Soovitus: Mida põnevat teha, kui on puhkus, aga eelarvet selleks ei ole? – a mida henry teeb?

Soovitus: Mida põnevat teha, kui on puhkus, aga eelarvet selleks ei ole?

17.06 2019

Minu jaoks ei võrdu reis puhkusega. Veelgi täpsemalt väljendudes ei ole ma mitte kunagi puhkusereisil käinud. Ma olen küll käinud reisil ja seal puhanud ka, aga kõik mu käigud välismaale on alati seotud olnud tööga ja kui ma kusagile töö asjus reisinud olen, siis võimalusel on ma seda käiku alati natuke pikendanud. Et kui ma juba olen selles riigis, siis võiks ju natukene tutvuda ka. Aga reisi eesmärk ei ole mitte kunagi olnud puhkus. Me plaanisime ühte puhkusereisi selle aasta sügisesse ning selgus, et me mitte ainult ei saa kompensatsiooni, et me peame terve puhkuse veetma hullumeelsete lastega, vaid vastupidi, laste eest tuleb veel juurdegi maksta. Hullumeelsus!

Seega mina olen alati puhanud Eestis. Ka ei ole ma eriti püsiv inimene. Võiks arvata, et suur paks mees tahab lihtsalt päikese käes peesitada, et õhtul lasta abikaasal enda kooruvat nahka maha kiskuda, siis see ei ole nii. Minu eelistus on alati aktiivne puhkus. Kui puhkuspaigas on võrkpalliplats ja piisavalt mängida soovijaid, siis on minu unelmate puhkus paljulubav. Kuigi praegu vist ei oleks, sest mu lapsed on sellises eas, kus nad tahavad kõike proovida ja ise teha ning kui oodata kuni üks neist ise palli üle võrgu jaksab toksata, saaks mu puhkus enne läbi.

Kuid on üks vinge ettevõtmine, mida me oleme endale avastanud ja avastamas. Selleks on geopeitus. See on täiesti tasuta (hashtag Kogumispäevik), see on põnev ja vastab just sellele tingimusele, kui soovida aktiivset puhkust. Ma ei ole üheski mõttes kogenud mängija ja ma ei leia aardeid palju tihedamini kui ma neid leian, aga mingeid tähelepanekuid olen ma selle juures siiski täheldanud.

Aga kõigepealt sellest, mida tähendab geopeitus. Üle maailma on ära peidetud aardeid, mille koorinaadid äppi salvestatud on. Sa avad äpi ja valid suvalise kaardil oleva aarde, mis on sinule lähim ja gps juhatab sind aarde juurde. Äpis on võimalik iga aarde kohta ka lisainfot lugeda ja neile, kes ei leia, on aarde peitja lisanud ka vihjed. Eesti on aardeid paksult täis. Vaatasin kaardil ringi ja näiteks isegi Ruhnu saarel on neid 13. Osad on küll ainult äpi tasulise versiooni soetajatele, kuid enamus täiesti tasuta.

Äkki tekib küsimus, et mis see siis ära ei ole, kui kaart juhatab aarde asukoha juurde? Koha leidmine on see lihtne osa, kuid nüüd kohal olles tuleb kasutada enda teravaid silmi ning loogilist mõtlemist. Näiteks üleeile valisime me ühe lihtsa aarde (äpist saab lugeda, kui suur see on, kas selleks tuleb pikali minna, kui keeruliselt see on ära peidetud) ja vihjeks oli, et seal on lahtised tellised. Ehk siis ühe vana hoone lahtise tellise taha, ütleb minu loogika. Kuid kui ma olin pool lennukiangaari laiali lammutanud, ei olnud mul jätkuvalt ühtegi aaret, mille avamist lastega jagada. Ei leidnudki. Äpist saab lugeda ka iga aarde juures otsijate tagasisidet ja sajad inimesed olid selle enne mind leidnud, seega kusagil see siiski on. Ma olen veel suht algaja otsija ja küll ma selle ka ühel päeval üles leian.

Kuid aarde leidmine on vaid kulminatsioon. Tegelikult on kogu see käik, koosotsimine juba iseenesest elamus nii endale kui lastele. Eriti lastele. Nemad nimetavad geopeitust “Piraadi mänguks”, sest aare seostub lastel just nende pahalastega. Veel päevi räägivad nad kõigile, kuidas me aaret käisime otsimas. 

Lastega teemaparkides käimine võib rahakotile kurnavaks muutuda, aga geopeitusega on suurepärane asi see, et sa saad kolm ühes. Esiteks värske õhu käes liikuda ja sageli viivad need aareteotsingud paikadesse, mida sa mitte kunagi varem märganud ei ole. Teiseks, tasuta seiklus. Kui sa otsid ja lõpuks leiad selle karbikese, mille keegi ära peitnud on, siis see avastamisrõõm on samuti suur. Kes muidu laseks lapsel lahtiseid telliseid maja küljest kangutada, või veel vähem, läheks seda ise tegema. Kolmandaks saad sa sotsiaalmeediasse sisu ja kõigil su jälgijatel tekib tunne, et su elu on ilgelt sisukas ja põnev. Haa, suckers!

Nii et kui järgmisel korral oled sa igavuse käes hullumas, rahakott ainult ivitab näkku, kui sa sinna sisse piilud ja ei oska midagi teha, siis minu soovitus on, et pane otsingusse geopeitus, tõmba endale äpp ja mine avastama. Vaevalt, et ma nüüd siin jalgratast leiutan, aga soovitan ka neil, kelle tegevus on turismiga seotud, enda lähedale aardeid peita, sest päris palju turiste, kes Eestit väisavad, võtavad vabal ajal ette aaretejahi ja kuidas oleks neid veel parem enda juurde meelitada, kui üks neist enda lähedusse peita. Eriti, kui sellega kaasneb midagi põnevamat, näiteks huvitav rada või kaldal asuva parvega ligipääs. Mida fantaasiarikkam, seda parem.

Kas teie olete geopeitust mänginud ning kui olete, siis kui palju aardeid üles leitud on? Rääkige mõnest enda põnevamast kogemusest. Kes ei ole, siis proovige kindlasti ära – see on tasuta, see viib meid kodust välja ja see on põnev. Ma teen endale ka väljakutse, et ma otsin nädal aega iga päev vähemalt ühe aarde. Saab sammud ka täis. Ja kui ei suudagi aaret leida, siis tehke, mida minu lapsed tegid, et mitte tühjade kätega jääda – korjake maas vedelev prügi üles. Seda leiate kindlasti.

PS! Kommentaaridest selgus, et lehel http://geopeitus.ee on kõik aarded leitavad ja seda tasuta!

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

15 kommentaari

  • Margit

    17.06.2019 at 13:21

    Olin sellest rakendusest enne ka kuulnud, aga selle postituse peale ning uudishimust, kas siia metsade vahele ka mõni aare sattunud on, laadisin alla. Paraku on ainult 2, mida on võimalik otsima minna ning sedagi autoga enamus teed läbides. Aga idee on muidugi äge ning päris palju õpib oma kodu kohta, samuti kuskil välisreisil olles võib sattuda sellisesse kohta, mida võib-olla niisama ei satukski vaatama.
    Puhkusest rääkides, aktiivne puhkus Eestis on üks mõnusamaid minu meelest, me oleme elukaaslasega üle poole Eesti ära käinud, nüüd näitame jõudumööda lapsele ka seda ilusat paika. Hiljuti saigi Tartu ligidal Pagondi järve ääres elamiskõlblikuks tehtud väikebussis oldud(ma vihkan väga vähe asju, aga telkimine on üks neist vähestest), selline buss on hea alternatiiv, eriti lapsega. 🙂

    1. Henry

      17.06.2019 at 14:28

      Pangodi on minu maailma kõige lemmikum paik. Minu eluunistus on saada sinna järve äärde krunt või maja. Suur osa mu lapsepõlvestt möödus hülgena seal vees.

      1. Margit

        17.06.2019 at 15:01

        Pangodi, just 🙂 Tõesti väga ilus koht on, lastega seal ka igav ei hakka ning ruumi on ühe (ning veel mitme) introverdi jaoks ka piisavalt.

  • ge

    17.06.2019 at 13:38

    Kunagi sai ka ikka käidud aardeid otsimas, nüüd tõmbasin selle äpi ja suureks üllstuseks küsib see aarete näitamiseks raha :O Minu läheduses on kõik aarded vaid toetajatele, väga kurb 🙁
    Varem kasutasin geopeitus.ee lehte

    1. Henry

      17.06.2019 at 14:27

      ma sain aru, et jah, äpis on tasuliseks tehtud, aga geopeitus.ee lehel need kõik tasuta. Ehk siis kodukat on targem kasutada 🙂

  • Mihkel

    17.06.2019 at 14:30

    geocaching.com on osaliselt tasuline. Nii ka nende mobiilirakendus. Eestis mängides on mõistlikum kasutada geopeitus.ee lehekülge ja näiteks https://gp.sookoll.ee kaardirakendust või c:geo nimelist äppi, kuhu saab ka kõik aarded korraga sisse laadida. Lisaks on geopeitus.ee keskkonnas oma vahva ja toetav kogukond, mida rahvusvahelisel lehel ei ole.

    1. Henry

      17.06.2019 at 14:57

      Aitäh Mihkel! Ma hetkel uudistangi geopeitus.ee lehte. Nad võiks ikka päris oma äpi peale mõelda. Palju lihtsam 🙂

  • caro

    17.06.2019 at 17:22

    geopeitus.ee leht on vabatahtlikkusel põhinev ning kahjuks pole me kedagi leidnud, kes päris oma äppi tahaks meile teha. Mihklile oleme tänulikud selle vidina eest, mida tema on teinud. 🙂

    1. Henry

      17.06.2019 at 17:45

      Ma lisan teksti lingi ka. Loodetavasti leiavad teid paljud

  • Yxkb

    17.06.2019 at 21:37

    Geopeitus on vahva asi. See pani minu arvutinohikust poja ometi toast väljas käima ja maailma avastama. Ja selle eest olen ma selle asja väljamõtlejale küll surmani tänulik.

  • Annika

    17.06.2019 at 23:03

    Minu 50a ema ja ta abikaasa on selle järgi hullud. Üle 400peidiku leidnud. Igas riigis, linnas, külas kuhu satub peab vähemalt ühe leidma. Tal oma abikaasaga lausa vahendid alati kaasas et peidikuid paremini kätte saaada. Auto pagassis kokkupandav redel, isetehtud haarats, köis, kummikud( sest vahest viib ikka põlvini vette ka). Nad koguvad isegi niiskusepakke taskutesse, et kui mõni peidik niiskust palju saab siis panevad sisse neid( paber kuhu kirjutada võib ju märjaks saada). Just eile nad proovisid soomes ühes koopas kätte saada peidikut. Aga vesi oli liiga sügav. 1.5m. kalamehekummikutest ei piisanud. Nüüd ootavad, et talvel võtavad sealt.
    Ma olen ka paaril otsingul kaasas käinud ja väga vahva. Nad on nagu väiksed lapsed kui selle leiavad. Silmad säravad ja nägu naerul. Igatahes väga supper tegevus leiutatud.
    Aa jaah. Eestisse tulles nad panid lennujaama juurde peidiku mis rändab maailmas ringi. Ongi selline rändpeidik. See on kümneid riike juba läbi seiklend.

  • Trine, kah sõltlane :)

    20.06.2019 at 17:58

    Kuna siin kordus nii mitu korda sõna “tasuta”, tekkis kiusatus jagada ühe austraallase paari aasta tagust videot, mis oli GIFFil ehk geopeituse filmifestivalil eestlaste lemmik: Geocaching is free – https://www.youtube.com/watch?v=AhpAbJEPu3o

  • Toomas

    21.06.2019 at 00:08

    Kui lapsed väikesed olid ja raha vähe käisime kõik koos matkamas. Mõlemad vedasime mitmepäevasele metsa või kanuumatkale enne kui kõndima õppisid. Üks (mina) kandis last seljas ja toiduseljakotti kõhul, teine seljakotti telgi ning muu kraamiga. Kõigile ei pruugi sobida aga meile ja lastele meeldis väga. Metsas on nii palju uut ja põnevat, mida linnas ei leia. No näiteks kord pugisid mõlemad mõnuga jänese või kitsepabulaid, sest pidasid neid söödavateks marjadeks – ümmargused ju 😛

    1. Henry

      21.06.2019 at 17:56

      mulle ka meeldib looduses väga, aga mul on aastaega, mis ma olen metsast eemal olnud, süvenenud mingi arusaamatu puugipaanika. Terve metsasoldud aja käivad mõtted ümber puukide

  • Lugu sellest, kuidas laupäeva õhtul peitust mängisime – leht on valmimisel

    29.07.2019 at 22:28

    […] ja lähedal asuvad aarded kaardistatud, asusime teele!  *kusjuures nüüd alles lugesin, et Henry on geopeitust mängides mingi äpi alla laadinud… tark oleks olnud sama teha aga ega mul nupp […]

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga