Kõige tähtsam osa päevast on öö!

07.11.2018

Postituse valmimisele pani õla alla NAPSIE!

Minu üks ekstreemsemaid magamiskogemusi oli kusagil vanuses 18, kui me läksime sõpradega linnast välja pidutsema ja ainus koht, kus ma silma looja sain lasta ning samas kallavast vihmast eemale, oli magada katusealuses puuriida peal. Arvestades tarbitud alkoholi kogust, ei tundunudki kõige halvem plaan. Hommikul sain ma loomulikult aru, miks inimesed tavaliselt puuriidal ei maga. Sest oli kohutav. Mul pole vist mitte kunagi nii valus olnud nagu tollel hommikul. Iga puu millele ma tunde toetunud olin, oli mu nahale sügavad vorbid jätnud ja lisaks oli mu nägu nagu lapsel, kes oli tuulerõugetesse jäänud. Ma ei olnud ainus, kes vihma eest varju otsis. Kogu küla sääsed olid leidnud sama räästaaluse, kus hommikuni hängida. Kuid üldises plaanis polnud mul väga suurt vahet, kus ma öösel magasin ja magamine tundus üldse ületähtsustatud.

Vanemaks saades hakkame me vaikselt mõistma, miks und nii oluliseks peetakse. Mul on nii raske seda tunnistada, aga ma ei tunne enam ennast kui 18-aastane. Hommikul ärgates võtab mu kehal hetke aega, et end käima saada. Liigesed on kanged, lihased on kanged. Ma muidu itsitasin oma ühte sõbrannat, kes endale mitukümmend aastat vanema mehe võttis, et ma kujutan ette, kuidas ta vanamees igal hommikul oma sinise maikaga ärkab ja köögis virgutus harjutusi teeb. Praegu ma mõtlen, et peaks sama tegema. Miinus sinine maika.

Seega iga öö me veedame voodis ja mida ajas edasi, seda olulisem on seal veedetud aja kvaliteet. Padi peab olema mugav. Tekk peab sind endasse mässima. Lina võiks olla jahe ja natuke libe ning mis kõige olulisem -madrats peab olema väga hea. See on paik, kus puhakavad su lihased, su selgroog, su aju. Kui seal veedetud aeg ei ole su kehale puhkus, siis hommikul oled sa valus, pahur, unine ja norid kõigiga tüli.

Kui te loete erinevaid blogisid, siis te kindlasti olete kursis, et üks madratsi tootja teeb praegu blogijatega eriti intensiivselt koostööd. Ma räägin madratsist nimega NAPSIE. Kes on Selveri külastaja, see nägi ehk seda madratsit ka nende jõulumängus, kus see on soodustusega -50%. Selleks tuleb küll enne 100 euro eest kleepse koguda. Igal juhul pöördusid Napsie inimesed ka minu poole, et äkki ma olen nõus nende superhea madratsiga mõne öö veetma ja siis sellest rääkima.

Mina olen enda madratsile väga truu. Kui ma magan kusagil mujal, siis ma mõtlen oma madratsile ja ohkan, sest ma poleks kusagil mujal meelsamini kui seal. Seega on kahtlane, et ma suudaksin erapooletuks jääda, kuna enda madratsiga oleme veetnud lugematuid kirglikke öid. Noh, mis nii väga kirglikke, aga suurepäraseid sellegipoolest.

Kuid mis seal’s ikka. Teeme proovi. Ehk rubriik: Henry testib, et sina ei peaks!

Kui me aastaid tagasi enda magamistoa voodisse madratsi ostsime, siis me vajasime selle transpordiks kahte meest ja suurt bussi. Napsie saabus meile pikas karbis, sest tegemist ei ole vedrumadratsiga, vaid sel on terve hulk kihte mäluvahtu, mis oli vaakumisse tõmmatud ja nii sai seda vaevata sellises kitsas karbis kokkurullituna transportida.

Pakk lahti, madrats väljas, vallutasid selle esimesena lapsed, kes suurte ootustega selle batuudilikke omadusi katsetama tormasid. Hüppasid kogu karjaga peale ja… ja ei midagi. Midagi oli valesti. Madrats oli olemas, kõik oli nagu õige, aga seal hüpates ei põrganud see absoluutselt. Seega, kui te soovite endale madratsit, mille peal karata, siis te pettute. Kuna tegemist mäluvahuga madratsiga, siis võtab madrats magaja kehakuju, et toetada maksimaalselt selgroogu, mitte ei lükka vedru pidevalt vastu. Mis aga ei tähendanud absoluutselt seda, et madrats siis müramisest pääses.

Madratsi peale minnes, oli tõesti õrnalt tajuda, kuidas ma vajusin justkui oma mustrisse ja kui ma tavaliselt vedrumadratsil magades otsin endale pidevalt võimalikult mugavat asendit, siis NAPSIEGA ärkasin ma hommikul samas poosis nagu magama minnes. Mis ma oskan öelda- ma kujutan ette, et see on suurepärane inimestele nagu mina, kes kannatavad seljavalude käes. Mul on pidevalt alaselg kange ja valus ning kuigi see üks öö madratsil selga imekombel terveks ei ravinud, siis madrats on ise selline pigem jäigapoolne ja see toetab selgrooga tõepoolest nagu lubatud.

Uurisin enne koostööd ka blogija Malluka käest, kes möödunud aastal Napsiega koostööd tegi, et kas oli siis tõesti hea madrats ja ta ütles, et see on jätkuvalt tema voodis ja igapäevases kasutuses, et ju siis ikka on. Nüüd peale paari ööd, julgen ka mina soovitada neile, kes otsivad madratsit, mis ei oleks liialt pehme ja toetaks keha.

Paar asja veel, mis ehk on kõige tähtsamad asjad selle madratsi juures üldse. Esiteks kõige tähtsam – lapsed märkasid hetkega, et madratsikattel on spinneri muster. Teate küll need, mis siin üks hetk ilgelt moes olid, mida kõik lapsed sõrmede vahel keerutasid. Ma poleks seda ise kunagi näinud, aga lapsed kiljusid kui selle avastuse tegid. Ju siis on oluline. Teiseks on madratsi kate vetthülgavast materjalist, ehk võite ka oma lapse kaissu võtta. Kolmandaks ei taju magaja absoluutselt kui teine samal madratsil külge keerab. Ja neljandaks, kui sa oled madratsil maganud 100 ööd ja saad aru, et see pole ikka see, siis sul on veel üks päev aega, et see tagastada. Ehk 101 päeva tagastusõigus. See on üle kolme kuu. Piisav aeg, et aru saada, kas investeering läks õigesse kohta.

Kuid nii nagu kõikide heade asjadega meie peres, on Esileedi juba omastanud (loe:ärastanud) meie uue Napsie ja see on uhkelt meie abieluvoodis, kuhu mul asja pole, sest selle on hetkel hõivanud tema kaksikutega. Kuna vana madrats jäi hetkel voodisse alumiseks, sest meil pole seda kusagile panna, siis peab Esileedi voodisse redeliga ronima, sest kaks madratsit üksteise peal on päris kõrge. Igal juhul oli meie eilne vestlus selline:

Jep, Esileedi on mul FB chatis nime all Kõrsik.

Aga loomulikult on madrats selline ost, et igale ühele oma. Kuid madrats peab olema mugav ja funktsionaalne ning seda see tundub olevat küll. Sul ei pea seal ainult mõnus olema, vaid sa pead ärkama puhanuna. Kui oleks ainult mõnu eesmärk, magaks ma meie suvilas asuvas reformvoodis. Mõnus, aga kehaasend on kõike muud kui õige.