Ajakirjaniku Q&A

21.10.2016

Hei! Täna ilmus õhtulehes artikkel blogijatest ja selleks küsiti kõikidelt osalistelt hunnik küsimusi. Kuid vaadates artiklit, siis seal on heal juhul 5% sellest, mis ma vastasin. Seega, kui te tahate näha mu mõtteid blogimisest, siis siin need on.

Kaua oled blogimisega tegelenud?

Vaatasin just järgi ja minu kõige esimene postitus oli 26. Novembril 2012

Miks üldse blogima hakkasid?

See oli ühe projekti raames, kus üks terviseteenuste ja toodetega tegelev ettevõte soovis end promoda ja selleks ta võttis ühe mehe ja ühe naise, kes nende teenuseid kasutaksid ja sellest ka blogi peaksid. Projekt sai läbi, aga pisiku sain külge ja näe, tänase päevani

Mis teemadel Sa blogisse kirjutad?

Noh, tänasel päeval peamiselt sellest, et mida ma isana iga päev juurde õpin ja kuidas me selle pere funktsioneerima paneme. See vajab pidevalt hoolt, sest me räägime siin kolmest hullumeelsest röövlist, kolm aastat magamata emast ja hüperaktiivsest ülekaalulisest isast. See ei peaks toimima, aga näe, toimib

Oled Sa mõne postituse kirjutamist kahetsenud? Miks?

Jah, olen. Blogimisega kaasneb ikka see, et kui sa kirjutad hästi, siis sind loevad paljud ja kui sind loevad paljud, siis soovivad sellest publikust ka äriettevõtted osa saada, et enda tooteid lugejaskonnale tutvustada. Paaril esimesel aastal olin ma lihtsalt nii meelitatud, et keegi soovib mulle tasuta tooteid anda, et ma tutvustasin positiivses võtmes tooteid, mis on tegelikult täielikult minu uskumuste vastased. Tooted, millesse ma ise tegelikult ei usu ja mille eest ma täna pigem hoiataksin, kui neid soovitaksin. Kui ma saaks, võtaks ma selle tagasi, sest tänapäeval olen ma väga valiv, mida ma reklaamin ja see peab olema eranditult miski, mille eest oleksin ma nõus ka ise raha välja käima. Kui ma ei oleks nõus selle eest maksma, siis seda ma kellelegi ei reklaami. Peamiselt pöördun ma ettevõtete poole ise, kellega ma soovin koostööd teha, sest siis on mul see kvaliteediotsus peas juba endal eelnevalt tehtud ja mulle midagi müüa ei tule. Kuid on ka neid, kes mind ise üles leiavad.

Milliseid asju pead sa liiga isiklikuks, et neist blogisse kirjutada?

Kõik selline, mille kohta terve mõistus ütleb, et see peaks jääma koju. Kõik, mida teine inimene häbeneb või häbeneda võib. Kuna ma pean pereblogi fookusega eelkõige lastele, siis mul on olemas filter, et teha otsuseid, mis võiks neile piinlikkust valmistada ja mis mitte. Ma püüan jääda sündsuse piiridesse. Usun, et igal blogijal on see piir olemas, lihtsalt igal inimesel võib see olla erinevas kohas.

Kas blogimine on Sinu jaoks pigem hobi või töö?

Puhtakujuline hobi ja ma ei võta seda absoluutselt kui tööd. Minu jaoks on lihtsalt meelitav, et nii paljud inimesed tunnevad meie pere tegemiste vastu huvi ja osalevad selles sedavõrd aktiivselt. On ka selliseid, kes saadavad meile kingitusi kaugelt maalt, sest neil on tunne, et me oleme neile sedavõrd omaks saanud.

Kui oluliseks pead blogi kaudu raha teenimist või koostöö kaudu tasuta asjade/teenuste saamist?

Ikka pean oluliseks, sest mingi kasu, peale tähelepanuvajaduse rahuldamise, võiks sellel lisaks veel olla. Kõik inimesed kasutavad tooteid ja kui me neid nagunii kasutame, siis miks mitte sellest ka rääkida. On see ju samamoodi üks osa meie elust/päevast.

On Sul olnud ebameeldivad lugejaid/fänne, kes mõnel hetkel lausa ahistavaks muutuvad? On keegi Sind kunagi blogi kaudu ähvardanud vms?

On ninatarku kommenteerijaid olnud. On olnud kommenteerijaid, kelle ainus eesmärk on mulle ära panna. Kuid mingit otsest negatiivset kogemust mul olnud ei ole. Olen kuulnud, kuidas naisblogijaid on ahistatud. Ma arvan, et minu see filter aitab ehk väikest distantsi hoida, kui ma ei räägi meie igast elu aspektist.

Millised riskid Sinu meelest blogimisega kaasnevad?

Ma ei näe mingit otsest riski, mis blogimisega peaks kaasnema. Peale selle, et sa saad vähem valetada. Kuna vahele jäämise oht on suurem, sest sind teavad paljud inimesed, siis see sunnib ka ausalt elama. Kui sa pead kaalublogi ja sa tead, et su kodupoe müüja on su andunud lugeja, siis sa ei saa minna sealt iga päev jäätist ostma.

Blogimaailmas räägitakse sageli fassaadi loomisest ehk et blogijad kirjutavad oma ajaveebis enda elust ainult positiivseid asju ja jätavad negatiivsemad argiteemad välja. On see Sinu meelest lugeja petmine või peakski blogi olema eelkõige koht positiivsetele tegemistele ja mõtetele, kuna negatiivsust on nagunii liiga palju?

Blogi on lisaks kõigele muule siiski ka meelelahutus ja blogija peab enda blogi lugejatele loetavaks tegema. Mis külje alt ta seda teeb, see kujuneb ajapikku välja. Nagu ma ütlesin, et blogijal on võimalusi valetamiseks vähem, sest mingil määral ta paneb enda elu inimestele vitriini alla, kus seda kõik uudistada võivad. Kui sa ikka käid ringi sinise silmaga ja kannatad koduvägivalla käes, siis blogis on raske end usutavaks teha, et sa elad unistuste kaaslasega. Ma arvan, et lugeja köitmiseks pead sa andma talle kõike mingil määral – draamat, komöödiat, tragöödiat ja tegema seda omas võtmes.

Ma arvan, et blogijad, kes keskenduvad positiivsele, ei tee seda ,sest nad valetavad, vaid nad ongi positiivsed inimesed ja ongi argiteemadest ja probleemidest üle. Tihti nad räägivad hoopis lahendustest ja õppetundidest, mida mingid raskused ellu on toonud. See ei ole roosamanna, vaid enda valik, kuhu sa energia suunad. Kui laps näiteks endale naela jalga astub, siis selles ei ole midagi naljakat, kuid ilma valetamata, võib selle ju helgemaks ja humoorikamaks pöörata, kui keskenduda mitte niivõrd lapse kannatustele, vaid rõõmustada kokkuhoiu üle, mis sa saavutad, sest sa ei pea teda kuu aega jalgpallitrenni saatma.

On blogijaid, kes soiuvad iga paari postituse tagant negatiivsest. Minu jaoks on nad väsitavad, sest tahestahtmata, võtad sa osa teise inimese raskusest enda kanda, kui keegi sulle kurbust puhtsüdamlikult ette kandnud on.

Mis Sa arvad, miks aina rohkem inimesi oma blogi teeb? Paljud blogid jäävad tegelikult pealiskaudseks ja postitusi tehakse mõned korrad aastas.

Ma arvan, et meedia kui selline on muutumas. Inimestel on palju rohkem kanaleid, kuidas enda loovus seest välja lasta- youtube, blogid, instagram jpm. Enam ei pea läbima ränkrasket katsumust, et anda raamat välja, saada artikkel ajalehte, või saada eetriaega telerisse. Nüüd sa võid selle paiga, kus sa hea oleksid, ise luua. Kuid iga asi, mis areneb, eeldab järjepidevust, mida paljudel ei ole. Siin ongi peamine vahe.