Lapsi pole, aeg kaaluga tegelda
03.08.2018
Ma joon piisavalt vett. Tegelikult oma kehakaalu kohta vist mitte. Aga selliste kuumadega tuleb oma 2-2,5 liitrit ikka ära. Jama on sellega see, et kui ma joon 2,5 liitrit, siis umbes 0,5 liitrit päeva peale ja ülejäänud 2 tund aega enne magamajäämist. See on nii loll komme vastu ööd vett jooma hakata, sest see tähendab keskmiselt kahte ärkamist öö jooksul. Ja minu plaani puhata maksimaalselt kuni mu pere Tallinnas on, ei sobitu kuidagi pissipausid une vahele.
Mul on plaanis võtta hästi vabalt. Ilma, et mul oleks mingit sundi. Sest nii olen ma kõige efektiivsem. Mina olen klassikaline näide sellest, et dieedid ei tööta. Mitte ainult sellepärast, et ma paks olen, vaid ka sellepärast, et nii kui ma sean endale pinge, et ma PEAN midagi ära tegema, nii ma hakkan otsima viise, kuidas sellest ära nihverdada või see edasi lükata. See on täiesti absurdne. Kui ma sean endale eesmärgiks hoiduda šokolaadist, siis kuigi ma tavaoludes eriti šokolaadi ei söögi, siis endale keelates muutub see mul kinnisideeks.
See kõik on väga sarnane tahtejõuga suitsetamise maha jätmisele ja sellepärast ei olegi efektiivne jätta suitsetamist maha enda soovi tahtejõuga maha surudes, sest mida rohkem ma endale midagi keelan, seda suuremaks kinnisideeks see mulle muutub. Seepärast ongi see meetod, millega mina inimesi aitan, palju efektiivsem, sest kõige pealt me vabaneme soovist suitsu teha ja alles siis jätame maha. Mul polnud suitsu imemisest ühtegi pilti. Ma panen kõrre imemise pildi. Ja teile teadmiseks, siis meie ei osta enam kõrsi. Ostsime metallist kõrred ja toimivad sama hästi. Lapsed kasutavad veel jääke.
Allen Carri meetod aitab ka ülekaalu puhul ja ma sain endale materjalid kaaluteemale ja ma hoian kõiki oma sõrmi ja varbaid, et see jõuaks mulle samamoodi pärale nagu suitsuteema, sest suitsetamisest sain ma lahti pea 11 aastat tagasi. Minu jaoks on siin väga palju kaalul, sest isegi mu arst seletab aina mulle, et ma peaksin minema ja enda mao välja lõikama. Siiski on see viimane asi, mida ma kaaluks. Ma tahan ära proovida enne kõik muu. Jah, ahvatlev perspektiiv on see, et sa lähed pikali, sulle tehakse operatsioon ja sa hakkadki kaalus alla võtma, sest sulle füüsiliselt ei mahu enam nii palju sisse. Kuigi paljud maotud ütlevad, et mao ära lõikamine on tööriist, mitte lahendus, siis loomulikult, kuid kui sulle mahub 1000 grammi asemel 50 grammi, siis on see kuramuse efektiivne tööriist, kui jätta kõrvale, et sult lõigati kehast välja täiesti funktsioneeriv ja vajalik organ.
Mina olen jätkuvalt veendumusel, et minu probleem ei ole liiga suur magu, vaid probleem on minu peas, et ma seda magu nii täis aina topin. Kuid nii nagu moodne meditsiin ei oska lahendada suitsetamisprobleemi (lahendus on anda nikotiinisõltlastele nikotiini või väga tugevaid ravimeid), ei oska nad kaaluteemat lahendada ja on läinud seda teed, et tegeldakse tagajärgede, mitte põhjustega. Jah, parem kui mitte midagi, kuid siiski on see minu jaoks sama, et kui keegi suitsetab kaks pakki päevas, siis lõikaks talt ära ühe kopsu, sest siis ta organism lihtsalt ei lase enam üle viie suitsu päevas tõmmata. Laias laastus sama.
Ülekaal ei lase tõesti end mugavalt ja hästi tunda, kuid see on hämmastav, kuidas lapsed panevad sind mõistma, et väline ei koti neid absoluutselt. Üks päev magasin ma enda voodis, jalas bokserid. Nagu ikka saatis Esileedi nad kõik minu tuppa mulle teatama, et nad ärkasid nüüd üles. Väga õel tegu. Ja Noorsand pani käe mu unisele põsele ja ütles: “Issi, kui mina suureks kasvan, siis ma tahan olla täpselt selline nagu sina. Sama suur ja tugev!” Su lapsed armastavad ja näevad sind täiuslikuna ja isegi kui sa lähed nendega tülli ja pahandad, siis tulevad nad peagi hellust otsima, sest nad teavad, et sealt saab. Kui Piiga teatas, et ta tahab saada ka sama suureks ja tugevaks meheks nagu mina, siis ma ütlesin, et ei, sina saad ilusaks nooreks naiseks. Mul kulus terve igavik, et teda maha rahustada ja kinnitada, et küll saab temast ka suur ja tugev mees.
Aga hästi, hoidke mulle pöialt, et ma suudaksin oma ajus selle kaalujama lahti dešifreerida, et ma näeksin toite, mis mulle midagi head ei tee, negatiivse probleemina mitte naudinguna. See oleks minu unistus – lahendada enda kaaluprobleem ja aidata teisi täpselt samamoodi nagu mina abi sain. Täpselt see, mida ma suitsetamisega hetkel teen.
PS! Ma lihtsalt räägin, kuidas ma sel korral oma kaaluteemat ründan. Ma ei vaja üldse nõu ega soovitusi. Ma olen fitlappidest ja orgudest teadlik ja mul nende kohta oma teooria :). Hoidke parem pöialt, et ma selle endal lahendatud saaks, et ma saaks teid aidata. See oleks küll vahva. Kuigi äkki ongi hea, et ma kaaluteemat kuidagi lahendatud ei saa – ongi asi, millega kogu aeg tegelda 🙂
Loading ...
Kuidas oleks ka võimalik Allen Carri kaaluteemalistele materjalidele ligi pääseda…st kas korraldatakse ka mingeid seminare või kuidas see asi käib?
ikka korraldatakse seminare. Küll ainult Londonis. On olemas raamatud ja on olemas ka webcast 150 euro eest. Allecarr.com lehel palju infi
Ma olen kusjuures alati mõelnud, et suitsetamise mahajätmise teema ja see kaaluteema on suht ühte samasse patta. Kõik on peas kinni.
Mis jutt see on, et moodne meditsiin ei oska ravida? Ülekaalu raviks on kolm meetodit : 1) dieet, 2) maovähendusopp 3) psühholoog. Mulle tundub, et sul peas kõik kinni, mistõttu tulebki viimasest alustada.
Paar küsimust:
missugune neist ravib probleemi?
Miks maailm aina paksemaks läheb?
Miks osa inimesi sööb palju tahab ja ei rasvu ja teised peavad kogu aeg jälgima, mida nad suhu panevad? Missugune meditsiinivahend selle ära lahendab?
Kuidas sa liigitad tahtejõu ja psüholoogia moodsa meditsiini alla? Kuidas tõestatakse psüholoogia efektiivsust/ebaefektiivsust? Sa ei saa teha pimeteste, sest ainuke võrdlus on teraapiaga vs ilma teraapiata eeldusel, et kõigil on täoselt sama algprobleem.
Väga rumal jutt !!!
See libastumine on normaalne osa inimkäitumisest. Mulle sattus näppu tore raamat Bee Wilson “Esimene suutäis – kuidas me sööma õpime”, soovitan lugeda, minu jaoks oli see maailma avardav kogemus 🙂
Deem, ma lootsin, et tuleb midagi “Teeme koos väiksemas ringis” või miskit… Ok-ok siis 😉
Need opi sooritanud, kellega kokku olen puutunud on nüüd, umbes 8-10 aastat hiljem, täpselt sama suured kui enne oppi. Maol on ju võime taas välja venida ning kui probleem ei saa lahendatud peas, siis tuleb kõik tagasi, söömisharjumused jäid ju samaks.
Sa küll mainisid, et nõu ja abi ei vaja, aga vee joomisel on mind küll kaks nippi aidanud. Üks on siis see, et joon vett kohe esimese asjana ärgates. Tavaliselt umbes 2 klaasi, mis on juba 500ml. Mitte nüüd päris 500ml järjest, aga 1 klaas kohe ja teine hommikuste toimetuste vahel, igatahes enne söömist. Paljudele tuleb endalegi üllatusena, kui lihtsalt see läheb, ei ole mingit punnitamist. 21-28 päevaga peaks muutuma automaatseks hommikuseks harjumuseks, mis on igati hea päeva käimatõmbaja. Kui päevapeale jood veel 500 nagu mainisid, siis jääb ainult 1l alles, mis tähendab, et säästad ühe öise pissipausi 😀 Teine nipp ei pruugi vb meestel toimida, aga on siiski vana klassika. Kanna pudelit endaga igal pool kaasas. Aga nipp seisneb siis selles, et see pudel peaks olema natuke kallim, mida ei tahaks maha jötta ega ära kaotada 😀 Ja no lisaks kaasas tassimisele peaks siis vahepeal jooma kah. Mul on üks nt klaasist flaska ja teine kleen kanteeni stiilis, mis hoiab vett jahedana. Kui kuskil koosolekul või teleka ees niisama istuma peab, siis kaob ajaviiteks see 0.5l päris usinalt. Ja no võib ju mõelda, et võin teleka ees ikka klaasist juua, aga siis ei lähe mitte nii lihtsalt 😀
Kiitust väärt lähenemine. Asjade põhjused on alati sügavamal. Nägin vist kunagi mingit filmi kus käis läbi ameeriklaste seas selline teema, et treeneriga saadi kehad kauniks, harjumused sisse ja justkui juba kõik hästi aga mõned ajad hiljem inimesed hakkasid taas kosuma. Siis keegi mõtlemisvõimeline (vist arst) otsustas lihtsalt minna ja kuulata neid inimesi. Selgus, et enamik sõid nii nagu nad sõid justnimelt millegi pärast. Mõnele pakkus söök turvatunnet, mõnele aga just suur olemine pakkus turvatunnet. Lapsepõlves oli miskit sellist juhtunud, et väikese lapse aju oli loonud omale justnimelt selliseid järeldusi, mis nüüd olevikku loovad. Isegi tunnen, et mul on söögiga seoses midagi sassis. Et millegipärast võtan ma enamasti portsu juurde, et ikka kindlamini saaks tekkida see vaevlev natuke uimane täiskõhutunne. Nagu kardaks selgust ja kergust. Aga mõistus neid asju ka ei lahenda. Need tunded mille eest põgeneme vajavad minu arvates ühel päeval heasoovlikku vastu võtmist. Nii nagu oma lapse sülle võtame kui tal valus on tuleb teha ka iseendaga. Võtta iseend armastavalt vastu. Nii arvan mina igatahes. Päikeselist teekonda sulle. Me kõik oleme oma sasipundardes ja mõistan, miks sa nõu ei soovi. Lase siis minu nõugi nelja tuule poole valla. Igaühe meie sees on ju üüratuma tark inimene peidus, et võtta vastutus ja ise oma teed käia on parim mida teha saame.
Elan sulle kaasa ja hoian südamest pöialt!
100% su jutuga nõus. Kahjuks ei lahenda maovähendusoperatsioon ka probleemi, kui põhjus on täielikult peas kinni. See on isegi ohtlik, sest kui peale operatsiooni on söögikogus minimaalne, siis on oht kas magu lõhki süüa või saada endale raskekujuline depressioon, sest pead ennast kogu aeg piirama.
Aga loodame, et sa mõtled mingi super lahenduse välja ja jagad teistega ka
Kardetavasti kordan äranämmutatud tõde, aga muidugi on põhjus peas. Liigsöömise sõltuvus on põhimõtteliselt nagu iga teine sõltuvus. Eks asi algab probleemi teadvustamisest, järgmine samm on probleemist jagu saamine. Inimene on naudingute ori aga selle asemel, et endale neid keelata on parim lahendus saada dopamiinilaks mingist teisest soovitavalt tervislikust tegevusest. Olen tähele pannud, et kaaluprobleemidega inimeste meelisteema on toidud ja kokkamine, mõtted keerlevad pidevalt toidu ümber 😉
Osa inimesi tõepoolest sööb probleemideta palju tahab, aga paraku nad lihtsalt ei taha liiga palju ja seetõttu ka ei rasvu. Ainevahetuse erinevused olevat suht väikesed, erinevad inimesed saavad samadest toiduainetest suht sama koguse energiat. Kõik sõltub kalorite hulgast mis sisse läheb ja sellest mida kulutad. Palja füüsilise aktiivsusega pole võimalik meeletuid kõhutäisi ära kulutada, kaalulangetamine algab ikka söömise piiramisest mitte maratoni jooksmisest.
Sõltuvusest vabanemise tehnikaid on terve hulk ja see arstide ning psühholoogide pärusmaa leida milline kellele sobib. Aga miski ei aita kui inimene ise pole valmis. Mina vähendasin kardinaalselt jahupõhiste toiduainete tarbimist ja õhtust söömist. Aitas nii pisukese kaaluprobleemi kui ka enesetunde koha pealt, tühja kõhuga on ikka palju parem uni 😉
Maailm läheb aina paksemaks vähese liikumisharjumuse ja pere toiduvalikute tõttu ja meditsiin ei saa midagi teha, et sisse süüakse rohkem kaloreid kui kulutatakse. Ja psühholoog oskab küll aidata motivatsiooni ja tahtejõu alal. TLC-s on saade “Mu elu 270 kilosena” ja enamustel kaalu taga lapsepõlves saadud traumad ja toit oli lihtsaim lohutus ning enne nad ei õnnestu kaalu neil alla saada kui psühholoogiga vanad haavad korda tehtud.
Kuidas sul läheb kaaluasjus? Mul sama probleem, oppi pakutud, aga se pea…
mul läks imeliselt.. ja siis tuli Esileedi sünna. Ma ei teagi, mida teha… kui elus ei oleks muutusi, kui poleks tõuse ja mõõnasid, läheks mul see kõik miljon korda lihtsamalt