Sandi päevaraamat
03.10.2024
Kui keegi peaks kogemata mu blogisse sattuma, kes minust eelnevalt midagi ei tea, oleks see nagu mingi sandi päevaraamat. Tüüp ainult halab, kuidas kogu tervis nii pees on.
Kuidagi on jah kõik jamad üksteise kukil sel aastal, aga kui jätta see haigla sutsakas kõrvale, pole olnud ju midagi hullu. Selle Covidi soetamises pole midagi erilist, aga kui sa oled pool aastat haigusest ja halvast tervisest rääkinud ja siis… räägid uuest haigusest, siis tundub, et fookus on läinud kuidagi ühte suunda.
Ja nii ongi, et teised suunamudijad ostavad endale maju, teevad telesaateid ja mina samal ajal istun nurgas suures kasutatud salvrätikute hunnikus oma tulipunase ninaga ning kinnitan kõigile, et mul on kõik korras. Rääkides salfakatest – mida inimesed tegid enne pabersalvrätikuid? Ma ju mäletan ka enda lapsepõlve, et meil olid ka riidest rätikud, mille triikimine oli alati minu ülesanne. See oli ühtlasi ka ainus riideese, mille triikimisega ma hakkama sain. Mõnus väike, nelinurkne. Aga kui on selline nohu nagu mul siin olnud on, mul oleks see lapp kolme nuuskamisega kasutuskõlbmatuks muutunud. Kas meil oligi siis kodus neid 40 tk ja ema pidi iga päev pesema? Ju siis.
Aga õnneks on mul tervis ka piisavalt tagasi, et saan uuesti ka seminare läbi viima hakata. Pean äkki mingit kurgutabletti võtma, et hääl vastu peaks. Igal juhul saab esimene seminar kohe väljakutsuv olema, sest suitsetamist (ja veipimist ja snusi kasutamist) tuleb seminarile maha jätma NELI!!! arsti. Huh. Arstid ei ole maailma lihtsaimad kliendid. Selleks, et psühholoogilisele probleemile lahendus leida, tuleb olla avatud meelega… sest äkki see, mida sa tead, ei ole tõsi? Ja see võib olla löök egole- arst ju nii pikalt õppinud ja kindlasti ühed targemad inimesed ja nüüd mingi nolk ütleb, et nad on tehtud lolliks? Kuid nii see on, sest olenemata, mis aine sõltuvuses sa oled (alkohol, narkootikumid, nikotiin), hakkad sa sellele ainele andma omadusi, mida ei ole olemas, sest sina tunned nii! Sest su taju muutub. Mida rohkem sa sõltuvusse jääd, seda enam mõjutab see sinu enesetunnet, mõtteid, emotsioone, tuju. Ja kui ma näitan sõltlastele, et probleem ei olegi tegelikult kunagi olnud neis, vaid selles, kuidas nikotiin neid mõjutab, siis need, kes suudavad meeled avada, saavad täielikult vabaks. Need, kes jäävad kinni ja ei suuda, neil ei muutu ka mitte midagi. Nemad jäävad ikka veendunuks, et neil on nikotiini vaja- selleks, et lõõgastuda, selleks, et stressiga toime tulla, selleks, et elu nautida. Nad on veendunud, et nende heaolu sõltub suitsu olemasolust. Aga hoian endale ja seminarile tulijatele väga pöialt. Ainus põhjus, miks need arstidki tulevad, ei ole see, et nad meetodisse usuvad, vaid neil on olnud mitmeid ahelsuitsetajatest patsiente, selliseid, kel pole ikka lootustki lahti saada, kes on tulnud vastuvõtule ja mitte ainult nad ei suitseta, vaid nad on hoopistükkis õnnelikud mittesuitsetajad. Järelikult selles asjas ikka midagi on.
Tahtsin lihtsalt jagada enda rõõmu, et olukord paraneb ja seda, et selline väljakutse kohe esimesena. Ma rääkisin ka siin hiljuti blogis oma suuri blogiplaane. Ka need on kõik tagasi laual. See on lihtsalt hämmastav, kuidas terviserike kõik pekki keerab. Veetsin ma ju siin mitu nädalat voodis siruli- ideaalne koht, kus blogida ja raamatut kirjutada. Aga mitte ühtegi sõna välja ei tule. Vedeled nagu laip ning haletsed ennast. Sellepärast pole ka seda tervisedeklaratsiooni veel teie ekraanidel, kus ma räägin siis laiemalt ja põhjalikumalt, mis mul suvel toimus. Mäletan, et lubasin kunagi ammu, et sel nädalal saab valmis ja siis see Covidi teerull must üle sõitiski. See saab valmis sel nädalal.
Mis ma tahan öelda- hoidke tervist. Ma olen terve elu võtnud seda iseenesest mõistetavana. Ma olen olnud väga harva haige ja nüüd siis selline aasta. Sööge küüslauku ja köögivilju. Võtke vitamiine ja toidulisandeid. Peske käsi. Olen alati itsitanud, kui inimestele soovitakse sünnipäevaks tervist, sest eriti vanainimese vaib selle sooviga kaasas. Ma olen nüüd oma vanusega seal maal, et võtan kõik hea tervise soovid vastu nii sünnipäeval, kui ülejäänud aasta jooksul. Sain kogeda, mida see tähendab ja enam ei soovi küll.
Loading ...
Olin ahelsuitsetaja pea 50 aastat. Teadsin kogu aeg, et seda sõpra ma maha ei jäta. Kuidas saab sõbraga nii käituda, onju? Kuni koitis 2023.a jaanuarihommik. Läksin koeraga hommikul vara õue, tegin 1 suitsu ja läksin 8-ks haiglasse. Sigarette ma kaasa ei võtnud, sest selles haiglas ei tohi isegi õues suitsetada. Nüüd saab siis jaanuaris 2 aastat suitsuvaba elu. Isegi mõttesse pole tulnud, et teeks veel. Nii et saab maha jätta küll, kui kõrvade vahel õige mõte liigub. Päevapealt!
Sul on täitsa õigus – kogu probleem on kõrvade vahel ja kui asi selgeks saab, ei ole mahajätmine üldse keeruline.
Kurb kuulda seda haigustejama. Ise olin ka juba kolmas kord covidis ja elu on näidanud kahjuks et vanuse lisandudes neid hädasid ikka lisandub ka…Mis on muidugi kökimöki võrreldes sellega mis mu meheke läbi on elanud..
Sulle ikka head tervist, lapsed ju vajavad sind, ja esileedile kulub ka üks korralik poputamine ära.Ta on ikka vägev naine sul.
Sinu haiglasse sattumise lugu ootan ka, sellel puhul teen erandi ja olen nõus kellegi blogipostituse eest maksma.
Sinu seminarid on vägevad, soovitan neid alati kõigile, kuna tänu sulle me mehega juba aastaid suitsuvabad.Aga kui see toimib ka muude sõltuvuste puhul – päriselt, kas pole mõelnud teha seminari alkosõltlastele? Või see siiski pole nii lihtne?
Ka alkoholi puhul toimib meeotd ülihästi. Mõned riigid on isegi jätnud suitsetamise teemale kõrvale ja keskendunud hoopis alkoholismi ravile. Kuid ma ei ole seda endale ett evõtnud, sest rahaline investeering õiguste eest on liiga suur ja tasuvusaeg liiga pikk
Riidest taskurätikud. Kas sa siis ei mäleta, kui läbivettinud need olid? Või hiljem kõvaks tombuks kuivanud? Või kuidas üritasid otsida vähegi kuivemat/tativabamat nurka, kuhu nuusata? Olid ajad 😀
Hea lugu, nagu palsam hingele, et teistel ka. Jõudu paranemiseks ja enese energia laadimiseks!
Tean, mis tunne on, kui haigus su plaanid uppi lööb – olen praegu juba 38. päev kodus ja juba olen saanud kolmanda diagnoosi, iga järgnev ikka hullema nime ja sisuga – aga ikka päev korraga. Hommikul on mu kontol taas 86 400 minutit, mille kasulik kulutamine sõltub minu enda mõtlemisvõimest. Iga päev uus krediit – saaks pangast ka nii 😀
Nüüd see mõtlemisvõime. Siiani polnud mul aega haige olla, alati oli tööl miskit nii pakilist, mille pidin/tahtsin ikka ise ära tegema/teha. Selle aasta suvel lubasin endale puhkuse alguses, et lasen mõtlemisvõimel ka puhata. Ja nüüd ma siis olen kodus koos oma haigusega ja ei saa tagasi ree peale – hetkel mõtlemisvõime ei aita, tuleb ravimite abil hoopis haigusega võidelda.
Olen ikka selle poolt, et sina ise saad otsustada, kuidas edasi, aga vahel on nii, et inimesed teevad plaane ja jumalad irvitavad selle üle.
Tahtsin soovida edukat paranemist, aga kukkus välja kuidagi teisiti.
Mina jõudsin alles hiljuti tõdemuseni, et olin lapsepõlves raamatusõltlane. Lugesin igal pool, koolitunnis ja vahetunnis, maanteel kõndides ja taskulambiga teki all. Küll läks sööki kõrbema ja unustasin bussi peale minna (olles bussijaama ooteruumis). Praegu öeldakse, et oi kui tore, lapsed omal ajal lugesid. Aga sõltuvusse võib jääda tõesti absoluutselt kõigest. 🙂
Soovin Sulle kosumist ja Su perele jaksu! Kui saad juba vaikselt tagasi töölainele, taastud rutem. Tegutsemine aitab.
Kuidas Noorsand kooliga on kohanenud? Või igatseb jätkuvalt koduõpet?
Aitäh, et kirjutad !
Tervis on tõepoolest õnneliku eksisteerimise alus. Paraku sõltub see väga keerukalt paljudest faktoritest ning mitmed neist pole sinu enda poolt mõjutatavad nagu näiteks geneetiline taust ja suurel määral ka keskkonna reostatus, mis levinud üle maailma. Tavalisel kaasasündinud terviseprobleemideta inimesel peaks üldjuhul tervise hoidmiseks piisama normaalsest toitumisest ja füüsilisest aktiivsusest. Kõik vajalikud ained saad toidust kätte kui vaid sööd vaheldusrikast kraami mõistlikes kogustes ja ei liialda millegagi. Ise söön kõike mis maitseb, tarbin mõõdukalt alkot, ei suitseta ega manusta narkotse, pole kunagi võtnud mingeid toidulisandeid ega vitamiine, ravimitest vaid mõned korrad aspiriini – ennäe imet, seitsmes aastakümme jookseb ja häda pole miskit. Eelnevaga ei taha ma väita, et tervisehädade korral arsti ettekirjutuse järgi ei peaks ravimeid võtma, lihtsalt ei maksa lasta end libaposijate poolt imerohtudega lollitada. Head tervist!
P.S. Koroona vaktsiini lasin teha kolme erineva firma kraamiga (kuna muidu ei saanud vahepeal reisida) ja pole veel kordagi põdenud või siis nii kerges vormis, et pole märganud.