Meie pere autahvel/häbipost loodussõbralikkuses. – a mida henry teeb?

Meie pere autahvel/häbipost loodussõbralikkuses.

18.10 2019

Minu kümnes kuu #kogumispäeviklasena hakkab ühele poole saama ja kuu lõpuni on fookuses keskkonnasäästlikkus ja loomulikult võttes arvesse ka seda, et see oleks võimalikult rahakotisõbralik. Kuigi sel kuul on see taas tavapärasest keerulisem, sest kaksikute sünnipäev ja need ei taha kuidagi lõppeda. Homme siiski lõpetame sünnipäevapeoga. Ei midagi suurt. Kuigi poetšekk väidab midagi muud. Sünnipäevadega igavene jama – kunagi ei tea ette, kui näljane rahvas on. Inimesed võiks ikka viisakad olla ja enne pidusid kõhud täis süüa. Nali. Tahan öelda, et dai boh keegi homme täis kõhuga tulema peaks! Esileedi teeb oma firma-võileivatorti, mida te kõik fännate ja olgu söödud!

Kuid üks suurepärane viis mõelda loodusele, on kasutada kodukeemiat, mis on tõepoolest loodust minimaalselt kahjustav. Me tegime kunagi aasta tagasi koostööd ettevõttega Enzypin ja see jäigi meie perre. Ja seda mitte ainult sellepärast, et see lõhnab imeliselt, kuigi aastaid tagasi oleks see olnud minu jaoks kõige olulisem argument. Vaid ka sellepärast, et see on loodusele kõige väiksemat jälge jättev. Sageli need ökod puhastusvahendid, esiteks nad kas on nii leebeks aetud, et sa võiks pesta sama hästi ka veega, kuid teiseks ei ole nad nii väga ökod, sest nende tootmiseks tuleb ikkagi päris palju ressursse kasutada. Kuid see selleks. Meie oleme enda jaoks miskit ideaalilähedast leidnud, aga igale ühele oma.

Kuid #Kogumispäeviku raames on sama tähtis ka rahaline kokkuhoid ja ma ei tea, kui palju kulutab keskmine eestlane kuus puhastuskeemia peale, kuid arvestuslikult kulub meil kuus sellele neli eurot. Esimene väljaminek on küll suurem, aga õigesti doseerides, saad sa seda veel arvatavasti ka oma lastele pärandada. Ok, väike liialdus.

Kuid tegelikult on üks pesuvahend veelgi odavam ja suudab ka imet teha – sooda. Või kooslus sooda ja äädikas. Sellest räägiti juba ammu, aga miskipärast me ei võtnud seda enda majapidamises kasutusele. Kuid ühel hetkel proovisime ka ühte ahjupanni sellega puhastada ja see oli täiesti müstika, kui kerge vaevaga see puhtaks sai, mis muidu oleks võtnud aega ja energiat ning närvikulu. 

Üks asi, mis iga majapidamisega tahes tahtmata kaasneb, on pakendid ja õnneks teadlikkus prügisorteerimise võimalikkusest ja vajalikkusest on tänaseks üpris suure kella otsas. Rahaliselt samuti- mida rohkem sa sorteerid, seda aeglasemalt prügikast täitub ja seda harvem on sul tarvis prügivedu tellida. Ka meie sorteerime prügi ja teeme seda üpris hoolsalt. Kuna peres on viis liiget, siis igaüks teeb seda erineva entusiasmi tasemega. Kõige kohusetundlikum on Esileedi, mina tulen vist teisena, siis Piiga, siis Noorsand ja viimasena kõnnib sabas Vennas.

Hinne 5: Esileedi hoolitseb, et iga prügi läheks kodus õigesse konteinerisse. Meil on kraanikausi all kolm erinevat prügikasti ja pakendid ühte, paber/papp teise ja olmejäätmed kolmandasse.

Hinne 4: Mina sorteerin ka, aga vahel vajab mõni pakend enne sorteerimist läbi pesemist ja mul on näiteks samal ajal korvpall telekas, siis ma olen vahel poetanud pakendi muu prügi vahele. Loomulikult teiste asjade alla ja võimalikult sügavale, sest kui Esileedi avastab, tuleb ära kuulata pikk epistel sellest, miks me seda teeme ja miks see nii oluline on. Gosh! ma tean ise ka! Aga Kalevi mäng käis, noh.

Hinne 3: Piiga on sorteerimisest teadlik. Kui tal on näpuvahel prügi, siis ta teab, et see tuleb prügikasti viia, kuid edasi on juba keerulisem – missugusesse prügikasti just see konkreetne prügi läheb? Siin on vaja natukene minu ekspertiisi ja ma pean seletama, kuhu mingi prügi ja miks läheb. Ja ma seletangi, kui Kalevi mängu samal ajal ei ole.

Hinne 2: Noorsand ei ole endale veel prügisorteerimise vajalikkust teadlikuks teinud ja tal läheb kogu prügi ühte ja samasse kasti, mida Esileedi pärast torisedes revideerima kukub. Kuid siiski läheb aeg-ajalt ka õigesse kasti, mis annab talle mõne punkti.

Hinne 1: Vennas on kohutav sorteerija. Banaan sai otsa – koor kukub sinna samasse, kus banaan otsa sai. Käsu peale see õigesse kohta viia, ohkab ta demonstratiivselt ja viib lauale. Saades teada, et laud ei ole õige koht, ohkab ta demonstratiivselt ja läheb viskab koore prügikasti. Kuuldes, et kast, kuhu ta koore viskas on ainult paberite jaoks, ohkab ta demonstratiivselt ja viskab banaani teise kasti. Veab, kui see järgmine ongi see õige. Vahel kukub see vahepeatusena ka pakendite seas.

Kuid me sorteerime ja Tartus on õnneks palju pakendi ja papi konteinereid ja kuigi ma satun 90% ajal viima siis, kui need paksud on, saan ma need siiski tasuta ära viia. Ma ei tea, kuidas mujal, aga Tartus on lisaks eramaja omanikel võimalus paluda oma prügifirmalt tellida endale suur kollane prügikott pakendite jaoks ning igal kuul tullakse sellele TASUTA järele ja postkasti jäetakse uus kott järgmiseks kuuks. Nagu öeldud, see on kõik tasuta. Maksta tuleb vaid siis, kui sa õigel päeval oma kollast kotti ära viimiseks ei jäta. Siis tuleb leppetrahv. Kuid sellest saab hoiduda, kui ettevõtet eelnevalt sellest teavitada.

Kuhu teie viite enda jäätmed? Äkki te ei sorteerigi prügi. Kui nii, siis miks?

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

7 kommentaari

  • Mari

    18.10.2019 at 21:16

    Elan kortermajas ja ausalt öeldes alles nüüd olen hakanud sorteerimisele rohkem mõtlema. Tekitasin papi-paberi koti olmeprügi kõrvale.
    Pakendeid tahaks ka eraldi panna aga enne plaanisin sellekohast infot lugeda, et mis ja kuidas. Maja ees on kaks suurt paberi konteinerit, mis juba tühjendamise järgselt koheselt täis saavad 🤔 seega sorteerijaid ilmselt on 🙂

  • Kristi

    18.10.2019 at 21:49

    Sordime. Paber-papp ahju tulehakatuseks ning pakend ja muu prügi eraldi. Pakendeid on mugav viia nt prisma konteinerisse, kui sinna poodlema minna. Ainus nö peavalu ja lõpuni läbi mõtlemata asi on hetkel biojäätmed. Kui need ka eraldada saaks, siis tuleks tavaprügi ikka väga vähe.

  • Piret

    18.10.2019 at 22:23

    Mina sorteerin, eraldi lähevad paber, plastik, alumiinium ja olmeprügi. Kuna me ei ela Eestis (vaid Gruusias) ja prügisorteerimine tuli meile alles eelmise aasta alguses, siis on siin veel palju arenguruumi. Ma olen täiesti õudusega avastanud, et umbes 80% prügist on plastik (!). Proovin mitte ainult sorteerida, vaid ka vähem plastikpakendiga tooteid osta, kui vähegi võimalik. Ja ühekordsetele kilekottidele ütlen ka ei (puuviljade jaoks on siin õnneks komposteeritavad kilekotid, aga see on ka alles hiljutine saavutus ja kahjuks ainult ühe suurema poeketi saavutus).

    1. Anu

      19.10.2019 at 13:45

      Ma pole kindel, et see komposteeruv kile alati nii öko on, ma üritan nende võtmist vältida. No viinamarjade jaoks on vaja, muidu kõik kohad neid täis aga enamjaolt saab õnneks ilma hakkama.
      Sorteerime eraldi 5 sorti prügi + sai lindudele ehk siis olme, papp-paber (sh tetrapakk), klaas-metall, biojäätmed, plastik. Õnneks on meie kortermajake piisavalt suur, et omada prügikaste, väiksemad majad peavad ise jälgima, et mis päeval milline kott või kast vaja välja tõsta.
      Paaris odavketis on vaid liitrised jogurtid, mujal osta piiiisikeste pakkide kaupa, kõike pakendatakse, nii juurviljade kui saiasektsioonis on inimestele kilekindad….masendav.

  • Toomas

    19.10.2019 at 20:21

    Sorteerime terve perega, naine tütred 5- tasemel, mina nii 4- tasemel sinu skaalas. Tuleb tunnistada, et entusiasmi võttis kõvasti vähemaks hiljutine artikkel lehes, kus uurivad ajakirjanikud said oma detektiivitöö tulemusel (pakendite, taara külge ja prügikottidesse paigutati mini gps seadmed) teada, et enamuse meie vaevaga sorteeritud prügist kallavad suured jäätmefirmad kokku ja veavad prügimäele. Aeg-ajalt jäävad vahele ja maksavad trahvi aga ikka on äriliselt selline tegevus kasulikum. Kohalik võim ka rahul, sest trahvirahad laekuvad nende eelarvesse.

    Kanada on suur maa, suhtumine:” pole hullu seni kui prügimägi just meie ukse alla ei ulatu”. Seegi valimiste puhul ülestõstetud teema vaibus kiiresti palju “tähtsamate” nagu peaministri näomaalingute, turbanikandmisõiguse, seksuaalvähemuste, bensu hinna, korruptsiooniskandaalide, … jne … varju.

    Harjumusest sorteerime edasi. Taimne orgaaniline komposti, vähemalt see läheb aiasaaduste näol korduvkasutusse. Tühjad õllepurgid ja pudelid viin ka kord poole aasta jooksul ära, ehkki saadav tulu katab vaevalt 12-packi hinna ja bensuraha.

    1. Henry

      23.10.2019 at 00:33

      Vau! Kui nii, siis pole tõesti mõtet sorteerida. Ainus, mida saaks teha, on vähem tarbida tooteid, mis on räigelt ülepakendatud

  • Tiia

    04.11.2019 at 17:46

    Pakendikoti teenus on väga mugav! Pakendeid tekib paratamatult, kuigi proovin neid järjest enam vältida. Autot omamata jääb ära ka mure kuidas pakendid pakendikonteinerisse viia, mis asub 1km kaugusel. Mina olen tähele pannud, et enamasti ei käi kooskõlas loodussäästlikus ja rahaline kokkuhoid. Kui tahta osta näiteks pesugeeli lahtisena, siis olen vägagi kindel, et selle liitrihind on oluliselt kallim, kui võtta poest pudeliga pesugeel. Niiet mingitel hetkedel tuleb teha valik. Puu- ja juurvilja jaoks olen õmmelnud riidest kotid, mille poodi minnes kodust kaasa võtan. Seemned-pähklid ostan lahtiselt ja ka nende jaoks võtan kodust paberkotid kodust kaasa, mida kasutan korduvalt. Meie peres tekib pakendeid palju vähem tänu turul käimisele. Võtan oma karbi kaasa hakkliha jaoks ja klaaspurgid kohupiima ning kodujuustu jaoks, kuid jällegi tekib ka seal küsimus kilohinna osas. Poest saab kodujuustu tihtipeale soodsama kilohinnaga, kuid pakend tuleb kaasa.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga