Chocoholic
26.12.2013
Esimest korda, viimase ei-tea-mitme aasta jooksul, olen ma poolrahul enda jõulusöömisega. Ma küll sõin toitu, mida ma ei oleks pidanud sööma, kuid ma ei söönud ennast üle. Ma hoidsin portsud enda kohta suhteliselt tagasihoidlikena ja peale sööki ei olnud ka rasket tunnet, et tahaks ära surra.
Küll on aga minu achilleuse kand suhkur. Just šokolaadi näol. Ma sain aru nüüd nädala jooksul, et minu puhul peab olema suhkru nulltolerants. Ma mäletan, et võtsin vastu ühe Geisha kommi, panin selle suhu ja järgmisel hetkel avastasin ma end kommipaberite kuhja otsas voodi kõrvalt pikali. Noh, mitte päris. Tegelikult ma panin ikka ise kõik need kommid suhu, kuid ma suisa nägin end kõrvalt, kuidas peale paari kommi hakkasin ma kodus nii külmkapist, kappidest ja kust iganes veel otsima midagi, mis täidaks selle õõnsa tunde, mille need paar esimest kommi minusse teinud olid.
See aitas mul ehk enda jaoks ka lahti mõtestada selle, mis on minu edu eelduseks. Selleks on täielikult rafineeritud suhkru vältimine. Vähemalt on see ainuke aine, mida ma oskan selle hullusega seostada. Kuid äkki peidetakse šokolaadi mingit muud ainet, mis ei lase mul kunagi süüa vaid ühte kommi.
Kui ma siis otsisin midagi, mis täidaks seda ebamugavat tühimikku, mis šokolaad minusse teinud oli, sõin ma kõike, mis teele sattus. See ei olnud mingi tagasilangus, mis järgnes pikale kontrollile, mil ma vältisin suhkrut, nisu ja üldse töödeldud toitu. Vaid nii nagu endine suitsetaja ei tohi enam teha ühtegi mahvi, sest muidu langeb ta õige pea sinna auku tagasi (kes ei tea, siis minu elukutseks on suitsetajate välja päästmine sellest august. Loe siit), nii ei tohi ka mina šokolaadi-/suhkrusõltlasena süüa šokolaadi, sest ma kukun sinna auku sisse tagasi. See ei ole sellest, et mina, või endine suitsetaja nõrk on. See on sellest, et igal inimesel tekib tolerantsus sõltuvust tekitava aine vastu ja aegapidi vajad sa aina suuremat ja suuremat doosi seda ainet, millest sa sõltuvuses oled. On selleks siis suhkur, kokaiin, nikotiin, alkohol.
Läbi elu sa omistad ka sellele ainele omadusi ja lisaks teeb meedia väga suurt ajupesu selles suunas. Kõik me oleme kuulnud ju seda, et kui sa oled õnnetu, siis söö magusat. Magusa söömine ei muuda kedagi õnnelikuks, kuid see annab sulle hetkeks selle petliku tõuke ja natukese aja möödudes see suhkrust saadud imeväike kaif kaob ja su heaolutunne langeb madalamale kui enne seda, kui sa otsustasid esimese suutäie võtta. Su aju tundis esimese tüki suhu pannes seda väikest tõuget ja nüüd on sul väga raske järgmist tükki magusat suhu mitte panna ja sa panedki. Kaob see ebamugavus tunne, mille tekitas eelmine tükk šokolaadi ja sa tunned ennast kohe paremini. Kuid see kaif kaob taas lühikese ajaga ja sa pead sööma järgmise ja järgmise ja järgmise. Selle asja nimi on sõltuvus ja ma nägin ennast kõrval and it was not pretty.
Mul meenus üks jutuajamine, mis toimus aastaid tagasi oma hea sõbra Heigoga, kes muide on süüdlane selles, et meie jõuluõhtu sedavõrd lõbusaks kujunes, kuna ta tegi midagi, mida mitte keegi meie sõpruskonnas veel teinud pole. Ta lõi kolleegidega lauamängu, mida me jõuluõhtul Esileedi perekonnaga mängisime (kui sa oled spordihuviline, siis soovitan seda mängu väga- saad nii enda teadmised kui loovuse proovile panna). Kuid rääkisin temaga aastaid tagasi šokolaadist, sest ma märkasin, et kui me viisime neile külakostiks tahvli šokolaadi, siis tema ei võtnud sealt ühtegi ruutu. Küsisin, et kas talle ei maitse šokolaad, sest ta ei võta ühtegi ampsu. Ta vastas, et maitseb küll. Liigagi palju. Just sellepärast ta ei võtagi ühtegi ruutu. Nüüd ma saan temast täielikult aru.
Kuid see nädal on tervislikkuse suunas liikumise mõttes tõepoolest olnud pettumus, sest ma olen šokolaadi söönud mitmel päeval, mis oma korda tähendab, et ma olen kannatanud seda ebamugavat õõnsat tunnet, mida ma olen üritanud siis täita muu toiduga, mis omakorda tähendab näksimist ja ülesöömist. Homsest olen tagasi rajal ja võtan teadmiseks, et maailmas on tuhandeid toite ja šokolaad on lihtsalt üks tuhandetest ja see rikub mu enesetunnet ja tervist. Miks ma peaks siis seda sööma. Nisu ei söö ma lihtsalt sellepärast, et ma usun jätkuvalt, et see on kahjulik.
Hea uudis on see, et jalg tundub nüüd enamvähem korras olevat. Käisin juba ühes korvpalli trennis ja viimases CrossFiti trennis (mis toimus jõululaupäeval) tegin juba terve kava kaasa, väljaarvatud väljaastesammud. Uskumatu oli see, et jõululaupäeva hommikul, kui toimus selle päeva ainus trenn, olid nii paljud ettevõtnud tulla trenni. Kokku 14 inimest. Lisaks oli treener selleks päevaks välja mõelnud kava selliselt, et saime tõmmata endale jõulusokist lipiku ja igal lipikul oli mingi harjutus, mida sa pidid tegema. Tuli tõmmata kuus lipikut. Õnneks ei saanud ma burpeesid ega kükke kang pea kohal. Harjutused olid hoopis kahe sangpommiga thrusterid 50tk, 50 kõhulihast, 50 kükki sangpommiga, 400 meetrit jooksu, 50 harilikku kükki ja 50 väljaastesammu (mina tegin kastile asteid). Harjutused tuli siis teha partneriga kahe peale. Minu partneriks oli üks väga sitke noormees Saksamaalt. Tegime kõiki harjutusi võrdselt, vahetustega- mina viis kükki ja siis tema viis jne. Pildi hankisin Heidi blogist, kes oli samuti jõulu eel kõhtu ruumi tegemas 🙂
Eelmise nädala eesmärk oli iga päev 4 minutit planku teha. Seitsmest päevast tegin planku neljal. Mul on veel viis päeva aega, et täita oma eesmärk- suuta teha planku poolteist minutit. Minu progress on küll viimase paari nädalaga: 30 sekundist on see kasvanud minutini. Kuid pooleteise minutini ei suuda ma tõenäoliselt nädalaga areneda. Kuid sean selle sellegipoolest eesmärgiks.
Kui ma mõtlen endale aasta aega tagasi, siis on uskumatu see, kui palju ma olen edasi arenenud, et ma sean trennis selliseid eesmärke. Aasta tagasi treenisin ma põhimõtteliselt ainult kopsumahtu, sest iga kord, kui kingapaelu kinni tuli siduda, tuli kopsud õhku täis võtta, kuna kummargil olles ei tulnud hingamisest midagi välja. Nüüd ei seo ma mitte ainult enda kingi, vaid ka Esileedi omi. Whipped.
Uue nädala eesmärk on lisaks trennis tarbitavale juua iga päev 1,5-2,5 liitrit vett. Minu vee tarbimine on tõesti suht väikeseks jäänud. Korvpallitrennis ei ole mul probleemi ära juua 1,5 liitrit vett ja CrossFitis 0,75. Kuid väljaspool trenni joon ma äkki ainult 0,5-0,7 liitrit päevas, mis ei ole piisav. See on igatahes esimene eesmärk, mille ma kavatsen PERFEKTSELT täide viia.
PS! Tahaksin tänada https://rameshwar.wordpress.com/ blogi mainimise eest, kuna selle blogi kaudu tuli mu lehele tavapäratult palju uudistajaid. Loodan, et mõni jääb ka edaspidi lugema. Uurisin isegi lähemalt ja väga avameelselt kirjutab ning seega ei imesta, miks nii suur lugejaskond seal tekkinud on.
[polldaddy rating=”7251350″]
Näe, siin kohe selleteemaline uurimus (originaali ei saa linkida hetkel)
https://www.forbes.com/sites/jacobsullum/2013/10/16/research-shows-cocaine-and-heroin-are-less-addictive-than-oreos/
Novot. Narkots, mida turustatakse lastele hetkest, kui hambad suhu kasvavad
Sattusin siia ka mõned päevad tagasi Rentsi kaudu ja jäin lugema. Olen ise küll kõike muud kui sportlik, aga inspiratsioon on alati hea, kõiksugu tervisliku toitumise teemad paeluvad ka. Sul on mitmeid ühiseid jooni ühe blogijaga, kelle tegemistel pikalt silma peal hoidnud olen, ta vahetas oma varasema eraelulise blogi just selle aasta alguses välja ning keskendub nüüd eelkõige spordi ja puhta toitumise teemadele. Tema on suur jooksmise fanatt, aga ka sama suur crossfiti fänn ning samuti jõudnud järeldusele, et suhkru puhul sobib talle vaid nulltolerants.
https://mindovermatterblog.net/
Tänud Tikker kommentaari eest! Ma olen aeg ajalt ka sellele blogile pilku peale heitnud. Tore, et mul siis suhkru osas kaasamõtlejaid on
Sul on väga inspireeriv blogi 🙂
Kuna olen pidanud erinevaid meetodeid kasutades võitlust kehakaaluga pea kaks aastakümmet, neist viimast kümmet võib lugeda juba võidukaks, siis paar tähelepanekut.
Kunagi kaalujälgiates räägiti sellisest asjast nagu vallandavad toiduained. Need on asjad, millest kõige lihtsam on jätta võtmata esimest amps, sest järgmised ampsud võivad lõppeda täiest valimatu söömisega (õgimisega). Shokolaad ei ole kõigi nõrkus, aga kui oled välja selgitanud asjad, mis söömasööste vallandavad ja suudad neid vältida läheb kergemaks. Enamasti on neid rohkem kui üks.
Teine süsivesiku ja söömasööstu vaheline seos on ilmselt insuliini tootmises. Kui veresuhkur läheb kõrgeks siis insuliini toodetakse rohkem ja seeläbi veresuhkur langeb kiirelt ning selline tasakaalu kõigutamine paneb jälle midagi süsivesikurikast tahtma. Kui suured ja kiired süsivesikud menüüst välja saada siis mingi aja pärast enam ei taha ka ja sellist “tühja koha tunnet” kõhus enam ei teki.
Oled väga tubli! Soovin edu ja vastupidavust!