Sellest, kuidas ma Esileedit avalikult mõnitan

Mu blogi Facebooki lehele lisandub inimesi keskmiselt umbes 50 uut nägu nädalas. See on selline hea mõõdukas kasv, sest ma pole ammu promonud, et tulge ja pange mu lehele like. Varem panin ma selle iga postituse lõppu. Ma ei tee seda enam. Kuid kui sa loed seda praegu ja sa ei ole mu Facebooki lehe jälgija, siis ole nüüd vunts ja tule pane ka like – seal on iga päev midagi ja sealne aktiivsem kogukond on suur väärtus omaette. Igal juhul leiad sa mu lehe SIIT.

Kõige kiirem kasv oli loomulikult siis, kui me saime teada et me ootame kaksikuid. Siis tuli vist nädalaga mingi 1200 uut inimest. Sellist asja pole kordunud ja ma ei teagi, kas see olekski võimalik. Kui ma midagi kardinaalselt muudaksin ja sihiksin mingit teist jälgijaskonda, äkki siis. Sest mul on täiesti katmata ju noored alla 20 aastased ja mehed. Kui keegi nendest gruppidest mu lehel on, siis tea, et sa oled eriti eriline ja mul on nii hea meel, et sa oled leidnud siin midagi ka enda jaoks. 

Muide eksperdid räägivad, et on kolm head viisi, kuidas saada endale juurde hulga lugemisi ja/või jälgijaid. Esimene ja kõige lihtsam viis on rääkida kellestki populaarsest. Soovitavalt vastuoluliselt, et tekiks konflikt. Inimesi sütitab vastuolu ja hetkega ei ole su lehel mitte ainult sinu lugejad, vaid ka selle populaarse inimese jälgijad, kes sulle tuld ja tõrva pritsivad. Odav kuulsus, aga toimib. Eelmisel aastal kui Mallul oli väike breakdown enne sünnitust, tegin ma postituse nimega: “Kus on Mallukas”. Selline naljapostitus ja ma kooskõlastasin ikka enne temaga, et ka tema seda naljakaks peaks. Sain rohelise tule ja see postitus oli eelmise aasta loetavuselt teine postitus ja kogus ligi 30 000 lugemist kahe päevaga. Kõige populaarsem oli meie Lottemaa reisi postitus, mis sai üle 40 000 lugemise.

Teine viis, mis toob hoopis teistsuguse jälgijaskonna lisaks, on võtta endale koer ja hoida teda pildis. Tee talle soovitavalt isegi oma Instagrami leht. Sa saad enda blogisse ja Instagrami nüüd ilma vaevata maailma nunnumaid pilte, mis inimeste südamed sulatab ja ahhetama paneb. See võib olla üks väikeseid härduma panevaid hetki tema päevas ja loomulikult saad sa endale jälgija juurde.

Kolmas viis end pildile tuua, on saada laps. Soovitavalt kaksikud. Me ei hakka utoopiasse langema, aga veelgi parem, kui sa suudaksid endale muretseda kolmikud. Siis on küll sotsiaalmeedia ja blogi pidamine keeruline, kuid kui sa suudad endale selleks aega leida, siis oled sa mäel. Sa saaksid soovi korral kolmikutega endale kõik vahendid, et koguda feimi nagu ei kunagi varem. Sa võiksid isegi soovikorral endale telesaate saada. Igal juhul on lapse saamine alati hea viis, kuidas suurepärane sündmus endale ka kasutoovaks teha. 

Kuid mitte sellest ma ei soovinud rääkida, vaid tahaksin pöörduda nende 50 iganädalaselt lisanduva inimese poole, kes ehk ei tunne veel nii hästi mind ja selle blogi iseloomu. Varem ma rääkisin sellest iga mingi aja tagant, aga nüüd on oma aasta-poolteist vahele jäänud ja uutel tulijatel ehk ei ole lihtsalt ülevaadet selle blogi omapäradest. Seepärast tihenevad kirjad ja kommentaarid, mis on pehmelt öeldes hurjutavad, sest ma peedistan ja ütlen Esileedile pidevalt teiste ees halvasti. Ma ei pea silmas neid aasivaid kommentaare neilt, kes mu huumorit mõistavad.

Esileedi on soe, hea huumoritajuga, sõbralik ja imeline inimene. Kuid ta ka tänitab, unustab, pudistab, puuksutab ja ta hingeõhul on vastik kohvi lõhn. Mitte kogu aeg. Ainult siis kui ta kohvi joob. Ehk Esileedi on väga tore, aga ta ei ole täiuslik. Mina aga seevastu olen!

…täiusest veel miljon aastat kaugemal kui tema. Selleks, et anda meie suhtest kõige ausam ülevaade, ei saa ma olla teda pidevalt ülistav, sest ma ei ole seda ka väljaspool blogi. Ja ma tahan, et blogi oleks võimalikult aus peegeldus meie elust. Ma mitte ainult ei kanna teda kätel, vaid ma pole ka piisavalt romantiline, piisavalt spontaanne ega viitsi perega piisavalt tihti kohvikus käia. Kui see oleks ainult Esileedi teha, siis me elaks nagu sarjas “Cheers” ja ainult kohvikus lobisedes passiksime.

Seega selline tögamine, mis talle avalikult osaks saab, ei tule kusagilt mujalt kui armastavast südamest. Ja see, et ma saan seda temaga teha, paneb mind teda rohkemgi austama ja armastama, sest ta on minu inimene – ta mõistab ja naerab koos minuga. Ma ei ole eriti klassikaliselt ilus mees, mul ei ole palju raha. Kui ma pidin kunagi valima mingi toitumisnõustamise teema juures, et kas mul on pirni- või õunatüüpi keha, siis ma pidin sinna isa valiku juurde kirjutama, et mul on midagi tarretise ja sõrniku vahelist. Ainus, mida mul pakkuda on, on armastus tema ja laste vastu, teatud turvalisus ja minu optimism. Ma tahan siia lisada ka huumorimeele, aga see oleneb täiesti, mis aeg kuus on. See, mis täna ta pisarateni naerma ajab, võib homme tunduda talle rünnakuna tema vastu.

Ja kui mina teen tema kallal tögavaid nalju, siis olles olnud temaga koos juba aastast 2005, olen ma aru saanud, kus on tema piirid ja mida tema naljakaks peab. Ma ei teeks midagi, mis teda haavaks ega ma taha teda kunagi teadlikult kurvaks teha. Ma tean, kus lõpeb nalja piir ja algab solvamine ja ma loomulikult kõnnin sageli selle piiri peal, aga ma siiski tean täpselt, mis reaktsioon tal sellele olema saab.

Tema reaktsioon on alati kas WTF?! või kohmetu naer, aga mitte kunagi haavunud “Ma ei oleks sinust kunagi seda uskunud!”. Ehk ma olen talle kindlasti aastatega paljudest teist paksema naha peale kasvatanud ja ta talub MIND palju kergemini, kui paljud teist seda teeksid. Kuid ka tema puhul ei olnud see ju nii, et täna me tutvusime ja homme panen ma temast pildi netti, kus ta näeb välja nagu tal oleks mõni kromosoom üle. See oli vaikne protsess, kus ta õppis aina enam ja enam mind tundma ning omaks võtma ja täna ma võin tema kallal nalja teha, sest ta teab, et ma ei tee seda pahatahtlikult, ega sooviga panna teda end halvasti tundma. Ok, natuke ebamugavalt ja jahmunult, kuid mitte solvununa ja halvasti.

Ja see on ka blogi üldine toon – positiivne, kuid aus. Otsekohene ja musta huumoriga vürtsitatud. Isegi reklaampostitusi püüan ma luua selliselt, et teil poleks neid igav lugeda, sest ma tean, et te ei ole siin sellepärast, et lugeda kui hõrk on mingi kohupiimakreem, vaid sellest, kuidas meil läheb ja mida me millestki ehk arvame. Seega ka kui ettevõte palub mul nende toodet teile tutvustada, siis ma teen enne tükk mõttetööd, kuidas see miski oleks oluline meie perele ja kuidas see edasi anda nii, et sel oleks lisaks reklaamile mingi väärtus neile, kes tulevad siia meie tegemistest lugema.

Ka meie eludes on kurbust ja pettumusi ja närvilisust ja stressi, kuid kõike seda tasakaalustab positiivsus, rõõm, õnnestumised ja meid ümbritsevad inimesed. Me elame kõige tavalisemat keskmist elu ja mina püüan lihtsalt leida selles tavalises elus selle erilise ja jääduvstada see meie veebipäevikusse. Need on need erilised hetked, mida kogeme me tegelikult kõik ja mina panen selle lihtsalt endale omase kirjastiiliga kirja. Paljud teist saadavad mulle aeg-ajalt kirju, et nii tore, et ma seda teen, sest see toob teile mälestusi, te kogete sarnast, tunnete samu tundeid, aga lihtsalt ei ole seda taibanud märgata.

Ehk siis aitäh eelkõige kõigile vanadele olijatele ja teretulemast kõikidele uutele. See siin on kiusamisvaba blogi ja kui teile tundub, et ma kiusan, kas oma lapsi või abikaasat, siis ju sa oled veel liiga pehme ja rikkumata. Jää siia ja loodetavasti mõistad mind ja meie pere paremini.

Oh, aga üks asi, mida ma võiks postituste lõppu panna, on juutuuberite stiilis üleskutse, et kui sulle meeldis see postitus, siis viska FBs pöial püsti!

Kommentaarid

“Sellest, kuidas ma Esileedit avalikult mõnitan” on saanud 5 vastust

  1. Morgie ütleb:

    Noh. Ma loen su blogi juba väga ammu ja ma pean ka ütlema, et toon Esileedist rääkides on muutunud kuidagi.. ee… vähem soojaks, mulle tundub. Samas on ilmselge, et blogi ei kajasta kogu tõde ja inimestele võibki jääda asjast kallutatud mulje. Kasvõi seesama Mallukas on vist kõige enam valesti mõistetud blogija üldse.

    Kas sul on eelmodereerimisega kommentaarid? Kui jah, siis ära praegust kommentaari avalda, pole vaja.

    • Ma ütleb:

      Kummaline, aga mina küll seda vähemat soojust ei taju.

      • Morgie ütleb:

        Ikka avaldasid. oh nurjatust. 😛
        Ma räägin, mis mulje jääb. Muljed luuakse lõpuks siiski inimeste endi peades. Ja teie vahel loeb kõige rohkem see, mis mulje jääb asjaosalistele endile, loogiline.

  2. Katja ütleb:

    Loen Su postitusi ja FB lehte, nii hästi kirjutatud vaimukas tekst. On ikka anne Sul. Ja eestlaslikul kombel olen muidugi kade kohe Su peale 🙂 Mõtlesin praegu, et võiksid teha stand-up etenduse oma perest. Teksti stiil võiks olla sama kui Sul FBs. Ma oleks kindlasti esireas kuulamas-vaatamas!
    Edu ja libedat sulge!

  3. Nipitiri ütleb:

    Hah, mul pole kordagi tekkinud seda mõtetki, et sa oma naist kuidagi halvustad – võibolla selle pärast, et ma olen ise sellega nii harjunud, kuna ma olen ise meie maja Esileedi. Ja mina kolme aastaga pole veel saavutanud seda, et ma üldse ei solvu. Ma olen oma teise poole huumorit hakanud paremini mõistma, aitab ka see, et meil on sarnane must huumorisoolikas, aga vahel ta suudab ikkagi end ületada, nii et ma tahaks kõik maailma nõud tema suunas visata.
    Tema viimane saavutus ehmatas teda ennastki ja nõudis palju vabandamist ja paitamist 😀 Nimelt tulin õhinal jooga loengust ja seletasin, mida kõike seal kuulsin, muuhulgas, kuidas “naisteprobleeme” lahendada. “Ja tantristlikku seksi tuleb harrastada!” – “Mihuke see on?” – “Noh, et orgasmini ei tohi minna.” – “Aa…seda sa teed nii kui nii ju.” (paus.naine lahkub pildilt.ukse pauk)

    Aga näiteks mina ei ole kunagi tulnud selle peale, et ma peaks solvuma, kui ta mulle diivani nurgast valjult sosistab: “lits!” , kui ma talle mahla ei viitsi tuua. Aga pealtnägijad on shokeeritud 😀

    Ühesõnaga, kes saavad aru, need saavad, kes ei saa, ärgu olgu nii dramaatilised.

Vasta Ma-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…