Sa oled jälle haige????

25.10.2025

Üks teist kohutavatest inimestest kommenteeris täna, et mis mõttes sa jälle haige oled? Olid alles ju. Ei olnud alles. Väga ammu olin. Ma olen tegelikult võrdlemisi harva haige. Eelmisel aastal oli vist äkki paari-päevane külmetus ja ma tõenäoliselt jagasin seda teiega põhjustel, millest kohe kirjutan. Kuni laste saamiseni olin ma üldse täiesti terve. Ma võisin 90% haigustest jala peal välja ravida ja selle asemel, et kodus õnnetult vedelda, võisin ma rahulikult seda koolis ja hiljem kontoris levitamas käia. Nelja ja poole aasta jooksul võtsin ma Iirimaal vaid ühe haiguspäeva.

Kuid ma mõtlesin, et võib jääda mulje küll, et ma olen tihti haige, sellepärast, et kui ma haigeks jään, viib see mind tavapärastest rööbastest kõrvale ja sunnib aja maha võtma. Seal ma siis vedelen oma telo ja arvutiga…. mida ma siis muud teen kui jagan teiega kui nõme on haige olla? Tavapäevadel olen ma sageli nii paljude toimetustega hõivatud, et häbi tunnistada, aga mul jääb vahel mitu päeva vahele enne kui ma mõne stoori uuesti üles panen. Kuidas sa võtad keset toimekat päeva telefoni välja ja hakkad ennast salvestama? Tuhin läheb ju üle.

Kunagi oli see saade „Home Extreme Makeover“, kus nad inimeste kodusid tundmatuseni muutsid. Nüüd on sellest paljastused välja tulnud, et tegelikult need saatejuhid olid… saatejuhid. Nemad ei ehitanud tegelikult mitte midagi (ka neid eriprojekte mitte, mille nad lubasid ise teha). Nende ülesanne oli objektile tulla ja korraks haamer käes entusiastlikult saadet juhtida. Ega ma ka saadet vaadates ei arvanud, et nad seda tegid, aga selline mulje üritati jätta. Nemad olid seal keset kiiret tööpäeva oma pisikese käsikaameraga ja andsid ülevaadet ehitusest- sest nad ei võtnud sellest kiirest päevaks aega maha- see oligi nende töö.

Ja lisaks kuna ma olen hetkel kaalulangetuse keskosas ja loomulikult läheb pekk mõnest kohast kiiremini kui mõnest teisest, siis ma pean ikka nurki valima, kuidas te mind näete. Muidugi ma ei tea, kas ma sedagi tegema üldse pean. Vaevalt keegi teist vaatab mind- et voh milline mees! Vaid pigem- meie Henry! …ja teid eriti ei koti, mis kehaga ma olen. Peaasi, et ma enda perele ja teile olemas olen. Äkki ei peagi endast paremaid pilte enam otsima. Seda inhalaatoriga pilti siin ei oleks ma kunagi julgenud varem jagada.

Seega te kuulete minu haigustest põhjalikumalt lihtsalt sellepärast, et siis ma pean aja maha võtma ja see annab mulle aega ja süümepiinadeta võimalusi teiega meie elu jagada. Saate sellest sageli põhjalikuma ja seepärast jääb ka rohkem meelde.

Teine asi, mida ma tagasisidena sain, oli see, et mitmed teist ei olegi kordagi koroonat põdenud. Ja küsite, et mis tunne see on? Kas see on hullem kui gripp? Mina kui haiguste analüütiline ekspert võin sulle julgelt kinnitada, et minu kogemuse põhjal on koroona kordades hullem kui gripp. Ma olen kunagi, kui lapsed titad olid, põdenud ka B-grippi ja vot see oli kohutav. Ma olin iga päev valmis, et nüüd on minek. Süda lihtsalt peksles ja kogu olemine oli kohutav. Kuid ma mäletan, et see ei kestnud väga kaua. See oli hästi intensiivne, aga see läks võrdlemisi kiirelt üle.

Koroona aga- ma põdesin seda 2020 sügisel kui ma eksi. Kujuta ette sa paned sellesse vändaga hakkliha masinasse natuke suurema kartuli, mis ei lähe kohe sinna spiraali vahele. See hüpleb seal peal rõõmsalt ja selline tunne on, et asi polegi nii hull nagu räägitakse. Kartul isegi ei saa aru, miks asjast nii suur poleemika üles on kistud? Natuke ebamugav seal hüpelda on, aga ei midagi ületamatut… ja siis järsku leidis spiraal selle õige nurga, või vajutas väntaja kartulile peale, et see ei hüpleks ja kogu see kartul purustatakse algosadeks läbi selle sõela, kuni see lihtsalt märja massina sinna kaussi plärtsatab.

See on minu analoogia koroonast. Algas see ju lihtsalt õrna kurguvaluga. Neelata oli veits valus. Väike palavik oli ka, aga noh, ma tegin ju terve päeva aias tööd. Särk oli higist läbimärg- ju tõmbas lihtsalt tuul läbi. Järgmisel päeval oli kurk valusam. Tavapärast mulliga jooki, mida ma ikka aeg-ajalt naudin, enam väga alla neelata ei saanud. Kolmandal päeval on kurk tulivalus, mis hakkab kiirgama ka su kõrva ja meelekohtadele. Ööuni saab rikutud, sest millegi pärast, käid sa öö otsa iga tunni tagant pissil, kuigi eelmisel päeval sa tulitava kurgu tõttu eriti ei joonudki. Samuti tõmbab kinni ühe ninapoole.

Hommikul ärgates on tunne, et mitte sa ei maganud madratsil, vaid sina olid madrats. Kõik lihased valusad ja kanged, kurk on nii tulivalus, et tülitsevate lastele vahele minemise asemel, üritad sa ässitada koera, kes aga selles suurt välja ei tee ja närib järjekordsel Piiga kaisukal nina peast. Kõrvad on sel rebast meenutaval kasuloomal ammu läinud. Õnneks iseloomustab see kaisukas vaid 0,000000411445% Piiga kaisukavarust ja kui ma sealt hunnikust 100 pihta paneks, ei näeks palja silmaga mingit muutust. Ma lihtsalt ei tohiks võtta neid, millega ta hetkel mängib või millega kavatseb mängima hakata. A kuna ma pole selgeltnägija, pole mul aimugi ja lasen Kustil loomulikku valikut teha.

Neljandal päeval tegin testi ja see Covidi triip testribal ei oleks saanud tumedam olla. Arst andis hunniku näpunäiteid. Algselt ma ei tahtnud arstile väga helistada, sest mul polnud ju kõrget palavikku, lihtsalt kurk oli hiiglama valus ja Esileedi oli šokis nagu oleks vaimu näinud kui ta taskulambiga mu kurku uuris. Pidi kohutav olema- paistes, tulipunane ja kurgulaes väikesed villikesed. Et äkki on angiin ja siis tuleks antibiotsid peale panna… Ei olnud.

Viiendal päeval tekkis minu suurim ebamugavus- tohutult jooksev nohu. Selline, kus sa istud ja sinu ninast lihtsalt immitseb kollast vedelikku. Suures osa ajast istusin ma taskurätikud ninaaukudes, et ma ühel hetkel tatiloigus ei oleks. Vetsupaberirullid, mis paar päeva tagasi nii nutikas ja pehme lahendus tundus, tunduvad nüüdseks nagu liivapaber. Esileedi keelas mul paratsetamooli võtmise ära (ta selgitas ka miks, aga samal ajal lakkus Kenji Kusti mune puhtaks ja mu aju pidi valima kummale teemale keskenduda) ja ma saan valuvaigistamiseks paar korda päevas ibukat võtta. Lisaks terve valik mingeid toidulisandeid, vitamiine ja käsimüügiravimeid.

Kuuenda päeva hommikul oli mu voodi kaetud suurte tatiplekkidega, pluus eest läbimärg, padjad samuti. Mina ei tea, kust keha selle vedeliku leiab, et nii palju jama toota. Ka on hakanud kurk kõditama ja kipitama ning harvad köhahood ei tee valusale kurgule just suurt rõõmu. Ka on kurgus pidev röga, mida sa ei saa välja rögiseda, sest kurk oleks nagu hõõguvat sütt täis.

Praegu on käsil seitsmes päev ja ma ei tohiks enam nakkav olla, aga ma olen paar päeva veel ikka kodus. Enesetunne käib hästi üles alla ja ma mäletan sama asja ka esimese põdemise ajal, et hakkad justkui terveks saama ja…. plärtsti tagasi nagu märg kartulimass kausi põhjas. Kurguvalu on mõnevõrra väiksem ja täna suutsin neelata juba ka toitu, mida ei tulnud päris beebitoiduks mäluda(kurki ja rukkolat). Mitte palju, aga paar ampsu. Küll on aga valu rännanud mu hammastesse ja igemetesse. Tundlikud ja hellad. See oli ka esimest korda põdedes.

Esimese korraga erineb see, et toona olid esimesena kinni kopsud. Igasugu liigutamine oli minu jaoks piin. Ma pidin poole trepi peal puhkama, et ma üles jõudes liialt ei hingeldaks, sest nii raske oli oma hingamist korda saada kui kopsumaht on olematu. Sel korral ei ole sellist kogemust. Ma käin iga päev paar korda Kustiga õues jalutamas olles sisse mähitud nagu kubujuss. Et kulg on natukene leebem olnud… ma ei taha ära sõnada. Ptüi ptüi ptüi.

Kuid mis on aidanud?

Esileedi hoolitsus. Laste valmisolek kodutöödesse panustada (Kustiga jalutamine, minu teenindamine, Esileedil abis asjade tassimisel).  Aga need kaks on mul andnud võimaluse aktsepteerida, et mu organism vajab puhkust ja ma ei pea kiiresti tagasi jalul olema ja majapidamist ülevõtma. Esileedi on olnud minuga õrn ja hell, desifintseerib pindasid, meenutab mulle kui on aeg ravimit võtta, vahetanud mul üle päeva voodipesu, tuulutab tuba ja ei ole üldse kuri. Varem teda alati ärritas kui ma haige ja abitu olin, sel korral ei ole mul mingit sellist kogemust. Mis nii viga haige olla kui saad viie tärni teenindust.

Kanasupp- ma palusin, et Esileedi, kes tegi mulle hiiglama mõnusa kanasupi nuudlitega, ei lõpetaks selliste asjade tegemise kui ma enam hoolt ei vaja. Mina teen kodus suure osa toitudest ja ei ole midagi mõnusat toidus, mille sa oled ise teinud- sa ise tegid selle. Aga kui keegi teine oma kogemusi, armastust ja puudutust toitu paneb, on see alati elamus. Kaks asja, mida ma tahtsin ja ma sain, oli keedukartul salati ja viinerikastmega (sest ma nägin seda pilti netis) ja kanasupp. Mõlemad turgutasid mind väga ja olidki sellised hea tunde toidud (comfort food). Nõme on muidugi see, et väga maitseid ei tundnud ja mis võib -olla on isegi positiivne, sest Esileedi ütles, et ekstra soojuseks lisas ta suppi ka ingverit. Kuna ma tundsin vaid soola, hubasust ja armastust, siis oli see imeline! Kes paneb suppi ingverit???

Aga jah lõhnataju kadus ka siis ära kui nohu tekkis. Nagu mitte vähimatki. Ma isegi imestasin, et ma käisin vetsus number kahel ja üldse ei haisutanud. Ei viitsinud lõhnagi lasta. Ma olin öö otsa higistanud ja särgil ei olnud mingit ebameeldivat lõhna. See muutis mind skeptiliseks. Lasin vurtsu õhuvärskendajat õhku … see oli nagu vesi- mitte mingit lõhna. Oh jah, selge!

Aga äkki peakski tegema endale challenge ja maitsma toite, mida ma vihkan kui ma nende lõhna ja maitset ei tunne. Ma kardan, et aju lükkaks nad ikkagi kõrvale, sest tema ju teab kui rõve on keedukaalikas ja brüsselikapsas. Koriander? Peaks katsetama?

Homme on siis kaheksas päev ja ma loodan, et hakkab paremaks minema. Me ju pidime sel nädalal esmaspäeval Rootsi minema lastega. Käima loomaaias ja mõnes vahvas kohas veel. Jumal tänatud, et ma broneerides nädalad sassi ajasin ja me koolivaheaja asemel hoopis järgmisel nädalal läheme. Õigemini ei lähe, sest sellises olekus ei ole ma nõus magama üheski teises voodis kui enda kodus.

See sai küll pikk postitus. Ma panen tänase päeva küsimuse ka siia postituse kõrvale (kui sa loed arvutis) või postituse lõppu (kui sa loed telefonist). Kuid kokkuvõtteks: ei, ma ei ole jälle haige. Sina oled udu lihtsalt!

Nali.

(Tegelt ei ole)

Ah jaa, üks toimiv sooduskood ka sulle. Kui sa tellid PetCityst (poest või e-poest) midagi enne 02.11 (kaasaarvatud), siis kasuta koodi “HENRY” ja kõik täishinnaga tooted on veerandi võrra soodsamad. Lihtsalt ostukorvis peavad olema koodikasutamise ajal ainult täishinnaga tooted, et kood toimiks. Soovitan kvaliteetset aga hea hinnaga sarja SMAAK- nii kass kui koer kiidavad selle Soome brändi toidud heaks.