Toidul peab tulisust olema just nii palju, et see ei segaks söömist

Postitusele andis hoogu Food Studio

Ma olen enda elust elanud viis aastat Iirimaal ja Dublin, kus ma need aastad veetsin, on täielik kultuuride ja rahvuste segupott. Kui sa kõnnid mööda tänavat, on tõenäosus ingliskeelt kuulda sama suur, kui poola-, hiina- või mõnd Indias räägitavat keelt. Palju rahvuseid tähendab ka palju rahvusrestorane, mis end McDonaldsite ja Burger Kingide vahele pressinud on, et näljaseid inimesi enda juurde meelitada. Seega viie aasta jooksul olen ma proovinud kõikmõeldavaid rahvuste kööke ja mõned neist, mida kiideti tohutult, ei maitsenud mulle üldse. Teised, mida laideti, olid mu lemmikud. Seda eriti neil puhkudel, kui puudutas kaugeid kultuure.

Ma ei saanud aru, miks kiidetakse mingeid selliseid paikasid, mis pakuvad toitu, mis on nii kuramuse tuline, et sa ei tunne mitte ühtegi maitset? Mis elamus see on? Oh, tahaks süüa punase näo ja higisena räigelt vürtsikat toitu ja maitsete asemel tunda, kuidas mu suu põleb? Miks ei võiks tšilli olla selline lisand, mida sa soovi korral ise lisad ja nii palju, kui sa soovid? See oli ka üks põhjus, miks minust ei saanud India toidu fänni. Kuid teised maitsed, mis seal juures olid, olid ometi nii meeldivad… kui lihtsalt see tulisus maha keerata.

Õnneks ma töötasin hotellis, kus lisaks ühele eestlasele minu näol, oli umbes 20 rahvust veel ja üks Indiast pärit nõudepesija ka. Nimeks Ramandeep. Ta oli õppinud kokk ja ootas nõusid pestes, et äkki mõni koht vabaneb. Seni sai ta enda oskusi praktiseerida ise endale pauside ajal süüa tehes ja kuuldes, et ma ei talu India toitu selle liigse vürtsikuse pärast, võttis ta endale missiooni tutvustada mulle India kööki selliselt, et maapoiss Ida-Euroopast, kelle vürtsikaim kogemus oli marineeritud seente purgist hamba alla jäänud pipratera, saaks kinnitust, et India köök on maailma parim. Karrid, võikana, kana tikka masala, malai kofta jms. Seega ma tunnistan – ma ei armasta liigselt vürtsikat toitu. Mulle meeldib, kui on väike kick on juures, mis annab toidule aktsenti, aga kui ma pean ampsude vahele hingamisharjutusi tegema ja pisaraid pühkima, siis see on minu jaoks kõike muud kui nauditav.

Sellepärast tänase toidu juurde kasutatav Food Studio kookose-karri kaste, on täpselt selline nagu mulle meeldib. Ei saa öelda, et see vürtsikas ei ole. Vürtsi on selles piisavalt. Minu jaoks piisavalt. See on selline mõnus soojus, mis kaasneb ja kui seda vähe on, siis pane julgelt tšillit juurde. Juurde saab alati panna. Ka Ramandeep Iirimaal ütles, et kui maitseained annavad maitse, siis vürts annab elamuse, kuid elamus peab olema positiivne. Food Studio kookos-karri kaste ongi selline, et sa tunned ka kookose maitset ja karrit.

Selle kastme avastas üleüldse paar aastat tagasi Esileedi, kes soovis teha midagi teistsugust ja kui me teeme kõiki erinevaid toite, siis me ei tee kunagi ise midagi karriga. Ei oskagi öelda miks. Tänaseni on see kaste Esileedi suur lemmik ja just tema kihutusel me kookos-karri kastet toidu valmistamisel ka kasutame.

Karri kastme tegemine on aga väga pikk protsess ja see on ideaalne variant neile, kes ei taha toidu valmistamisele poolt päeva kulutada, sest tegu on valmiskastmega. Nagu täitsa valmis. See tuleb lihtsalt kastmepannil soojaks ajada, krevetid või kana sisse pista, lasta podiseda paar minutit, et krevetid küpseks saaks ja serveerida seda koos riisiga. Kui jälgida tänapäeva soovitusi süüa rohkem taimset ja vähem loomset, saab kastmesse panna ka hoopis näiteks kikerherneid ja saad samuti suurepärase eine enda lauale.

Kui kaste pliidil soojenes ja lapsed õuest tuppa vajusid, tõmbasid kõik ninaga, et mis hea lõhn siin toas täna on? Ja see lõhnab imeliselt ja maitseb hea. Food Studio kastmel on nii maitset, kui elamust. Kuid eks te peate ise katsetama. Antud toidu valmimisaeg oli 11 minutit, mis kulus riisi keetmisele. Paralleelselt soojenes kaste, kuhu viskasin sisse mõned krevetid.

Kuidas teil vürtsitaluvusega on? Tahategi tulist toitu, või rikub ka teie jaoks liigne tulisus elamuse toidust?

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…