Ma testisin, et sina ei peaks. Käisin maailma avastamas. Õigemini Lätis.

03.09.2025

Reisile saatis mind FlixBus

Kui ma pean otsustama, kuidas kusagile reisida, siis minu valikud jagunevad tavaliselt kaheks- me kas läheme autoga või me ei lähe üldse. Ok, lennukiga on ka variant kui ma pean kusagile kaugele minema, aga ma olen suurpere isa ja mida asja on mul kusagile kaugele reisida? Ostsime just lastele koolialguseks riideid ja me võime puhkusereisi vaid unes näha.

Me vahepeal testime lapsi ja viskame nagu muuseas üles mõtte, et me plaanime Esileediga kahekesi välisreisile minna, aga ärgu üldse nemad muretsegu- me tuleme tagasi ka! Hetkega on neil nina nutiseadmest väljas ja üritavad mu näoilmest ära tabada, kas ma räägin tõsiselt või olen ma tõesti lastevihkaja ja hülgan lapsed?

Kuidagi on rong ja buss olnud pildilt väljas. Rong seetõttu, et ma isegi ei tea, kas Eestist saab üldse rongiga kaugemale sõita kui Piusale ja bussiga sellepärast, et … ma ei teagi miks. Mulle kangastub bussisõit alati kitsuse ja ebamugavusega ning ma olen selle enda transpordiliikidest ammu välja lülitanud. Ma arvan, et viimane kord kui ma bussiga üldse kusagile reisisin, oli äkki 20 aastat tagasi ja see oli ka linnaliin. Seal tuli küll sõidu ajal seista, aga vähemasti polnud kitsas ja põlved ei surunud eesistuja abaluudesse nagu see lapsena maale sõites mul meeles on. Pluss oli buss alati nii paksult täis, et mul oli reaalne hirm, kas ma saan ikka oma Sirvaku peatuses maha või mitte.

Kui mulle siis pakuti võimalust reisida bussiga täiesti vabalt valitud paika Euroopas, lõid mul ühtaegu särama nii silmad kui kõlama häirekellad. Jah, lahe võimalus oleks kusagile reisida, aga bussiga? Ja kindlasti oodatakse, et ma peaksin pärast kiitma, et oi, parem kui lennukiga!

Ühe asja otsustasin ma kohe ära- kuigi me oleks võinud selle reisi ette võtta terve perega, siis ma tahan nutta üksinda, mitte kuulata lisaks laste jauramist terve tee, et kui palav neil on ja millal me ometigi kohal oleme. Otsustatud- ma katsetan selle FlixBusi ära ja ma lähen kusagile lähedale, kuhu ma saan Esileedi järgi kutsuda, kui kogemus saab olema piisavalt traumeeriv, et ma poleks nõus sellega tagasi sõitma.

Niisiis: ma sõidan Riiga! Paari minutiga sai kodulehel sobivate kuupäevadega reisid broneeritud ja natukene hämming oli see, et reis Riiga maksis kusagilt 8 eurot. Ma olin eeldanud, et ehk kusagil 30-40 euro ringis tuleb ühe otsa eest. Aga mida varem pileti ära ostad, seda parema hinnaga saad. Vähemalt mulle tundus nii kui ma lehel uudistasin, sest kui ma oleks ostnud kohe järgmiseks päevaks, olid hinnad hoopis muud kui järgmiseks nädalaks.

Kuna toimetused viisid mind Pärnusse, siis sai ka reis alguse Pärnust, kuigi FlixBus väljub ka Tartust ja Tallinnast. Väljasõit oli hommikul kell 8:15 ja juba varahommikul olid kaas-bussijaama kasutajad suutnud meeste tualetid peldikuks muuta, ummistades ära kolmest tualetist kaks ja ainsas kabiinis, kus pott üle ei ajanud, oli puudu paber, mille ma avastasin paanikaga kui oli juba liiga hilja. Ma ei kasuta niigi ühiskondlikke tualette kui vähegi võimalik ja nüüd siis selline jama. Nii ma seal püksid rebadel mööda tualetti ringi tuterdasin ja palvetasin, et keegi sisse ei tuleks ja mind sellises haavatavas olukorras paberit otsimas ei näeks ja ei järeldaks, et ma need kaks potti ainuisikuliselt ära ummistasin.

Ellu ma jäin ja kuna Flixbusis on ka bussides tualett olemas, oleks ka see mure lahendatud saanud. Ma lihtsalt ei ole elus mitte kordagi ei bussis ega lennukis tualetis käinud ja imetlen alati neid vapraid, kes käivad. Minu häbelik põis naeraks mu lihtsalt välja kui ma neid kasutada üritaks.

Minu koht bussis oli juhtunud esimesse ritta ja oli parima vaatega. Suur panoraamaken ees ja ma ei oleks saanud valida paremat istekohta. Bussis endas ei olnud reisijaid palju. Üks naisterahvas, kes enne bussisõitu juhti usutles, ütleski, et eelmisel nädalal oli sama kellaaja buss täis olnud ning uuris, et miks täna reisijaid nii vähe? Juht mingit head vastust öelda ei osanud, vaid soovitas laiutamist nautida.

Iste oli mugav. Mina paksu mehena olin loomulikult rõõmus, et kedagi mu kõrvale istuma ei sattunud, aga tagasisõidul avastasin ma istme kõrval ka kaks nuppu, millest üks juhib seljatuge ja teine võimaldab istmega sõita kõrvalistujast kaugemale. Sellised võimalused on tänapäevabussides? Küünarnukiruumi tuleb juurde vaid nupuvajutusega. Kui mina veel bussiga sõitsin, oli bussis vaid üks väike haamrike, kus juures oli kiri „Avarii korral purusta klaas“. Ma ei suuda kirjeldada seda võitlust, mida ma iga kord pidasin, et seda haamrit mitte võtta. Mingeid nuppe polnud ja need, „Stop“ kirjaga nupud, mis olid, ei töötanud kunagi.

Kuid üks asi, mis mulle väga muljet avaldas, oli jalaruum. Ma olen 189,5cm pikk (kuigi viimane kord arsti juures mõõtes olin ma hoopis 187cm- valesti mõõdetud! Ei ole võimalik!) ja mul oli põlvedel nii palju ruumi ning mahtusin väga lahedalt ära. Ma arvasin, et äkki seal esireas on lihtsalt ruumiga sedavõrd lahedalt, aga tagasi sõites istusin bussi keskosas ja oli täpselt samamoodi ruumi rohkem kui mul kunagi autos olnud on.

Üldse oli kogu see kogemus seal bussis viibida väga positiivne – konditsioneer, lahedalt ruumi, keegi teine on roolis ja keskkonnast hooliv reisimisviis. Nagunii liigub see buss sellel marsruudil ja kui ühte transpordi vahendit kasutab 50 inimest, mitte ei liigu samasse suunda 30 erinevat autot- no on ju keskkonna mõttes mõttekam. Pluss kasutas buss Riias bussiradasid ja ei tulnud seista üheski ummikus ning sõitsime seisvatest autokolonnidest tuhisedes mööda.

Ka sain kasutada bussisolevat netti ja ühendada telefon laadimispessa. Kui ma Riiga jõudsin, oli mu telefon 100% ja ei tulnud nuputada, kuidas särtsu juurde saada. Aga Riiat ei valinud ma ainult sellepärast, et see nii lähedal on, vaid ka sellepärast, et ma ei tea, kas sa tead, aga ma olen 25% lätlane. Mu vanaema oli puhas lätakas ja rääkis oma õe ja emaga kogu aeg Läti keeles. Läksin Riiga, et näha, kas see 25% on piisav, et ma seal koduselt tunneks ning maitseks toite ja jooke, mida lätlased mulle soovitasid. Sellest tegin lausa video, mille postitan homme (04.09.2025) Instagarami ja Faceboki.

Aga mis ma kokkuvõtteks ütlen, on see, et see oli väga hea kogemus ja minu jaoks mugavustsoonist totaalselt väljumine. Ma olin valmis selle reisi ära kannatama, aga see oli täiesti vastupidine- mugav, kiire, murevaba ja palju odavam kui arvata võinuks. Oleks ma teadnud, oleks ma tõenäoliselt valinud mõne kaugema sihtkoha. Oleks kasvõi Poola sõitnud, sest Krakow on üks mu lemmiklinnu Euroopas. Või Esileediga koos Frankfurti sõitnud. Eestist pääseb üldse otse 64 sihtkohta kaheksas riigis, aga ümberistumistega saab sõita lausa 5600 sihtkohta 40 riigis.

Seega mina olen oma nahal Flixbusi ära testinud, et sina ei peaks. Tegin katse ära. Olin väga madalate ootustega ja mõtlesin, et kui reis sakib, siis keskendun mingitele muudele aspektidele nagu WC olemasolu bussis,  madalale hinnale ja sellele, et pagas on piletihinnas, aga kogu kogemus oli minu jaoks totaalselt positiivne ja kui me järgmine kord peaksime planeerima kusagile sõitu, kuhu me ei taha autoga minna ja lennukiga ei saa, siis on FlixBusi variant väga tugev kandidaat- mugav iste, palju jalaruumi, tasuta wifi ja telefoni juhe laadijas ning ka hinna poolest suurepärane variant.