeerinud trenniga nädalat alustada viimased pool aastat kindlasti. Teed otsuse, et homsest alustad ja enne, kui ma arugi sain, oli taas pühapäev ja sama plaan. Seega minu jaoks see , et ma võtsin kätte oma sangpommi ja vehkisin sellega umbes pool tundi trenni teha, tehes harjutusi, mis mu alaseljale liiga ei tee, vägagi märgiline. Sellele aitas muidugi kaasa see, et ma ostsin endale paar uut treeningvahendit. Alati on see, et nii kui sa endale mingi trenniriide või uue treeningseadme ostad, on mott laes. Näis, mis must homme saab, kas valutan trennist üle keha, või suudan end ikka voodist välja veeretada.

Ilmad on nüüd sellised, et oodata on katastroofilist veearvet. Meil jookseb väljas kahes kohast kraan, kuhu tüübid igal võimalusel vooliku taha ühendavad, et siis üksteist pritsida ja iga viie minuti tagant kaebamas käia, et keegi neid vastu pritsis. Selle olen lahendanud kraanide ära peitmisega, aga ma ei tee vist eriti head tööd, sest iga kord kui ma õue lähen jookseb keegi mulle märjana vastu kaebeldes, et keegi pritsis. Kuid selline võimalus veega mängida on üks suuri kasusid, mida ma nägin korterist välja kolides. Mäletan lapsepõlvest seda meeletult venivat aega, kui me palava ilmaga ootasime, et me ometi hakkaks juba kusagile järve äärde sõitma. Kuidas vanematel ei tundunud see üldse maailma number üks prioriteet olevat, mis ta tegelikult oleks pidanud olema. Nüüd ma juba mõistan seda paremini. Kui nad siin suudavad nii palju korraldada, siis mitte ei soovi kolme tegelasega kusagile veekogu äärde minna ja pidevalt jälgida, et nad liialt sügavale ei läheks.

Aga ma luban, et hakkan paremaks, sest kiiremad ja põletavamad asjad on nüüd tehtud. Meil on palju veel teha, kuid sellised, mis eriti karjusid on nüüd tehtud. Tegelt ei. Kaks asja on veel – meil on vaja uut diivanit ja uusi köögitoole ja -lauda. Vot kui need saab korda, siis ma võin öelda, et ma olen häppi. Hoiame pakkumistel silmi peal ja loodan, et suve jooksul saab ka need pisiasjad lahendatud. Töödest pean ma tähtsaimaks kahte asja – lõpetada garaaži sortimine, et kõik ebavajalik välja saada, et sellest saaks minu jaoks selline meeldiv koht, kuhu minna, kui tahan millegi kallal nokitseda. Juba googeldan ka garaažilaudu, aga Eestis müüakse ainult selliseid, mis on kullast tehtud. Pluss on tarvis kasvuhoone/kuur ära värvida ja natukene puidu kallal kõpitseda, sest osaliselt karjub juba uue järele.

Ehk tegevusi on veel, aga selline suurem kiire saab paari päevaga läbi ja ma loodan, et ma saan ka oma uusi ideid ellu viima hakata, mis mul siin blogis ja FBs/Instas plaanis on olnud.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päeva küsimus

Oled sel alanud talvel ka ise liugu lasknud?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid