Nanotehnoloogiast ja kalgi südamega Esileedist

25.08.2017

Te võisite veidi aega tagasi näha seda, et me katsetasime GoGoNano kattevahendeid. Tegime sellest ka laivi ja puha. Küll jäi üles küsimus, et kuidas läks?

Me oleme ka varem nanotehnoloogiaga kokkupuutunud. Mitte palju, aga kui me enda viimase diivani ostsime, siis müüdi see meile diivaniga kaasa. Nanotehnoloogia on silmale nähtamatu. See kaitsekiht, mis ta pindadele tekitab on lõhnatu, värvitu ja seda ei ole näha. Kui me sellega diivani aastaid tagasi ära katsime, siis ega ma midagi aru ei saanud, kas see toimis või mitte. Mäletan, et ma seisin ketšupipudeliga diivani ees, kui Esileedi justkui aegluubis magamistoast välja jooksis ja „EIIIII!” karjus. Kui ma ei tohi diivanile isegi ketšupilärakat lasta, siis kuidas ma tean, et see toimib? „Ei teagi” vastas Esileedi ketšupipudelit kappi tagasi pannes.

Seekord olen targem. GoGoNano saatis meile kaks pudelit enda spreid, et me katsetaksime nende toimivust. See on mõeldud nahast ja tekstiilist toodete peale. Otsustasime laste õueriided sellega ära katta. See võttis ilmatuma aja. Mitte küll katmine, vaid aja leidmine. See on ikka jabur, kui lahe inimene ma olen ja kui väga mu lapsed minuga kogu aeg mängida tahavad. Aga ühel õhtul mängisid nad imekombel omaette ja ära me need pinnad katsime. Ning juba ma olin taas ketšupi pudeliga riiete kohal, kui Esileedi mind oma rinnaga minema puksis, sest selleks, et toode täisulikult tööle hakkaks, peavad riided 24 tundi kuivama.

Ma pole eriti hea ootaja. Ma imestan üldse, kuidas see võimalik on, et mul pole mingit ADHD diagnoosi. Ilmselgelt on mul keskendumisraskused ja ma olen kohutav ootaja. Kuid see 24 tundi kuidagi ju ära täita. Selle aja jooksul jõudsin ma lapsed 40 korda veega täis pritsida, oma rahakoti 15 korda ära kaotada ja jõuda selgusele, et kui mina lapsed märjaks pritsin, pean ka mina nende riided ära vahetama. Isegi siis, kui Esileedi parasjagu midagi ei tee, siis pean ikka mina seda tegema. „Kes sul siis käskis nende riideid märjaks teha?”. „Keegi ei käskinud…” teatasin ma nukralt ja vahetasin kolmel lapsel riideid samal ajal kui kalgi südamega Esileedi ei pööranud Sherlockilt pilkugi…

Kuid aeg tiksus täis ja oli aeg katseid teha. Selleks sättisime kõik paika- kaamera, riided, haamer. Milleks haamer vajalik on? Rumal küsimus. Selleks, et naelu seina lüüa. Gosh. Olimegi valmis filmima, kui Vennas suutis teha midagi võimatut. OK, mitte võimatut, aga võimatult rasket asja ikka. Ta sõitis oma pealeistutava autoga nii, et ta käis selle pealt ülepeakaela ja lõua alt taas lõhki. Vennas lõhub end nii kuis jõuab. Tema on see laps, kes peaks profülaktika mõttes kiivriga ringi käima. Otsustasime seekord EMOsse mitte minna, sest eelmine kord liimiti lihtsalt haava ja pandi stripsid peale. Panime ka kodus stripsid peale. Need olid seal küll tugevad 15 minutit, aga mõte loeb.

Seega me pidime ise üle vaatama, kuidas see toimib. Kõige pealt kallasime Vennase pükstele vett. Ja ikka piisavalt, et nad oleksid läbimärjad ja võta näpust, pükste vooder jäi täiesti kuivaks. Vesi ei pääsenud pükste välismaterjalist läbi ja lapse tagumik oleks siinkohal kuivaks jäänud. Siin aga tekkis mul küsimus- kui ei tule läbi niiskus, kas siis äkki ei muuda see nano toode materjali selliseks, kus ka õhk enam läbi ei käi? Küsisin seda ka firma esindajalt ja sain vastuse:

„See on üks oluline vahe teiste sarnaste nanotehnoloogiliste kaitsevahenditega turul. Teised tooted toimivad kõik pinnapealselt, mistõttu võib pinna hingavus väheneda. Sammuti võivad nad jätta tuntava kihi, muuta materjali värvi või materjali muid omadusi. Meie kaitsevahend on toodetud uudsel viisil, ehk siis kaitse imendub/reageerib peale kantava pinnaga. Ehk siis kaitse töötab mitte ainult pinna peal vaid sügaval materjali sees. See tagab siis pikaajalise kaitse ja samal ajal jättes riided/jalanõud kõik hingavaks. Sellised probleemid meie tootega on kindlasti välistatud.”

Muidugi teades mu uudishimu, siis siinkohal mu küsimused ei lõppenud ja kuna te tõenäoliselt proovite ka selle toote ära, sest sügis on tulemas ja teie ilusad kingad vajavad kaitset, siis oleks mõistlik lugeda ka järgmiseid vastuseid, mis ma enda küsimustele sain:

Kas seda piserdades peaks veenduma, et neid osakesi sisse ei hinga?

„Nagu iga teise aerosooli puhul tasuks vältida otseset sissehingamist või sattumist limaskestadele(silma, suhu). Sellepärast on soovitav kasutada väljas või tuulutatud ruumis. Kindlasti mitte suunata inimeste poole. Väga tundliku nahaga inimestel soovitav kasutada kindaid/maski. Ei, toode ei ole ohtlik isegi kui sissehingata, see on lihtsalt elementaarne aerosoolide kasutamise ettevaatus abinõud. „

Kui ohutu see on? Kui see on kuivanud ja riiete peal, siis kas imik võib seda lutsutada ilma, et see tema jaoks ohtlik oleks?

„Kasutame uut tehnoloogiat ehk nn. C6 tehnoloogia ja kasutame tootes ainult osaliselt flourpolümeere. Tehnoloogia on tuntud kui PFOA ja PFOS vabana, mis on kõige ohtlikumad ühendid flourpolümeeride tehnoloogias. Meie pakutavad tooted ei sisalda raskeid kemikaale ega ole kantserogeen.

Väga väikeste laste riideid, kes aktiivselt ja iseseisvalt väljas ringi veel ei liigu, katta pigem ei oleks vajalik. Lutsutada või suhu panna juba kaetud materjali ei ole soovitatav. Võimalusel tuleks seda vältida. Pudel tuleks hoida lastele kindlasti kättesaamatus kohas”

Kui paljuks piisab ühest purgist?

„1 purgist(300ml) piisab ca 10-12 paari jalanõude katmiseks. ca 1,5 m2 tekstiili, ca 2 m2 nahkpinda ja ca 1 m2 villal. Väga palju oleneb milline on aluspind ja kui suur on pinna imavus.”

Kui kaua selle kaitse toimib? Kui riided masinasse panna ja puhtaks pesta, kas siis kaob ka kaitse? Kui mustaks läinud pükse kraani all pesta, kas kaob ka nano kaitse?

“Kaitse toimib kuni 18 kuud. Väga aktiivsel pinnakasutamisel(jooksujalanõud vms. mida igapäevaselt kasutatakse) siis tuleks pind üle vaadata iga 3 kuu tagant, et olla kindel kaitse toimivuses. Väiksema koormusega pindadel kestab kuni 18 kuud.

Määrdunud koht oleks hea pesta jooksva vee all. Piisab ainult veest, ei ole vaja väga suurt nühkimist, mis võib mustuse materjali sisse viia. Kaitse ei kao peale pesemist. Kannatab päris mitu pesukorda kuid peaks kindlasti veenduma, et pesemisel ei kasutata mitte mingisuguseid muid keemia vahendeid(valgendajad, pesupulbrid jms.), mis võivad kaitse lõhkuda. Pesta tuleks lihtsalt sooja veega. Vältida tuleks selliste esemete katmist mis vajavad tihedat pesu(sokid, pesu) või mis on kehaga pidevas kokkupuutes. Ehk siis on pigem suunitlus just väliriietele, jalanõudele, matkavarustus, aksessuaarid, seljakotid, vihmavarjud, tekstiilist varjualused jms.”

Veega katse tehtud, oli Esileedi valmis tuppa kaduma, kui ma tal sabast kinni võtsin ja teatasin, et meil on üks asi veel teha. Järgmisena kallasime riietele õli peale. See läks suure sõjaga, sest Esileedi ei olnud kuidagi rõõmus idee üle, et me teeme puhtad riided teadlikult mustaks. Kuid enne kui ta arugi sai, oli mul Extra Virgin pükste peal ja Esileedi kõrval üle õla õlipudelit haaramas. Kätte sai. Küll aga oli õli pükstel ja tõepoolest ka õli ei pääsenud kanga kiududesse. Õli võis lihtsalt lapiga maha pühkida ja kadunud ta oligi. Pildil valgus veits mängib. Kinnitan, et pruunidest pükstest ei saanud musti. Olidki mustad algusest peale 🙂

Kõiges halvas on midagi head ja tänu sellele, et Vennas oma lõua lõhki kukkus, oli nüüd ka tema jope kaelus verine ning Esileedi hõõrus niiske lapiga verist kohta ja taas oli see jäänud kanga peale ning paari tõmbega oli jope krae punasest plekist prii.

Miks me siis jääme ka edaspidi kasutama? Sest kogu see laste riiete määrimine ja millegi peale valamine omandab hoopis uue tähenduse. Ma vastupidi julgustasin neid end mäkerdama, sest tahtsin näha, kui lihtne või raske see puhastus hiljem on. Igal juhul jagage enda kogemusi ja kui mingil põhjusel ei ole tulemusega rahul, siis võtke kindlasti firmaga ise ühendust. Ma näen harva, et keegi on nii hingega selle taga, mida ta esindab. Juba see on minu jaoks kvaliteedigarantii.

Meie esimesed kogemused on siin olnud väga positiivsed ja meie sügisene kingakollektsioon on juba täna saamas uut katet, mida me silmaga küll ei näe. Silmaga näeme seda, mis ta aga teeb – kuidas vee ja õli tilgad materjalil mängivad ja ei kavatsegi sisse imenduda.