Mis on minu telefonis?

13.07.2018

Mul tuli üks väga hea idee, millest ma teile rääkida tahtsin. Ma olin pool päeva elevil, sest see oleks midagi uut. See liigituks see rohkem arvamusblogide alla ja ma ei ole eriti palju arvamust avaldanud. Mitte sellepärast, et mul seda pole, aga te teate küll arvamusi.. see on nagu tagumik – igal ühel on see olemas, aga teised ei soovi, et võõras tagumik neile näkku pistetaks. Mõni soovib. Kuid see oli minu jaoks oluline teema ja ma tahan selle tõstatada. Ja mis see oli… seda ma ei mäleta. Ma ei kirjutanud seda üles, sest ee ajas mu nii elevile ja sellist asja ma ometi ära ei unusta ja siin ma nüüd olen. Tänasest uus reegel – ma kirjutan kõik mõtted üles. Kõik mõtted, mida ma võiksin kunagi kusagil kasutada, aga kohe hetkel ei saa. Paljud teist soovitasid mulle äppi nimega Google Keep ja enne kui ma uut lõiku alustan, tõmban ma selle ära ja panen otsetee avakuvale.

Viimastel päevadel olen ma kirjutanud, aga facebooki seinale ja seda on ikka nii lahe näha, kuidas te ei jää kõrvaltvaatajaks ja suudate samastuda ning jagate ka enda kogetut/mõtteid. Ma jagan siin paari näidet pildi näol ka. Iga selline postitus jõuab ligi 10 tuhande inimese ekraanile, sel on sadu pöidlaid/südameid/muud ja kümneid ja kümneid kommentaare. Sellepärast mulle selline kirjutamine meeldibki. Kui keegi kirjutab raamatut, siis ta teeb seda enda pimedas koopas ja alles siis kui ta valmis saab, saab ta tagasisidet. Mina saan tagasisidet iga päev. Paljud teist, kes kommenteerivad, te olete ammu oma nimega mulle pähe kulunud. Isegi need, kelle kommentaarid mulle kunagi ei meeldi. Eriti need. Aga me ei olegi Henry kuningriigis (veel!) ja mulle ei peagi kõik kommentaarid meeldima.

Kuid selline seinale kirjutamine ei ole hea mõte, sest kuigi need saavad väga suurt tagasisidet, tahaks ma neid kirjutada pigem hoopis blogisse, sest siis jäävad need alles. Facebookis kaovad postitused kusagile aja vagude vahele ja mingeid vanu postitusi otsides ei tulegi need enam välja. Seega julgustan- tulge lugege ikka blogipostitusi eelkõige, sest nüüd on mul Google Keep ja kõik tähtsamad mõtted saavad ka kirja.

Rääkides äppidest, siis tegelikult saab väga palju öelda inimese kohta, kui sa vaatad ta telefoni esilehte. Seal sisalduv on minu jaoks indikaator, kuidas inimene veedab enda vaba aega ja mida internetimaailmas oluliseks peab. Välja arvatud siis, kui mõni lastest mu telefonile küüned taha saab, sest siis ei jää sealsest midagi alles. Pole harv juhus kui ma tahan helistada ja ei suuda helistamise ikooni kusagilt leida.

Kui me teeme minu telefoni esilehe lahti, siis esimene äpp on Fitbit. See on vajalik neile, kellel on Fitbiti aktiivsusmonitor. Minul on Fitbit Ionic kevadest ja neile, kes püüavad enda ellu muutusi tuua, siis sellega saab monitoorida kõike- alates unest, lõpetades veetarbimisega ja pulsi mõõtetulemustega, sest see kell võtab pulsi randme pealt.

Teisel real on SoundCloud ja Pocket Casts. Need on kaks programmi, mida ma kasutan podcastide ehk taskuhäälingute kuulamiseks. Ma kuulan päris palju neid ja iga pikem autosõit, kui kedagi autos pole, siis üks neist äppidest pea alati töötab. MU auto helisüsteem on telefoniga seotud, et heli tuleb autokõlaritest, mis muudab iga sõidu nauditavaks. Esileedi arust piinavaks ja seepärast ma teda enda podcaste kuulama ei sunni. Kahjuks on mul mõlemat äppi vaja, sest mitmed podcastid on saadaval ainult teatud platvormidel. Ma ei tea miks.

Kolmandal real Youtube ja Analytics. Youtube on vajalik selleks, et lapsed laseksid juuksuril rahulikult nende juukseid lõigata ja Analytics on selline tark riist, mis näitab mulle, kuidas mu kodulehtedel läheb. Kuidas sinna inimesed satuvad, mis nad seal teevad, kuhu nad klõpsavad, palju neid käib, kas nad kasutavad lauaarvutit, tahvlit või telefoni, kus linnas/maal nad elavad ja muu, et olla natuke paremini teadlik, kes mu lugejad on.

Neljandal real on puha sotsiaalmeedia – Facebook, Pages, Instagram ja Chrome. Kasutan neid kõiki igapäevaselt. Facebooki selleks, et vaadata, mida teised teevad. Ise olen ma Facebookis maru passiivne. Ma postitan keskmiselt 3-4 korda aastas midagi, sest sõpradega kellega ma tahan ühenduses olla, nendega suhtlen ma messengeris. Pages on programm selleks, et hallata enda Facebooki lehti. Nagu minu AMHT Facebooki lehte. Kuid mul on ligipääs umbes kümnekonnale Facebooki lehele. Aktiivselt haldan ma vaid kahte – amidahenryteeb ja igav.ee. Teiste jaoks ei jagu tähelepanu kahjuks. Ma tean, et ma peaks ka teisi lehti aktiivsena hoidma, aga meh. Instagramis olen ma ka aktiivne ja ma ikka ütlen – kui sul on insta, siis tule meie sõbraks ka. Seal me jagame hoopis teist meediat kui blogis või fbs. Mitte hoopis teistsugust, aga teistsugust küll. Vabandan muide kjui keegi teist on mulle kunagi kirjutanud ja ma ei ole vastanud. Mu lapsed näpivad alati mu telefoni ja sageli klõpsivad ka sissetulevatel kirjadel ja siis kaob ära see, et ma saan aru, et tegemist on lugemata kirjaga. Kui ma teile päeva-paari jooksul ei vasta, siis kirjutage palun uuesti.

Ja viiendal real on mul Shazam. Kui raadiost tuleb ilgelt eha lugu ja sa tahaksid väga teada, kes see esitaja on, siis piisab kui see äpp tööle panna ja ligi viie sekundiga on sul vastus olemas. Kuna seda on alati ootamatult ja kiiresti tarvis, siis see peab olema esilehel. Teiseks on seal galerii ja nüüd kolmandaks asjaks Google Keep, et mõtte tekkides, oleks äpp kohe olemas.

Jagage enda tähtsamaid äppe ka, mis teil avakuval on ja FBs lisage kommentaariks pildina enda telefoni esilehe pilt, et ma näeksin kui sarnased või erinevad me oleme. Kui mul on mingi äpp puudu, mis peaks seal kindlasti olema, siis andke ka sellest teada.