Hoopis teistmoodi kuu 3: Kuidas siis läks?

07.03.2025

Katse valmis koostöös LIDLiga

Ma ei mäleta, et ma oleks ühegi teise väljakutsega varem nii palju kirju ja tagasisidet saanud nagu veebruaris, kus mul oli eesmärgiks kulutada toidule maksimaalselt 150 eurot nädalas ja ainus pood, kus ma oma raskesti teenitud raha kasutan, oli LIDL. Mis on tegelikult iseenesest tore, sest nii paljud teist tahavad samuti targemalt oma raha planeerida, et ei peaks äkki elama peost suhu ja vahel lubada ka midagi muud.

Sain tänukirju, et ma ka teid enda ettevõtmisega inspireerisin. Sain rõõmusõnumeid, et ka teie kasutate nüüd nädalapakkumisi, et teha nädalamenüüd, mis tõepoolest aitab kulusid päris korralikult kokku tõmmata.

Kuidas mina aga selle kuu kokku võtan? See läks palju edukamalt ja lihtsamalt kui ma arvata oleks osanud. Mul ei kulunud ühelgi nädalal 150 eurot täielikult ära. Kuna ma teadsin, mida me järgmistel päevadel sööme, siis ma ostsin ka ainult neid tooteid, mida planeeritud toidu valmistamiseks tarvis on ja mitte midagi muud. Arvestades, et me vähendasime enda toidule minevat kulu pea poole võrra, ei ole see üldse mitte paha. Eriti võttes arvesse, et ma ju väga ei koonerdanud. Ma ostsin lihtsalt seda, mida meil päriselt tarvis oli. Kuid samas teise külje pealt ei ole ma vist aastaid ka pliidi ees nii palju aega veetnud nagu ma viimase kuuga seda teha olen saanud. Kuigi poolfabrikaadid ei tundu esmapilgul eriti kallid, nad siiski on, sest enam jaolt jagub neid ainult üheks toidukorraks, kui isetehtud toit ei saa pea kunagi ühe korraga otsa. Mõnda asja sööd mitu päeva ja siis osa paned veel ka sügavkülma kui ära tüütab.

Aga ma teeks tänases postituses viis soovitust/tähelepanekut, kuidas toidupoearved mõistlikult kontrolli alla saada, et selleks liiga suuri muudatusi ja ohverdusi teha ei tuleks.

• Planeeri! See on vist suurim ja olulisim soovitus. Isegi mitte soovitus, vaid reegel. Kui sa tahad kokku hoida, siis ära mine poodi unistava pilguga riiulite vahele leiutama, vaid tea juba minnes, mida sul osta tuleb. Selleks on parimaks abimeheks nimekiri, mis näitab täpselt ära, mida sul tarvis on ja pea sellest nimekirjast kinni. See eeldab loomulikult ka seda, et sa näljasena poodi ei läheks. See rikuks kõik. KÕIK!

Säästukuu sai läbi ja nüüd nädal aega ka märtsi olnud ning väga kerge on libiseda vanale rajale tagasi ja olla taas poes ettevalmistumata ja segaduses ning käia mööda poodi ringi ning osta kokku seda, mis ahvatlev ja vajalik tundub. Minu esimese planeerimata päeva toidupoe arve oli 80 eurot ja mul polnud isegi mingit plaani, mida ma järgmisel päeval valmistan. See oli eredaks näiteks, et külmkapp saab taas täis asju, mida võiks jooksvalt süüa, kuid samas midagi süüa justkui pole. Selliselt on väga lihtne taas 300 euoseid nädalaid teha.

• Arvesta hooajaliste toodetega. Praegu ei ole arbuusi hooaeg. See ei tule vist üllatusena ja kui hinda vaadata, siis on lihtne mõista- hind ei ole veel alla läinud, sellepärast, et praegu pole nende hooaeg. Kui sa soovid enda arved mõistlikuna hoida, siis valmista toitu nendest puu-ja juurviljadest, mille küpsemisaeg on just praegu. Võib isegi internetist järgi vaadata, et märtsis algab hooaeg baklažaanil (põnev asi, mida valmistada, mida ma kunagi teinud pole   ), punasel greibil (mu lemmik!), ananassil, ploomtomatil, kiivil, mangol, lillkapsal, varajasel kapsal ja porrul. Siit saab endale korralikud toidud kokku keerata. Võib tunduda, et selline arvestamine piirab valikut, kuid minu jaoks on see vastupidi olnud põnev avastamine, sest tegelikult olime me mingis sellises faasis, kus me lihtsalt sõime seda, mis kapis oli. Ühised söömised olid justkui kadunud. Nüüd on ka toidulaud meil olnud oluliselt tervislikum, mitmekesisem, sest ei sööda seda, mida on, vaid seda, mida me planeerime ja valmistame.

• Tee enda plaane kliendilehest lähtuvalt. Igal laupäeval ilmub LIDLi kliendileht, kus on näha kõik soodused, mis algavaks nädalaks planeeritud on. Need on nii reklaamlehtedes, mida poest leida võib, aga veel parem valik oleks neid vaadata LIDLi äpist. Sel nädalal on näiteks sooduses sea välisfilee ja kana hakkliha. Mõlemast saab suurepärase toidu valmistada. Sageli on need soodused ka märkimisväärsed ja on võimalik säästa ka 30-40%. Ma ei tea, mis ale protsendist teie kulm liikuma hakkab, aga kui miski on juba -15%, paneb see mind valikuid kohendama küll.

• Katseta alternatiive. Aastate jooksul on välja kujunenud mingid tooted, mille kohta me teame, et need meile meeldivad ja oleme jäänud truudeks klientideks ning pole konkurentidele võimalust andnudki. Kuid ometi tuleb pidevalt uusi ja häid (ka jamasid) tooteid välja ning sageli võib avastada, et tegelikult on ainus põhjus, miks sa tarbid ühte ja sama toodet lihtsalt see, et sa oled harjunud. Kui katsetada alternatiive, on võimalus leida odavama hinnaga samaväärseid, või miks mitte ka paremaid tooteid. Meie näiteks näitena või ja röstsai. Ma olen eelnevalt isegi poode valinud selle järgi, et seal oleks just see röstsai, mida pere nõuab, sest väiksena nad keeldusid muud isegi proovimast ning see meie valikuks jäigi. Kuid mu lapsed pole enam väikesed. Nad on täielikult valmis katsetama ja maitsma ka teisi tooteid (niivõrd-kuivõrd). Kuna ma teen LIDLiga koostööd juba kolmas aasta, siis minu poeskäik näeb aastaid välja nii: ma käin LIDLis ja ostan kõik vajaliku ära ning siis lähen mõnda teise poodi, et osta lisaks see, mida LIDLis ei müüda. Enamjaolt siis kindlat röstsaia ja veel nipet-näpet. Veebruaris ma seda ei teinud, sest leidsin ka sellele alternatiivi. Ma ei ole isegi lastele öelnud, et meie sai pole enam tavapärane ja keegi pole sõnagi selle kohta kommenteerinud. Tõenäoliselt pole isegi märganud.

• Käi LIDLis. Tundub tobe soovitus, aga ei ole. Ma ei ütle, et teised poed kehvemad on. Kindlasti mitte. Aga kui sa tahad säästlikumalt läbi saada, siis LIDL on selleks parim koht, kuna suur osa nende kaubavalikust on omatooted. Riiulid ei ole täis kuulsaid brände, mis meelitavad emotsioonioste tegema, sest kusagil reklaamis oli sulle mõte pähe tiksuma pandud, et sul on seda vaja ja sa ihaldad seda. LIDLis on lihtne osta seda, mida sul tegelikult vaja on. Pluss on nende puu-ja köögivilja valik alati ilus ja värske. Selleks on hea tõestus see, et nii kui keegi leiab LIDLis plekiga õuna, on sellest kohe artikkel meedias. Nende enda standard värsketele viljadele on nii kõrged, et tõesti plekiga õun suur erand, mis mõnes teises poes kipub olema reegel.

Ma ei nimetaks möödunud kuud säästukuuks. Ma nimetan seda mõistlikuks kuuks. Kuu, mil ma toimetasin rahaga mõistlikult. Meie kõige kallim nädal maksis meile 143 eurot. Teised jäid samuti paari euro kaugusele. Toidu pealt säästa on võimalik. See ei ole isegi raske mitte. Küll aga see nõuab mõttetööd ja planeerimist. Väikest pingutamist ja mugavustsoonist välja tulemist. Kui tahad säästa, siis restoranidest tellimine ja restoranides käimine ei ole samuti kohad, mis plaani sobivad. Terve mu pere krimpsutas nina kui ma neile sellest plaanist jaanuaris rääkisin, sest eks iga uus asi ole… noh.. uus. Keegi nälga ei jäänud ja vastupidi, oldi nõus proovima mitmeid asju esimest korda. Terve meie pere toidulaud on selle kuuga väga muutunud ja me sööme tervislikumalt kui me seda pikka aega teinud oleme, mis algselt polnud kuidagi osa plaanist.