Eksperiment: päev otsa elektrita

Postitust toetab Eesti Energia

Vaikne. Mitte ühtegi heli. Kogu ülejäänud pere magab veel, aga mina olen meie eksperimendiga juba algust teinud. Tahtsin proovida, et kuidas me tuleme toime ilma elektrita. See on miski, mida me peame nii iseenesest mõistetavaks ja ma tahtsin teha inimkatse, et kui me elaksime ilma elektrita, siis kui keeruline oleks hakkama saada? Korkide välja võtmine oli igal juhul hea idee, sest siis ei saa keegi petta ka.

“Henry, elektrit pole!” teatas Esileedi tusaselt teiselt korruselt. Ta ei ole hea ärkaja. Kohe üldse pole. Tal kulub hulk aega enne kui ta näost padjatriipudest vabaneb ja eluvaim sisse tuleb. “Palun uuri, miks elektrit pole, mul on telefon täiesti tühi ja ma ei saa laadida.”

Ups! Ma polnud seda läbi mõelnud. Ma olin omaarust kaval ja ei öelnud Esileedile käesolevast eksperimendist. Aga see polnud vist väga hea mõte, sest helistamisekeeldu ma päevale ei plaaninud panna. Lihtsalt, et seinast ei tule elektrit. Kuuldes, et ma olin ette võtnud sellise eksperimendi, heitis Esileedi mulle sellise hävitava pilgu, nagu ma oleks ta vanema poja ära söönud. “Kuidas ma endale kohvi teen? Henry, sa sellega arvestad, et külmkapid pole ka taga ja sügavkülm sulab? Ma ootan tähtsat kõnet ja mul on vaja väga telefoni laadida.”

Ok, ma tõesti ei mõelnud seda läbi, et isegi kui ma teen elektrivaba eksperimenti, siis meil on külmikute jaoks elektrit ikka vaja. Elekter on nagu õhk- see on miski, mille peale sa ei mõtle, välja arvatud siis, kui seda ei ole või kui arve tuleb. Kui ma olin kunagi Iirimaal, siis oli meil süsteem, kus seina peal oli mõõtur, kuhu sisse käisid mündid ja sai müntidega endale elektri majja. Näiteks panid sisse eurose mündi ja said paar tundi elektrit. Jama oli selles, et seda maja jagas hulk inimesi, kellest keegi ei raatsinud elektri eest maksta ja kui kellelgi lõpuks villand oli ja raha sisse pani, siis kargasid kõik enda tubadest välja ja hakkasid hooga süüa tegema, triikima, pesu pesema.

Keerasin elektri tagasi, kuid sain kogu pere nõusse, et proovime ja vaatame, kuidas päev läheb.

Hommikusöök läks eduliselt, sest munad said valmis, kuna meie kodus on lisaks elektripliidile ka gaasipliit ja hommikusöögi valmistamine väga keeruline polnud. Esileedi oli natuke rohkem hädas, sest just ta sai endale uue kohvimasina ja nüüd ta peab jälle endale pätikat tegema ning selleks vett keetma. Aga saime hakkama.

Pean mainima, et valges ei olegi elektrita olemine eriti keeruline, sest valgus on olemas ja see, et teler ega arvuti ei tööta, on ka hoopis päris mõnus vaheldus. Oligi võimalus laste juures rohkem mõttega juures olla ja selgus, et mul on päris mõistlikud lapsed. Mängisime lauamänge. Õigemini lapsed mängisid, sest mina läksin veerand tunniga närvi, sest ühestki reeglist ei peetud kinni. Sai mängitud klotsidega, joonistatud, plastiliniga mängitud ja oligi möödas… umbes pool tundi. Pool tundi? Ah, ma suren siia!. Te ei kujuta ette kui aeglaselt liigub aeg kui sa ei saa nina telefonis olla (leppisime kokku, et ei ole), ega telerit vaadata, vaid pead kogu aeg lastega nende mänge mängima. Kellaaega vaatasin käekellalt, millel oli veel 10% akut jäänud, kuid sellest polnud lugu,sest hiljem saan ma vaadata telefonilt, mille laadimiseks kasutasin ma ka täna öösel elektrit.

Kuigi aeg liikus teokiirusel, see siiski liikus ja mida aega edasi, seda enam tüdinesid lapsed. Sagenesid tülid, asjad hakkasid lendama, tagaajamised hakkasid pihta. Tavaliselt kui tunded üle keevad, aitab see kui korra maha istuda ja mõnda multikat vaadata. Jäi ära. Valida tuli raamat, kuid kell pool neli on juba valgus hämardumas ning ka lugemine osutus keeruliseks. Kolme lapsega on ka küünla süütamine keeruline, sest nad ajavad absoluutselt kõike maha. Kõik, mis on kõrgemal kui põrand, kukub varem või hiljem maha. Isegi põrandal pole asjadel ohutu. Rääkimata küünaldest. Kõrgemale panemisel ei olnud ka väga head efekti, sest lugemiseks piisavat valgust nad ei eraldanud ja lähedale neid ka võtta ei saanud. Ei jäänudki muud üle kui püüda leida mingi muu tegevus.

Tund aega istumist ja toad olid täitsa pimedad. Vaid küünlad valgustasid eluruumi. Me lihtsalt olime. Lapsed juba ammu virilad, miks nad ei tohi valgust lisada. Eriti Vennas, kes näeb iga päev vaeva, et kodus kõik tuled põleks. Keeruline oli ka tualetis käia ja mitte ainult sellepärast, et pimedas on potti tabada keeruline, vaid sellepärast, et vetsus ilma telefonita? Ok ma siis loen. Seda ei saa ka pimedas teha! Ma ei imesta, et enne elektrit nii suured pered olid, sest kui aga pimedaks läheb, siis pole peale voodisse minemise suurt midagi teha.

Tõmbasime kell 18 otsad kokku ja jõudsime samale järeldusele, milleni ma jõudsin esimestel sekunditel – ilma vooluta ikka ei saa. Tuba täitus valgusega, Esileedi tormas enda kohvi tegema, lapsed panid hetkega telerisse Käpapatrulli ja mina eraldusin arvutisse, et see sissekanne kirjutada. Ma võin olla elektrita. Kuid vaid juhul kui ma tean, millal see tagasi tuleb. Päris vajalik värk see elekter.

See oli Eesti Energiaga neljas postitus ja selleks korraks on meil koostööga ühel pool. Vähemalt selles vormis. Teises vormis me alles alustasime, sest esimest korda tundsin ma huvi, kuidas enda arveid vähendada ja selgub, et ka neil on erinevad paketid ning mulle sobis kõige enam Võrdne. Kui ka teie olete vaaginud, et äkki oleks võimalik kuidagi paremaid tingimusi saada, siis äkki on abiks SEE postitus.

Kommentaarid

“Eksperiment: päev otsa elektrita” on saanud 5 vastust

  1. Kellukas ütleb:

    Ma olin elektrita natuke rohkem kui 2 kuud ja näed, ma täitsa elan 😀 mu parimateks sõpradeks said taskulamp ja küünlad.

    • Henry ütleb:

      oh, ma ei tulnud üldse taskulambi peale. Mul ju isegi pealamp, mida oleks kasutada saanud

  2. Katri ütleb:

    Maal elades on elekter ikka aegajalt ära. Söögi tegemiseks on alternatiivid puupliit, priimus, lõke ja grill. Kütta saab. Suurim probleem on kaevust vee kätte saamine ja seeega kõik veega seotud tegevused (pesemine, wc kasutamine, vett vajava söögi tegemine). “Makita” raadio töötab edukalt tunde tööriistade akudelt ja neid viimaseid ikka jätkub 🙂 Olen nõus sellega, et kõige nõmedam on teadmatus, kaua see elektrita olukord kestab.

    Töö juures elektri kadumine on palju suurem probleem, sest kõik 99% klienditeeninduseks vajalik on seotud elektriga. Kuigi ka siin on mõningased alternatiivid – läpakad, netikaardid. Aga kliendiga pimedas helendava ekraani taga istuda on ikkagi pisut veider .. vähemalt minu valdkonnas 🙂

  3. Merks ütleb:

    Pliis, kohvimasina kohta rohkem infot ?

    • Henry ütleb:

      Tema on aastaid joonud Zinzino kohvi. See on mingi võrkturunduse värk, aga tõesti väga kvaliteetne kraam ja kuigi ma ise kohvist suurt lugu ei pea siis seda olen ma nõus isegi tarbima. Ehk ka masin on ennde kapselmasin.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Päevaküsimus

Kas sinu vanaema kasutas nö alternatiivmeditsiini?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Kuidas vanaema mind piinas

    Postitusele andis hoogu Silvanols „Tee suu lahti!“ „Ma ei suuda! Mida sa sinna panna kavatsed?“ „Tee suu lahti!“ „Eii! Ma ei suuda ju! Ok…“ „Tee rohkem! Lusikas peab…

  • Mõned grupid peaks olema keelatud

    Facebookis on gruppe, mis peaks olema keelatud. Lihtsalt see sisu on nii häiriv, et ma näiteks hommikul käisin ühes ja siiani tunnen, et pulss on üleval ning rahutus…

  • Pidev kisma ja võitlus

    Postituse valmimist toetas Bosch „Nii, lapsed, kes tahavad täna muffineid teha?“ Hetke pärast oli kolm tõuklevat olendit minust 3 mm kaugusel ja kõigil käsi püsti ning karjusid läbi…