Muudatused treeningutes

08.02.2014

Sa tead, et asjalood on kehvad ning sa peaksid dieedile minema, kui sa väänad jala välja, see läheb korralikult paiste ja sa näitad kellelegi oma ilgelt paistes jalga ja ta vaatab su jalgu ning küsib: “Oot, kumb jalg see paistes nüüd oli?”. Aga jah, ma väänasin oma hüppeliigese crapziljondat korda välja. Ning nüüd on ta paistes. Valus oli ka kuni eilseni, kuid täna andis valu suures osas järele. Ma küll lonkan, aga see on vist rohkem selleks, et Esileedi mulle kaasa tunneks ja mõtleks mõtteis, kui vapper mees tal on, ise on pea sant ja näe, tassib poekotte. Hea on olla kangelane. Lisan siia oma pildi ka jalgadest ja ma ei ütle kumb jalg hullult paistes on. Lõikan pildilt välja varbad, sest ma tean, et vähemalt ühel lugejal (ly293) on paaniline varbafoobia ja ma ei hakka inimest traumeerima.

Haha. Ma ei suuda uskuda, et ma võtsin aega, et teha oma kahest karvasest jalast pilti, laadisin need arvutisse, valisin sobivaima, töötlesin pildi peaaegu varbatuks ning laadisin selle blogisse. Dude, seriously! Miks peaks keegi su paistes jalga tahtma vaadata. See on näide monoloogist, mis mu peas keerlevad, kui ma blogi kirjutan.

Seega, korvpall tuleb ka uuel nädalal kõrvale jätta. Samuti ei saanud ma tänaseni teha seda trenni, mida ma väga teha tahtsin- kärutada last. Seda seepärast, et iga ebatasasus, millele ma selle haige jalaga astun, teeb hirmsat valu. Seni olen ma pääsenud vaid maja ette käruga poseerima, et hiljem esileedi vaimustust kuulata, kui mõnus see oli. Kuid nagu ma ütlesin, valu on hakanud järele andma ja homme saaksin ma põhimõtteliselt minna. Kuid homme lähme hoopis Esileedi vanemaid külastama. Oligi meil nõupidamine, kus tema tahtis minna maale ja minna tahtsin jääda linna. Kuna oli kaks vastupidist soovi, siis pidime leidma kompromissi.. me siis läheme maale…

Muide, suur aitäh kõikide ilusate nimede soovituste eest! Andsite väga palju ilusaid nimesid meie valikusse. Kahjuks ei olnud laps ei Märdi ega Johani nägu. Laiendasime otsinguid ja tänu teie pakkumistele muutusid teisedki nimed armsaks. Lõpuks tegime otsuse, et paneme lapsele eesnime minu vanaisa järgi, kelle nimi on Karl. Kuid esileedile oli väga südame lähedaseks saanud ka nimi Erik. Tuligi siis kokku nimi Karl-Erik Jakobson. Ei ole Karl-Erik Taukari järgi, kuigi ka tema tundub positiivne ja rõõmsameelne inimene olevat.

Kuid ma jätaks selle blogi siiski tervise suunaliseks. Isaduse asju ma siin siis enam eriti ei kirjuta. Selleks tehti mulle hoopis muu pakkumine- nimelt hakkan isadusblogi paralleelselt pidama ühes suures portaalis. Täpsemalt Delfis. Neil on seal üks uus rubriik- Pere ja Laps ning selle raames avaldatakse ka minu blogi. Kaks postitust ongi juba üleval: siin ja siin ka. Eks paistab, kuidas inimestele peale läheb. Kui ei loeta, eks ma siis ei kirjuta.

Söömisest seda, et see on jätkuvalt väga heitlik ja ei ole joone peale saanud. Raskeim osa ei olegi tegelikult tervislikult toitumine, vaid tagasi hobuse selga minek, kui oled sealt maha kukkunud. Aga selle blogi ja teie toega, jõuan ma tagasi joonele. Ega siin ei ole muud tõdemust minu jaoks- peab olema igasuguse suhkru nulltolerants. Vaja lihtsalt mõtted koondada, seada plaan ja jätkata.

Üks ebameeldiv otsus, mille pidin vastu võtma, oli see, et pean loobuma Crossfitist. Vähemalt mingiks ajaks. Kuna mu poeg ei ole suurem asi kellatundja, siis ei tea ma kunagi, millal ma magada saan ja millal ma trenni teha saan. Kuid CrossFiti trennid on kellapealt ja iga hilinenud minut tähendab viite burpeed.

Seega, pean leidma endale mingi muu trenni. Tuleb keldris surumispingilt vist tolm maha pühkida ja natuke rannalihaseid treenida. Teen endale selleks puhuks ka mingi kava, mida võin jagada. Eks ta tuleb selline standardne (tänaseni arvasin ma, et seda kirjutatakse standartne) kava, kuid kui sa oled täiesti alguses ja ei tea, mis on standardne kava, siis äkki on sulle see teadmine kasulik. Teen äkki järgmise postituse sellel teemal, kui on huvi. Jah, kui on huvi, siis anna kommentaarina teada. Kui sind huvitab rohkem selline üldisem jutt, siis võid ka teada anda :).

Väga sillas ma sellest jõusaali teemast ei ole, sest CrossFiti üks suurimaid plusse oli see meeskonnavaim ja juba see, kui sa näed teist pingutamas, kui treener sind tagant utsitab, siis sa pingutad ise ka rohkem. Jõusaali ei anna sellega võrrelda, kuid seniks, kuni Karl-Erik kella veel ei tunne, seni tuleb leppida sellega, et CrossFiti ma ei pääse.

Muide, mulle anti ühte toodet testida ja järgmisel korral katsun ka sellest rääkida. Tegemist on loodusliku energiajoogiga. Ei räägi sellest pikalt, vaid annan paari lausega teada, kuidas see mulle istus. Kui ei istu, siis annan sellest ka teada 🙂

Näeme jälle. Tsau!

[polldaddy rating=”7251350″]