Parima blogi valimine 2016

Hei!

Las ma räägin kõigepealt natuke ühest kohutavat kogemusest, mida ma siin kogemas olen. Ma olen natuke OCD. Mitte midagi tõsist, aga on mõned asjad, mis mind häirima jäävad. Näiteks pean ma ruumi sisenema alati parem jalg ees. Treppidest kõndides peab viimane aste, mis viib mind uuele korrusele, lõppema alati parema jalaga. Mul olid kunagi isegi Karlova Gümnaasiumis trepid peas ja ma teadsin iga trepi juures, mis jalaga ma pean alustama, et viimane aste paremaga oleks.

Tulles tänapäeva, siis mind häirib tohutult, kui mõnel telefoni äpil on juures number. Näiteks FB äpil juures number kolm, mis ütleb, et mul on kolm uuendust seinal. Kui ma vaatan seda activity nuppu, siis läbi klikkimata teated on tumedama taustaga ja ma ei saa rahu enne, kui ma olen kõik läbi klikkinud. Sama asi mailboxi ja sõnumitega- ma ei saa enne rahu, kui kõik uued kirjad on läbi klõpsitud, et number eest ära kaoks ja hiljuti tegi mu iPad uuenduse. Polegi nagu suur probleem, kuid nüüd näitab mu ekraan, et mul on lugemata ligi 2000 kirja ja neid ei saa eest ära. Ei saa valida, et märgi kõik loetuks. See on väga häiriv, kuid vist mitte piisavalt, et kõiki kirju läbi klikata. Esileedi, ma luban, et see ei olnud peamine põhjus, miks me uue tahvli endale ostsime :D. On teil ka taolisi kiikse, mis te peate ära tegema, sest muidu jääb närima?
IMG_0694

Kuid tänase teema juurde. Blogiauhinnad. Kas vajalik üritus? 100%! See on üks päev aastas, kus blogilugejad saavad ühiselt tunnustada neid, kelle tegemistele nad aasta otsa kaasa elanud on. See on üks auhind, mille sa võid uhkelt enda kamina kohale panna, sest see tunnustus ei tule mingilt naeruväärselt “ekspertide komisjonilt”, vaid otse neilt, kellele su tegemised korda lähevad.

Mul oli väga raske sel aastal enda kategooriat valida. Kui ma blogimist üldse alustasin, siis sai alguse see kaalublogina. Kuid elu teeb keerdkäike ja ma olen suhteliselt samas kaalus tagasi, kui ma olin siis, kui blogimist alustasin. Seda võiks pidada negatiivseks asjaks, kuid see ei ole seda. See on positiivne, sest ilmselgelt ei saa minu kaalublogi mitte kunagi otsa ja kestab igavesti.

Eelmisel aastal kandideerisin ma meediablogide arvestuses, ehk blogid, mis ilmuvad ka mõnes meediaväljaandes, mille ma võitsin (aitäh kõikidele hääletajatele!). Kuid sel aastal seda kategooriat enam ei olnud ja mul läks jupp aega, et välja mõelda, kuhu kategooriasse ma peaks sobima. See lugeja, kes kutsus mind üles kandiderima, soovitas, et ma võiks olla pere- ja beebiblogi kategoorias. Kuid ma olin kahevahel, sest minu blogi on hoopis teistsugune. Eks ma ikka loen teisi blogisid ka. Muide, ma loen päris palju erinevaid blogisid. Ma ei jäta märke maha ja ma ei kommenteeri kunagi, kuid ma vaatan igal õhtul kindlad blogid läbi, kui ma Noorsandi magama panen.

Teised beebiblogid, mis ma vaatasin, on päris beebiblogid, kus räägitakse nädala kaupa, mis tunne on olla rase, õpetatakse, kuidas lastele patse teha, kuidas nendega koos värvida, tehakse videosid, kuidas käidi linna peal tuvisid vaatamas jne. Ma ei tee midagi taolist. Ma lihtsalt kirjeldan korra nädalas kindlat situatsiooni ja mõtteid, mis mul pähe kogunevad. Ehk selles ongi minu blogi võlu, aga eks seda otsustate teie oma häältega. Ütlen lihtsalt nii, et ilmselgelt on teisi sama kategooria blogijaid, kes panustavad tunduvalt rohkem sisusse, kui mina ja ma mõistan täielikult, kui te soovite kellegi teise poolt hääletada. Ärge küll siis enam siia tagasi tulge ja te olete minu jaoks surnud.. kuid ma siiski mõistan.

Tegelikult tagantjärele mõeldes, olen ma ikka suht aktiivne, sest ma postitan pea iga päev nii Facebooki kui Instagrami ning 90% juhtudel mitte samu asju. Ehk siis ma hoian töös kolme meediumi- blogi, instat ja Facebooki.

Aga ma võtaks kategooriad läbi, et kelle poolt mina mingis kategoorias hääletasin.

Aiandusblogid. Kuna me alles kolisime enda majja ja enamus aiatöid teevad ära mu ämm ning Esileedi pereliikmed, siis ma ei ole ühegi aiandusblogiga kursis. Lisaks on meie aed imepisike, kuhu mahub vaid paar pisikest peenart ja kasvuhoone. Muide, üleeile sai kasvuhoone täis istutatud. Nüüd tuleb lihtsalt meeles pidada hommikuti selle uks lahti teha ning õhtul kinni panna. Pluss tuleb ülepäeviti kasta. Eelmisel aastal oli esimestel kuudel nagu kellavärk, aga mida edasi, seda rohkem praaki sisse tuli.

Arvamusblogid. Sellest kategooriast olen ma enam-vähem kursis kolme blogiga. Ebapärlikarp, G2tlin ja Powerliftingbarbie. Arvamusblogi pidada näitab mulle inimese julgust olla tema ise. Ilmselge on see, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi ning ka kolme loetletud blogija arvamustega ei lange minu arvamus pea kunagi kokku. Ebapärlikarp meeldib/ei meeldi mulle, kuna tema avaldab enamjaolt arvamust asjade suhtes, mis talle ei meeldi ja mulle tundub, et talle meldivad suht vähesed asjad. Veganlus meeldib. Veganlus meeldib ka G2tlinile kui ka PLBle (tegin just poweliftingbarbiest lühendi). Gätlini blogi võlus mind sellega, et ta laseb ka kõik negatiivsed kommentaarid läbi ja julgeb tunnistada, kui ta eksib. Viimasel ajal ei ole ta enam oma arvamust suurt avaldanud ja räägib rohkem igapäevaasjadest. PLB blogi on selline uuem blogi ja tema võiks vabalt valida ka aasta uustulnukaks, arvestades seda, kuidas tema nimi on Eestis inimeste kõrvu levinud. Kuid PLB blogi tundub olevat kujunemis järgus ning seda õiget nägu alles otsiv. Usun, et ta tegeleb veel otsingutega. Loodan, et leiab. Ma ei olegi päris täpselt aru saanud, mis ta blogi on ja mis see kõige õigem kategooria oleks. Kuid neiu rabab mitmel rindel- loob enda riidekollektsiooni, tõstab raskusi, surub kätt, käib koerte varjupaikades, mängib mälupokkerit, pikutab talvel haigena lahtise akna ees voodis. Kes palju teeb, see palju jõuab. Andsin siin enda hääle G2tlinile ja ära karda ka edaspidi olla ebapopulaarne 😉

DIY blogid. Kahjuks ei ole ühegagi kursis. Pole eriti kuldsete kätega mees. Kuna kasvasin käpardist isaga, kes vajas abi ka naela seina löömisel, siis käbi kännust kaugele ei kuku :D. Loomulikult tulen ma lihtsamate töödega toime. Tänagi vahetasin ühel sahtlil siinid välja, sest vanad olid läbi, aga mul ei ole sellist loovat mõtlemist, mis muudaks mu kuldsete kätega meheks.

Elu välismaal blogid. Siin ma olen kursis kahe blogiga. Diip kunstiinimene ja Seiklusjutud. Seiklusjutud avastasin ma enam, kui aastat tagasi, sest ka minu õde elab Vancouveris. Lisaks kirjutab ta väga hästi ja tema blogi on tõesti värskendav lugeda. Diipi blogi avastasin ma hiljuti ja seeläbi, et tema avastas minu. Jättis mulle paar kommentaari, lisas minu blogi enda blogrolli ja nii on ta ka minu enda võrku meelitanud. Siin oli mul raske otsust langetada, aga kuna Seiklusjutud jättis mulle nii sügava mulje ning tema oskus luua tunne, justkui sa oleksid seal samas ja näeksid seda, mis tema ja Diip unustab vahepeal ära, et ka mehed loevad ta blogi ja on kohati liiga naiselik, siis minu hääl läheb sel korral Seiklusjuttudele. Kuid ma hääletasin Diipi poolt, kui ta blogi veel ekslikult reisiblogide kategoorias oli, seega äkki siiski sai ka hääle 🙂

Elulised blogid. Woah. Ma praegu lappan seda nimekirja läbi ja täitsa jama, nii palju osalejaid. Ma hoian siin mitmelgi blogil rohkem või vähem silma peal. Ma ei hakka neid siin eraldi välja tooma, aga nii mõnigi osaleja on tunnustust väärt. Kuid mis seal salata Mallukas on nii populaarne, nagu ta on, põhjusega. Ta tõesti oskab inimestes emotsiooni luua. On nii Malluka vihkajaid, on armastajaid, kuid mõlemad pooled käivad ja loevad Malluka blogi. Seega minu hääl Mallukale. Ei loe kaugeltki kõiki postitusi, kuid korra päevas vaatan ta FB feedi läbi ikka, et mis ta täna kirjutanud on ja kui on teema, mis mind kõnetab, siis loen meeleldi. Kas ma vihkan, või armastan Mallukat? Esiteks ma olen mees- ma ei vihka kedagi ja sõnaga “armastus” käin ma väga ettevaatlikult läbi. Me Mallukaga natuke tuttavad ka, sest me blogijad ja ma ikka tüütan teda aeg-ajalt blogi teemaliste küsimustega, kuidas ja mis ning ta alati väga abivalmis olnud. Kui ma kirjutasin paar lauset tagasi sõna “esiteks”, siis peaks nüüd järgnema ka teiseks, aga ei järgne. Kõik.

Fotoblogid. Taaskord ei ole kursis. Kuid siiski siiski, meenus, et ühte blogi tean ja hoian aeg-ajalt silma ka peal, milleks on Efkablogi. Võrratu fotograaf, kes muide tegi meile kingituse ning me saime vapustava kaksikute fotoshooti, kui nad olid paar nädalat vanad. Lubas ka poole aasta vanusena tulla. Äkki varsti tuleb jälle. Muide tema oli ka see, kes aitas mul aprillinalja raames Piigale kõrvarõngad külge pookida. Seega minu suur hääl Efkale.

Nüüd tuleb järjest valdkondi, millest mul pole aimugi. Kui keegi minu lugejatest blogib, siis öelge mulle kindlasti, sest siis tekib mul selle põhjal side ja tõenäosus on, et ma hakkan ka sinu blogi lugema.

Ehk siis kategooriad, kus ma ei osanud kedagi valida.
Haridusblogid
Ilublogid
Investeerimisblogid
Kokandusblogid
Kultuuriblogid
Moeblogid
Noorukiteblogid
Poliitblogid
Reisiblogid
Raamatublogid
Remondi- ja sisustusblogid
Taludeblogid
Tehnikablogid
Videoblogid

Pere- ja beebiblogid. Siin kategoorias figureerin siis ka mina. amidahenryteeb.eu. Kuid siin on teisi väga populaarseid blogisid, nagu näiteks Life According to B, mis tegi eelmisel aastal puhta töö ja on populaarne kindlasti ka sel aastal, sest ma hoian ka tema blogil aeg-ajalt silma peal ja ma mõistan, miks ta Esileedile nii meeldib. Ta kirjutab tõesti põhjalikult ja hästi. Kuid veel on valikus lipsukese blogi, mis tuli eelmisel aastal vist kolmandaks ja mis tundub olevat populaarne ning loomulikult mitu kaksikuteblogi, mille vastu on mul eriti soojad tunded, sest me oleme samas paadis. Kelle poolt ma hääletasin? Ma pidin valima ühe kaksikutest ja minu hääle sai roosadstilettod. Tundub, et nime pannes, ei olnud ta veel teadlik, et sellest beebiblogi saab 🙂

Spordiblogid. Ma loen enam-vähem regulaarselt vaid Margiti blogi ja seda seepärast, et tal oli kunagi kaalublogi, millest arenes välja spordiblogi. Enam ei suuda ma küll selle blogiga sel määral end samastada, kuid see on imetlusväärne, kuidas järjepidevus ja süstemaatilisus viib ümarast tüdrukust neiuni, kes jookseb faking maratone. Müts maha. Healthymargit saab minu hääle ja lugupidamise.

Tervise- ja kaalulangetusblogid. See on kategooria, milelga ma peaks end paremini kurssi viima. Kuid lasin silmadega üle ja oli vaid kaks nime, keda ma olen lugenud või loen. Esimene blogi iseoledpaks. Mariliis kirjutab väga hea huumoriga ja alati on selline tunne, et ta on nii elevil kirjutamise pärast ning ta suudab selle positiivse energia ka blogi kaudu edasi anda. Kuid kahjuks ta enam ei blogi, sest kaal on nii all ,et enam pole kuhugi minna. Muide, nägin teda täna poes. Oli tõesti vormis. Algul ma ei suutnud meenutada, kust ma teda tean, kuna oma töö tõttu suhtlen sadade inimestega igal aastal. Alles autos panin pildi kokku. Kuid nägin teda koogileti ees, nii, et on lootust, et ta hakkab millalgi taas blogi pidama 😀

Teine, kelle teekonnal olen ma silma peal hoidnud on Merlin. Tema teekond meenutab mulle minu enda oma. Ikka suurte tõusude ja sama suurte mõõnadega. Sarnaselt minuga on ka tema maksimalist. Inimene läbis maratoni, omamata selleks mingit treeningut. Kõik 43 kilomeetrit, või kui pikk iganes see distants on. Kuid mis ma olen enda ebaõnnestumistest sel teekonnal õppinud, on see, et selline radikaalne muutmine, et nüüdsest söön vaid õhku ja kõnnin 3545345345 kilomeetrit päevas, kuna see ei ole jätkusuutlik, siis on langus käegakatsutav juba enne alustamist. Kuid enda vigadest õpitaksegi. Oluline on see, et tullakse taas püsti ja minnakse edasi. Viimasel ajal tundub, et Merlin küll oma teekonda ei naudi ja ka sellest blogimist, sest postitused on olnud mõnevõrra punnitatud ja ühetaolised, lisaks eksib vahele reklaampostitusi, mis tõmbavad teekonnalt rohkemgi tähelepanu eemale. Kuid ma usun temasse ja hoian talle ka edaspidi pöialt ja kuna tema teekond ei ole läbi ning ta vajab ka edaspidi meie tuge ja kaasaelamist, siis minu hääl just talle.

Aasta üllataja. Ma ei oska välja tuua. Äkki ikka powerliftingbarbie oma selle tõusuga.

Aasta saurusblogija tiitli jagaks ma tikriblogi, dakiblogi ja malluka vahel, aga kuna kaks esimest ei ole kandidaatide nimekirjas, siis annan enda hääle Mallukale.

Aasta lemmikblogi. Äkki vajab tunnustust selle ürituse korraldamise eest ja ma päriselt loen tema blogi ka vahel, marimell. On ka hästi vastuoluline kirjutaja ja ma ei ole tihti nõus nende järeldustega, mis nad teevad, aga siiski on nad meelt lahutavad ja eristuvad massist.

Kui sa soovid minu poolt hääletada, siis saad seda teha pere- ja beebiblogide kategoorias. Samuti aasta üllatajana (ma olen siia maani üllatunud, et me kaksikud saime) ja lemmikblogina. Mina, Esileedi, Noorsand, Vennas ja Piiga täname iga hääle eest. Kui me saame top kolme sekka, luban, et kirjutan veel sel aastal raamatu, mida poodidest leida võid.

Kuid mine ja anna enda hääl ka. Kui sa hääletad kogemata valesti, siis võid uuesti hääletama minna, sest arvesse läheb vaid hääl, mis sa viimasena annad. Hääletada saad SIIT

Kahjuks ma ise auhindade jagamisele minna ei saa, kuid ma sean eesmärgiks jõuda sinna järgmisel aastal!

7 kommentaari

  • 2 aastat ago

    Aitäh, Henry! Väga täpne kirjeldus minu ja minu blogi teekonnast viimase 3 aasta jooksul. Ilmselt oled ka üks pikaaegsemaid lugejaid minu blogipesas.

    PS! Maratoni pikkus on 42 195 meetrit.

  • Helina
    2 aastat ago

    Esimene lõik oli täpselt minu kirjeldus. Mul on hea meel, et ma ei ole ainuke, kes nii teeb.

  • 2 aastat ago

    Ma plaanisin Sulle oma hääle anda, aga tegin täna ebameeldiva avastuse, et kuna minu elukaaslane eile hääletas, siis mina enam samas wifivõrgus hääletada ei saagi 🙁

  • 2 aastat ago

    Tead, see on huvitav, et ma pole kunagi mõelnud sellele, et mu blogi võiks mehed ka lugeda. Peale mu oma mehe, kes tunneb ilmselt teatavat kohustust end naise soperdustega kursis hoida. Ja kunagi kui alustasin luges seda ka mu tädipoeg, tema mind blogima utsitas ka.
    Aga… Mul on hea meel, et veel üht meeslugejat oli nii lihtne enda lõksu meelitada, et tasus vaid blogirolli tolle blogi lisada. Ja su blogi on ikka viimase aja parim leid!

  • 2 aastat ago

    Natuke tarbetu kommentaar, aga tead mis? Ma muidu suurt ei fänna kui kirjutatakse kahes keeles (ilma mingi konkreetse põhjuseta), aga sellest on küll kahju, et su blogist ing. keelset versiooni pole. Ma olen mitu korda kodus mehele öelnud, et vot, kui ta ainult mõistaks su blogi lugeda, siis talle meeldiks (ma küll mõnikord tõlgin a sellega ikka see viga, et tõlkes läheb alati midagi kaotsi)! Ma isegi ei tea kuidas see jutuks tuli esimest korda. Midagi ta lõõpis ja käis välja, et tema teeb nüüd blogi ja hakkab seda isablogiks kutsuma. Ma siis andsin teada, et originaalsusest jääb tsipa vajaka ja Eestis see “auk” juba täidetud. Tahtis teine solvunult teada kes küll julges ta imetabase ja ainulaadse idee pihta panna … Ja nüüd ma siis pean vahendama teie tegevusi aeg-ajalt, sest google translate on kräpp, mis tõlgib kõik asjad tantsivateks kaelkirjakuteks 😛

    Seda ka, et postituse lõpus on päris suured sõnad. Loodan, et oled raamatuga juba algust teinud, sest tegelikult ei pea just kaardimoor olema, et sulle kohta esikolmikus ennustada 🙂

    • henry
      2 aastat ago

      Mul on aeg-ajalt see peast läbi käinud ja keel oleks ka nagu suus, sest elasin kuus aastat Iirimaal klienditeeninduse valdkonnas töötades, kudi ma kardan siiski, et minu mõtted lähevad tõlkes kaduma. Mõte saab edasi antud, aga see väike huumorivint, mis teeb tekstist hea lugemise, läheb kaduma. Aga ma pole seda mõtet maha matnud ja ma peaksin äkki lihtsalt natuke ingliskeelset kirjandust lugema, et uuesti seal keskkonnas olla. Aitäh innustamast!

      Kuid rääkides suurtest sõnadest, siis ma ei saa midagi veel rääkida, kuid seda lubadust välja öeldes läksin ma kindla peale välja. Paari nädala jooksul saan loodetavasti lähemalt rääkida 😉

  • 11 kuud ago

    Oi, mis ma Googeldades täna (22.01.2017) leidsin 😀 Aitäh Henry hääle eest!

Jäta kommentaar