Isa blogi: Miks meie poeg pidevalt üle vasaku õla vaatab?

20.06.2014

Ma sain teada, et mu poeg on täiesti normaalselt arenev kolmekuune. Mis oli küll natuke üllatav, sest ma olin täiesti veendunud, et ta on eriline ja teiste eakaaslastega võrreldamatult tubli. Aga ei, kus sa sellega — täiesti tavaline…

ui ma istun kodus diivanil ja poeg on süles, näoga minu poole, siis ta vaatab kogu aeg vasakule. See muudab minu, esmakordse vanema, murelikuks, sest ma tõesti ei tea, kas see on miski millepärast muret tunda, või on see normaalne, et laps eelistab vaadata kogu aeg üle ühe õla.

Ka perearsti visiidil ei olnud arst kindel, mispärast laps ühele poole eelistab vaadata ning kui ta sülle võttis, vaatas laps samamoodi üle vasaku õla. Kirjutatigi siis meile saatekiri taastusraviarstile, kes siis loodetavasti annaks meile näpunäiteid, kuidas vähendada lapse potentsiaalseid lihaspingeid, mis sunnivad teda ühele poole vaatama, mis ei pidanud imikute seas väga harv nähtus olema.

Ööl enne taastusraviarsti juurde minekut magasin ma halvasti. Ei ole kindel, kas see oli eelmisel päeval korvpallis saadud pöidla vigastuse tõttu, või mure pärast halbade uudiste ees, mida arstilt kuulda võib. Üks neist kahest igal juhul mu une pindmisena hoidis, sest ma nägin väga selgelt und, kuidas me arsti juurde läheme ja terve öö tegi ka sõrm põrguvalu. Kuid mehena ma ei nutnud … pikalt.

Kui järgmisel päeval arst noorsandi siis vastuvõtul lauale pani ja hakkas küsima, mis meile muret valmistab, siis võis ta ilmest näha, et ta on täpselt sama murega lapsevanemaid näinud seal aastakümnete jooksul tuhandeid. Sekundiga hammustati läbi, miks ta üle vasaku õla just vaatab — sest seal on põnevamad asjad. Tõepoolest on seal peegel ning perearsti juures aknalaual on värvilised voldikud. Peegel paistab üldse olevat tal ema rinna kõrval lemmikuim asi maailmas. Tal on ka mängukaare küljes peegel ja ta ei jõua ära imetleda, kui armas ta on. Mina ka ei jõua. Lahendus sellele on sama ilmselge, kui probleem ise — kata peegel või istu teise kohta.

Tegelikult igasugused tähelepanekud, et laps eelistab ühte keha poolt teisele, on normaalne, sest vist igal inimesel on ju soodumus teha asju ühe poolega. Kui me oleme paremakäelised, siis on meie vasak käsi tunduvalt vähem arenenud ja vastupidi. Kui ei usu, siis võta pastakas kätte ja püüa kirjutada teise käega. Nii ka lastel — üks pool on tugevam ja areneb kiiremini. Arsti sõnul on tema poole pöördunud ka sellised vanemad, kes näevad, et nende laps eelistab suhu toppimisel ühte rusikat teisele, mis tundus naeruväärne. Kuid samas tundub kindlasti nii mõnelegi naeruväärne see, et ma muretsesin, et noorsand vaatab pigem ühele, kui teisele poole.

Aga ma arvan, et see oli igati hea käik, sest mida rohkem lapsega füüsiliselt tegelda, seda kiirem ja kindlam on ta areng. Pealegi arvan ma, et see väljasõit arsti juurde oli ka väga informatiivne. Ma sain teada, et mu poeg on täiesti normaalselt arenev kolmekuune. Mis oli küll natuke üllatav, sest ma olin täiesti veendunud, et ta on eriline ja teiste eakaaslastega võrreldamatult tubli. Aga ei, kus sa sellega — täiesti tavaline… Meile näidati uusi võimlemisharjutusi ja sain Esileedilt plusspunkte, sest tassisin oma haige pöidlaga turvatooli kolmandale korrusele ja tagasi.