Miks me valisime just Citroen Berlingo?

06.12.2018

See tänane ei ole koostööpostitus ja mul ei olnud üldse plaanis sellest rääkida, aga ma olen teilt saanud nii palju küsimusi, kes te ise olete selle ostmise mõttega flirtinud või keegi, kes krimpsutab nina, et miks ma endale piruka võtsin? Loomulikult ma kauplesin endale masina soetamisel võimalikult hea diili, aga see postitus siin ei ole kuidagi osa sellest, vaid ma räägin lihtsalt masina omadustest, sest selle teemalised küsimused on ühed peamised, mida mult viimasel ajal küsitakse. Ma olen sellega nüüd paar-kolm nädalat ringi veerenud ja mingi ülevaade on nüüd olemas.

Ma ei märka tavaliselt teadlikult reklaame. Kuid vahel ma märkan ja selleks peab midagi erilist olema. Citroen Berlingot, millega ma nüüd ringi sõidan, märkasin ma esimest korda Facebooki reklaamis, mis mu ekraanile tuli. Mul jäi lihtsalt silm peale, sest see nägi nii lahe välja. Ma ei ole kunagi mõelnud Berlingost kui pereautost, kuid olles veeretanud juba hea pool aastat perre teise auto soetamise mõtet, tuli mul esmakordselt reklaami nähes sähvatus, et see oleks ikka päris mõistlik valik.

Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda loogilisemaks see valik muutus. Meil on suur ja mugav pereauto olemas ja nüüd on meil vaja perre teist masinat, mis ei kannaks päris sama eesmärki, et kõikide laste turvatoolid pluss meie kaks peame ära mahtuma. Kuid see peaks olema selline, et vajadusel mahuks ära kolm turvatooli ja üks inimene. Samas enamjaolt ma lapsi ju ringi ei veaks ja kasutaksin autot enda toimetusteks. Vähemalt ma arvasin seda, kuni Esileedi selle mult endale ärandas. Mugav ja ruumikas pereauto, mida saaks vajadusel kasutada kaubikuna. See on täpselt see, mida ma tänasel päeval autost tahan.

Kui autol tagarea toolid ühe klõpsuga alla lasta, on autos nii suur pagasiruum, et sinna võiks telgi püsti panna. Kui keegi oleks mulle 15 aastat tagasi öelnud, et minu autoks saab Citroen Berlingo ja ma sellest ideest vaimustun, oleks ma teda poolemeelseks pidanud. 15 aastat tagasi oli ainuke valik, mis mu autoks kunagi saab, Audi TT või äärmisel juhul mõni kupee bemar. Kui õnnetu ma praegu oleksin, kui mul oleks Audi TT või kupee bemar… Need tuleks kõne alla ehk pere kolmanda autona ja siis kui mul tekib vajadus enda kiilanevat pealage kuidagi kompenseerida ja tõestada endale, et leek minus veel elab!

Kuid te soovisite autost lähemalt kuulda ja ma räägiksin, miks ma just sellise valisin.

• Esiteks istumisasend. Ma ei taha autot, kus tuleb istuda põrandale. Mulle meeldib Berlingo kõrge istusmisasend ja see ei ole mitte ainult mugav sisse-välja tulemisel, vaid ka kõrgemal asetsev iste pakub parema vaate.

• Teiseks auto praktilisus. See on kõige praktilisem auto, mida endale tahta. Meil tuleb ikka pikki ja ebamugavaid asju aegajalt vedada ja ma ei räägi siin ämmast.. ainult… vaid mida iganes, siis see mahub autosse ära. Kui visata autosse madrats, siis võiks seal magada vabalt kaks täiskasvanut. Isegi kõrval-iste on kokkuklapitav! Lisaks on tagauksed lükanduksed ning kui ma hetkel ei julge teiste autode kõrvale parkida, sest lastel käib uks pidevalt suure pauguga lahti, siis selle autoga kaob hirm, et kõrvalseisvad autod ära mõlgitakse. Pluss on lükandustes rulood, mis üles rulluvad ja tagaaknad on elektriliselt avanevad, mida pole minu arust varem seda tüüpi autodel nähtud. Pluss on ka tagumise istme pearuum võimas – ma võin vabalt istuda tagumises reas ja mul on ruumi nii peale kui ka jalgadele ka siis, kui minu ees istub teine inimene.

• Küttekulu. Kuna meie Ford on suur ja raske ning võimsa mootoriga, siis ei ole ta ka maailma ökonoomseim auto. Berlingo ei võta üldse kütet. Mul on isegi tunne, et kui ma hommikul autosse istun, on seal ööga kütust juurde kuidagi tulnud. Noh, ok, mitte päris, aga kaks nädalat sõitu, läbitud 500+ kilomeetrit ja sellest pool linnas ning keskmine kütusekulu on hetkel 5,6 l/100km. Võimas. Maanteepeal näitab keskmiseks 4,2 liitrit sajale. Arvestades, et tegemist on automaatkastiga, siis ma arvan, et need numbrid on isegi ootamatult head.

• See on vinge varustusega. Pimedas sõites ei pea muretsema, et sa vastutulijat pimestad, sest auto vahetab ise tuled lähituledeks kui teine auto vastu tuleb ja tagasi kaugtuledeks, kui auto möödas on.  Püsikiirusehoidja, mis arvestab teiste kiirusega ja kui eesolev auto järsku seisma jääb, siis paneb ka Berlingo pidurid blokki ja kui eesolev liikuma hakkab, siis hakkab ka minu masin sõitma. Meie Fordil töötab see ainult kiirusel üle 30 km/h. Alates 70 km/h läheb autol tööle automaatne reaspüsimise süsteem. Rääkimata parkimiskaamerast, bluetooth ühendustest, sisse ehitatud GPS näitab sulle kogu aeg, mis on lubatud piirkiirus ja annab märku kui sa liiga palju seda ületad jpm. Teiste sõnadega võib selle auto roolis vabalt telefonis surfata, sest ta sõidab põhimõtteliselt ise. Nali. Igaks juhuks mainin ära, sest mõni võib tõsiselt võtta ja pärast kohtus seletada, et uskus Henryt, kes lubas telefonis olla.

• See nägi lihtsalt nii stiilne välja. Ilus esiosa ja panoraamkatus. Pimedas sõites valgustab salongi miljöövalgustus, mis on ka selline muhe lisa. Ma olen ammu läinud edasi sellest, et prantlased ei saa Eesti teedel hakkama. Pool Esileedi perekonnast sõidab Citroenidega ja kõik toimivad suurepäraselt. Seega ei olnud mul kahtlusi ja hirme, et kas marki võiks usaldada. Mul oli kogemus omast käest võtta.

Need olid minu jaoks põhilised argumendid, kuid ma tooksin välja mõned asjad veel, mis on eelloetletule lisaks:

• Tagaluugi aken on avatav. See on osutunud eriti mugavaks lisaks. Näiteks kui viimasel korral apelsine täis kott pakiruumis ümber oli läinud ja need vabalt ringi veeresid. Ma ei soovinud tõesti poe parklas luuki avada ja siis autode vahel apelsine taga ajada. Piisas sellest kui avasin lihtsalt tagaakna ja asetasin enda koti kõrgemalt pakiruumi.

• Autos saab telefoni laadida. Juhtmevabalt! Sa paned lihtsalt telefoni keskkonsooli ja see hakkab ise automaatselt telefoni laadima.

• Kui sul on vaja läpakaga tööd teha ja aku üles ütleb, siis kõrvalistuja jalgade juures on 220 V pistik. Selline nagu sul kodus seinas on. Torkad sisse ja vool on olemas. Ja kuna kõrvalistuja turvapadi ei ole enam kindalaeka juures, vaid on viidud lae alla, siis on autos kaks kindalaegast ja ülemisse võin ma vabalt oma Maci ära peita.

Igal juhul oleme meie valikuga väga rahul. Esileedi isegi rohkemgi rahul. See on väga praktiline, mugav ja nutti täis auto. Lisaks on see väga praktiline. Oot, seda vist mainisin. Mulle meeldib ka see muutus minus endas, et ma olen arenenud sinnamaani, kus auto ei ole mulle ainult staatuse näitaja (kui üldse), vaid see on minu kaaslane, kes muudab elu lihtsamaks. Esimesed muljed autost on väga head.