Ma avastasin endale midagi erilist!

Kilomeeter möödas. Mingi aeg kõmpimist ja teine kilomeeter möödas. Uhh, kui raske ja igav. Ma teen selle endale ise raskeks, sest püüan olla kogu aeg tempos, mis mind pingutama sunnib. Kõnd ja kepikõnd on ka kaks peamist õueala, mida ülekaalulised inimesed teha võiksid, sest jooksmine ja põrkamine ei ole liigeste parimad sõbrad ja kui ma vaatan, kuidas mu ema tänasel päeval oma põlvega hädas on, siis ma meeleldi hoiaks enda liigesed võimalikult kaitstuna.

Loomulikult ma igatsen eelkõige korvpalli, aga ma saan vähem kui nädala pärast 37 aastaseks. See on vanus, mil tuleb juba tervist ja jaksu soovida. Ma ei saa kunagi enam professionaalseks sportlaseks. Välja arvatud kui ma äkki mingis sellisel alal heaks ei saa, kus vanus oluline pole, nagu noolevise või ma ei tea, snooker. Mul pole ka mingit sellist ambitsiooni, aga lihtsalt asi, mida nentida.

Kuid liikuma peab. Sellesse, kuidas mu keha peale füüsilist pingutust valutab, võib suhtuda kahte moodi. Kas võib seda võtta kui märguannet, et ma nii enam ei rassiks. Või võib seda võtta kui märguannet, et Henry, võta ennast kokku ja treeni end, sest juba selline väike pingutus väsitab sind.

Loomulikult pean ma end liigutama. Mul on ka pulsikell käe peal, mis näitab karmi tõde, et ma liigun tavapäevadel umbes sama pika maa kui keskmine potilill. Peabki raske olema – ma olen sisuliselt 2,5 aastat rääkinud, kuidas ma end liigutama hakkama peaks. Ma tunnen end justkui muumia, kes nüüd sealt kirstust välja ajas ja liigutama hakkab. Arvata võib, et kui ta seal vedelenud on, siis on muumia ka kange ja valus. Sellepärast need muumiad nii sirgete jalgadega alati kõnnivadki.

Õnneks avastasin ma ka alternatiivi kõndimisele. Õigemini kõndimine on suur osa sellest alast, aga see on selline sport, kus sa kõndimist isegi ei märka. Nimelt käisin ma esimest korda discgolfi mängimas! See on miski, mida ma olen alati tahtnud ära proovida. Kuid varem oleks mul alati olnud probleem 2-3 tunniks ära minemine. Päeval tuleks tööd teha ja õhtuti oleks ebaõiglane Esileedi kolme vääksuga üksi koju jätta.

Nüüd on elu õnneks seal maal, et lapsed ei vääksu eriti ja nendega aja veetmine on puhas rõõm. Seda muidugi kui sa oled sisemiselt surnud ja sind ei häiri kaos, nutt, kisa ja harv kannalöök näo piirkonda. Igal muul juhul on see paras töö selgitada, miks Piigale süstlaga vett pükstesse ei tohi pritsida, või miks Vennas kapi otsast peakat ei tohi hüpata. Noorsandi seletus, et ta pani pehmenduseks käterätiku põrandale näitab küll tema hoolivust, kuid tuletab ka meelde, et ma ei tohi neid eriti pikaks omapäi jätta.

Aga discgolf. Kindlasti te kõik teate, mis see on. Kes ei tea, siis see on põhimõtteliselt golf ja selle asemel, et sul oleks kaasas valik keppe ja pall, on sul kaasas valik lendavaid taldrikuid. Ehk see on golf, kus sa pead võimaliku väikese arvuga lendava taldriku ühte kindlasse rajal olevasse korvi viskama.

Ma olen alati arvanud, et ma olen päris osav lendava taldriku lennutaja. Ma olen kohutav lendava taldriku lennutaja. Oma vaimusilmas kujutasin ma ette, et ma sokutan end kellelegi kaasa ja mängin koos nendega raja läbi nii, et mind eriti märgatagi pole. Jah, nii palju sellest. Suur osa kulus sellele, et ma õppisin, kuidas taldriku lennutamine käib. See on parajalt teistmoodi kui ma koduaias lennutanud olen. Õnneks läksin koos tuttavaga, kel oli kannatust ja initsiatiivi mind koolitada – kuidas kehahoiak, missugune taldrik valida, missugune haare, kuidas õige visketehnika on, millised erinevad tehnikad on. Ta ei ole proff, aga ta on aastaid mängimas käinud ja ma arvan just seetõttu, et esimene kogemus nii tore oli, ei jõua ma järgmist korda ära oodata.

Rääkimata füüsilsest koormusest. Ma rääkisin siin valutavast kehast. Kuna taldrik tuleb maast üles korjata, siis selle kahe tunni jooksul tuli teha oma 100 kükki/kummardust. Kuna taldrik tuli õigesse kohta lennutada, mis oli sageli päris kaugel, siis ka biitseps oli valus ja mu Fitbit näitas, et selle kahe tunniga läbisin ma ligi 3,5 km. Tegelikult see distants on umbes 1km, aga kuna kõndimist on palju rohkem kui selle distantsi läbimine (taldrikute järel käimine), siis see vahemaa automaatselt kolme+ kordistus. Tavaliselt läbib ta sama ajaga selle raja kaks korda, aga kuna mina veetsin taldikut põõsast põõsasse loopides, siis läks tavapärasemast tunduvalt aeglasemalt.

Mind motiveerib väga see kui ma saan oma treeninguid analüüsida ja spordikellad seda lasevad. Ja kuna Fitbit ei eelda pulsivööd, vaid võtab selle randmelt ja täiesti täpselt nagu ma aru olen saanud, siis on pärast uurimist küllaga. Üks koht seda uurida on Fitbiti äpp, aga ülipõhjaliku tagasiside saab selle kodukalt, kus sa näed minuti täpsusega, mis toimus. Minu vana Polar näitas ka igast asju, aga ma hakkasin uut lahendust otsima, sest olemasolev Polar eeldas treeningutel pulsivööd, mis mul alati maha ununes.

Igal juhul on discgolf väga hea leid ja nüüd teisipäeva hommikul olen ma taas lendavat taldrikult häbiväärselt võssa lennutamas. Aga noh, ma õpin. Õnneks esimese päeva viimased lõigud tulid juba nõks paremini välja ja 12st (vist oli 12 korvi) rajast, sain ma kaks par-i (ettenähtud visetega ketta korvi). Teisipäevahommikune eesmärk on teha rada läbi kahe viske võrra vähemaga. Kui esimesel korral vajasin ma ettenähtule 20 lisa viset, siis homme püüan vajada “vaid” 18.

Kas teie olete discgolfi katsetanud? Kui ma tahaks endale isiklikke kettaid osta, kus oleks mõistlik neid endale osta?

Kommentaarid

“Ma avastasin endale midagi erilist!” on saanud 8 vastust

  1. Allan ütleb:

    Vot nüüd leidsid küll toreda asja! 🙂 Esimesed kettad võid osta ka Prismast, mis müüb Innova firma omi. Haruldusi ei ole aga suht soodsa hinnaga tavalised on. Kui veab on seal ka Beginners Pack kus on veel soodsama hinnaga 3 tk komplektis, niipalju kui silma on jäänud siis just algajale väga asjalikud valikud sinna pandud. Netist saab ka, http://www.discsport.ee ja https://discgolfar.ee/et/ näiteks. Seal on juhendid ka alustuseks ketta valikuks. Mulle meeldib ka see km hulk mis maha käid kui mängid, näiteks Männikul ja Keila suurel rajal tuleb üle 5km iga kord 🙂

  2. Discgolfar ütleb:

    Mitte ei ole vaid katsetanud, vaid olen selles üdini sees 🙂 . Üks kord proovimist ja pole sellest harjumusest enam lahti saanud.

    Isiklikke kettaid on mõtet osta, kuid vaid siis kui tead, kuidas need sinu käes lendavad. Kõige mõistlikum on külastada mõnda discgolfi poodi Tartus. Nemad oskavad sulle soovitada. Näiteks https://discgolfar.ee/et/

  3. Tallinnas aadressil Kassi 12 asub Discgolfikeskus ja väga suure valikuga discgolfi varustuse pood, kus saab ka alati head infot kõige kohta küsida(viske tehnika, ketta soovitus jne…).
    Ja Tartuski Ringree 25 on olemas Discgolfikeskus, kus asub pood, kust võimalik valida laias valikus discgolfi tooteid.

  4. Hea valiku discgolfi kettaid ja kotte leiab ka Rademarist.

  5. Pisiku saaja ütleb:

    Tere, olen ka nakatunud sellest pisikust juba pea 2 aastat, soovitaks algajatel minna Tallinnas Chilli Discgolfi keskusesse , Kassi 12 , kus toimuvad sees trennid nii algajatele kui edasijõudnutele , seal sees on ka kettapood ja spetsialistid kes oskavad midagi soovitada. Pärnus soovitaks Prodigy poodi , Ehitajate tee 14, Pärnu.

    https://www.facebook.com/prodigydiscbaltic

    https://www.facebook.com/pages/CDG-Discgolfikeskus/1450193885000571

    Soovitan radadel käia näiteks Järtal , Keilas, ja Kõrvemaal on ka väga proffesionaalselt üles ehitatud rada ja väga positiivsed ja soojad inimesed on seal kohapeal toimetamas 🙂 .

  6. Mõru Pill ütleb:

    Väga lahe! Peagi võid end esitleda: tere, minu nimi on Henry ja ma olen discgolfar! 🙂 Tegu on tõepoolest sõltuvusega, kuid igas mõttes hea sõltuvusega (nakatusin pea 6 aastat tagasi). Üks sõber küsis minu käest hiljuti… heakene küll, käid metsas ja loobid ketast ja nii… aga kaua sa kavatsed selle asjaga tegeleda? Jõllitasin teda tükk aega vaikides, püüdes meeleheitlikult mõistatada, kus on selle retoorilise küsimuse konks… “kuni surmani näiteks”, oli minu vastus. Kes teavad, need teavad. 🙂
    Loodan, et oled vähegi Facebooki-inimene, kuna enamus infot discgolfi ürituste, treeningute, võistluste, ketaste jms kohta liigub läbi FB. Oletan, et rada, kus mängimas käisid, on Tõrvandi… Soovitan liituda esialgu FB gruppidega Tartu Discgolf Massive ja Pane Ketas Topsi. Kõik muu tuleb juba iseenesest, FB-s on grupid kadunud ketaste leidmiseks ja ka varustuse oksjon. Samuti võiksid discgolfmetrix.com keskkonda mängija konto luua, kui sul juba pole. Selle kaudu hea oma arengut jälgida. Discgolfipere on suur ja sõbralik, küll sa näed! Edu ja rajal näeme! 😉

  7. Carmen ütleb:

    Ma ise pole väha disvgolfi sõber, aga tunnen paari hullu, kes pidevalt rajal. Uurin nendelt ketaste kohta

  8. Triin ütleb:

    Mulle ka hullult discgolf meeldib. Kahjuks aga lapse tulekuga on nüüd paari aastane paus sisse jäänud. Aga parandan selle vea 😉 Mu isiklikud ketad on ostetud Kadaka Selveri pealt olevast spordipoest, nime ei suuda meenutada. Ja hoiatan, et see ketaste ostmine võib haiguseks muutuda 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sa oled kunagi Tartus olnud järjest kauem kui nädal aega?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Kuidas ma teaduse nimel eluga riskisin

    Ma armastan Tartut. Kõiki selle osi ja kõiki selle elanikke. Ei, ma ei kandideeri kusagile volikokku, aga alati, kui ma olen sunnitud kodulinnast eemal olema, on mul igatsus…

  • Ära söö esimest lund!

    Postitus valmis koostöös Bosch Vitapoweriga Lumi, mis möödunud nädalal alla sadas, tõi palju rõõmu. Nii kui muru sai õhukese valge katte, olid meie pere poisid kelkudega õues ja…

  • Kuidas mul täna poes lubati nägu üles peksta…

    Inimesed, kes on madala enesehinnanguga, hoiavad alati tahaplaanile. Et jumala eest keegi neid ei märkaks, et puuduseid, mis nende enesehinnangule hävitavalt mõjuvad, keegi välja ei tooks. Ülekaalulisus on…