Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

25.03.2024

Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend inimest juurde, sest mul on väljakujunenud juba mingi stiil ning need jälgivad, need jälgivad ja uutel on keeruline sotti saada, mis siin toimub.

Jälgijate plahvatuslik kasv toimub tavaliselt siis, kui sa puudutad mingit teemat, mis puudutab kedagi teist, kel on palju jälgijaid, kui saad lapse(d), või võtad fotogeenilise looma, keda soovid sagedasti kaadrisse jätta. Luban, et minu motivatsioon koeravõtmisel pole kuidagi selles vallas! Või siis muudad viisi, kuidas sa sisu lood ja hakkad näiteks YouTube videoid lisaks tegema ja/või lähed näiteks telesse. Need asjad toovad tõestatult rohkelt uusi jälgijaid.

Ainus, mida ma siin näen, et ma võiks kontode turgutamiseks teha, on võtta koer.

“Nii, rääkige palun, miks te endale kutsikat soovite?”

“Peamiselt laikide pärast!”

Aga meie koer pole meid veel leidnud. Aga küll ta tuleb. Esileedi on endale pähe võtnud, et kui tema mingit tõugu tahab, siis see on üks terjer, mis maksab sama palju, kui keskmine Tupperware kauss. Räigelt palju ühe(kahe)sõnaga. (Ma kirjutasin selle postituse enne, kui ta ühte kuldsesse retriiverisse armus).

Aga ma ei ole kindel, et me hetkel oma elujärjega seal oleme et me endale kallist koera lubada saame. Meil siin kolm kasvavat last, kes kõik juba privaatsust ihalevad ja meil tuleb peagi igale oma eraldi ruum luua, oma voodite ja muu tarvilikuga. Et kas loome lastele kasvamiseks vajalikud tingimused, või võtame nunnu näoga saapanärija, kes kaks korda päevas si*ub? Üritan siin enda koerasoovi alla suruda 🙂

Kuid tulles tagasi sotsiaalmeedia juurde, siis minu kontod on sarnasel tasemel juba aastaid ja ma pole tegelikult ka oma pead sellega vaevanud, et kuidas jälgijaskonda kasvatada. Mulle meeldite teie ja kindel võib olla, et kui tuleb uusi toredaid jälgijaid, tuleb vooluga kaasa ka hunnik nina krimpsutajaid ja kõrge hobese otsas konutajaid, kes kõigile ja kõigele ülevalt alla vaatavad. Ma olen lihtne maapoiss- mulle peenutsemine ei meeldi ja ma tahan teha oma nalju omal moel ja mitte hoida mingit võltsi maski enda ees. Ja uutel ongi väike sisseelamise aeg, et minuga harjuda.

Ma olen vahepeal avastanud end oma mustandeid ümber kirjutamas, et mis must arvatakse, kui ma midagi sellist ütlen, või mõnd sõna selliselt kasutan, sest keegi oli miskit kommenteerinud. Ma sanktsioneerisin ise enda sisu, sest äkki see haavab kedagi. Ehk siis ma püüdsin olla keegi teine. Selline, keda ma arvasin, et inimesed rohkem näha tahavad. Aga ma lõpetasin selle ammu, sest see võtab loovuse ja põletab läbi. Kui ma kedagi haavangi, siis ju nii on. Ma ei tee seda teadlikult ja pealegi, kes ma üldse selline olen, et sulle on oluline, et me mõtleks ühte moodi. Vastupidi. Minu jaoks on need blogid, kellega ma üldse nõus ei ole ja loen käed piinlikusest silme ees, sageli huvitavamadki- sest ma saan hoopis teise vaatenurga ja maailmapildi. Ma tean, et ma olen natuke tahumatu ja ei tea, mida komadega peale hakata ning laon neid suvaliselt, sest küll mõni läheb pihta ka. Sina (jah, sina!) oled sellega vast juba harjunud.

Kuid loomulikult kõik peab arenema ning ka see blogi ja ma tean, et kui ma küsiks teilt, et mida paremaks muuta, siis 99% teist vastab, et ma ei muudaks midagi. Kui katki ei ole, siis pole mõtet parandada. Mina aga tahan siiski, et asi oleks siiski arengus ning ma tulen täielikult enda mugavustsoonist välja ja ma hakkan lisama rohkem videosisu. Ma olen seda ka varem välja hõiganud, aga kaamera EES olemine minu jaoks on nii mugavustsoonist väljas, et on kohe. Ma hakkan ennast kaameraga kiusama ja jooksvalt enda mõtteid üles filmima ja eks ma siis mingil moel jagan seda teiega ka.

Kuid millest ma tegelikult tahtsin täna rääkida, on kaasatus. Ma tegin eelmisel aastal koostööd LIDLiga. Minu arust läks väga hästi- vaatamisi oli, laikimisi oli ja vahel sekka ka mõni kommentaar. Sel aastal vaadati möödunud aasta tulemused üle ja otsustati kellega jätkata ning minu tagasiside oli see, et sisu on hea, aga kaasatus on teistega võrreldes kehvem. Eks ma tean seda ise ka… sest te ei ole eriti agarad laikijad ja kommenteerijad. Te kommenteerite meelsasti Facebookis, kui ma mõnd kildu enda elust jagan, aga te ei ole väga agarad laikijad ja kommenteerijad instas, või siis, kui ma jagan ka Facebookis blogipostitusi või videoid. Ma tean, et link viib teid keskkonnast välja ja kui sa oled lehelt läinud, siis sa oledki läinud.

Mul oleks nii suur palve aga, et kui te loete midagi, mis teile meeldib, vaatate midagi, mis teile meeldib- kas te oleks nii nunnud ja jätaksite sellest mingi jälje maha? Eriti Instagramis (tegelikult ka Facebookis). Ettevõtted ei vaata enam väga Facebooki, kui ahvatlevat turunduskanalit, küll aga on seda Instagram. Kui mulle koostöid pakutakse, siis peamiselt Instagrami. Ja kui seal ei ole laike ja kommentaare, siis ka pakutakse vähem. 

Ma tean, et teie vanus keskmiselt ongi selline, kes pigem vaatab ja liigub edasi. Oleks mu jälgijaskond 16-20, oleks ma laikide kunn. Aga minu jälgija oled sina, natuke vanem ja küpsem ning laigi vajutamine on ilmselge pingutus :).

Kuid LIDL pakkus mulle koostööd ka selleks aastaks (JESS!) ja proovime sel aastal, et kordamööda – ühel kuul postitan ma Instagrami ja järgmisel Facebooki, et näha, kas kaasatus paraneb ja eks siis tulemused otsustavad, kas pakutakse ka järgmisel aastal. Mina saan lubada, et ma pingutan, et need postitused pakuksid ka päriselt mingit väärtust ja/või oleks kudagi huvitavad ja kui teile meeldib, siis ärge jätke seda enda teada. Ei sea kellelegi kohustust ja ootusi, aga ma oleks väga tänulik. Nii instas kui FBs.

Eks ole ka loomulik see, et mulle tuleb koostööpakkumisi eelõige siis, kui mul on ette näidata, et inimestele läheb korda see, mida ma teen ning see, et te vaatate on vaid pool võitu. Aina olulisemaks lähen kaasatuse number – laigid, jagamised, kommentaarid, salvestamised.

Muide ma lükkasin sel nädalal tagasi koostööpakkumised nii ühe online kasiino poolt kui finantsasutuse poolt. Kummagiga oleks ma teeninud rohkem kui kolme koostööpostitusega kokku, aga ma ei taha teile soovitada midagi, mida ma ise loodan, et mitte kunagi kasutama ei pea. Ei kiirlaenu, ega kasiinos raha magama pannes. Ei alkoholi ega nikotiini. Finantsiliselt väga rumal otsus siin masu ajal, kus koostööpakkumised on kokku kuivamas, aga meil on siin oma väike kommuun- mina hoian teid ja teie mind.

Et kokku võtta – ma ei luni sult midagi. Ma lihtsalt ütlen, et laigid, kommentaarid ja muu kaasatus on oluline ja ettevõtted jälgivad neid. Ja see vihje, et sa tead, mida teha (siinsete kaubandusteadaaneetega), on ka alati suureks abiks. Pisku, aga miksit Ikka. STMT

PS! Väike üleskutse. Kui te mõtlete, kuhu enda lapsed sel suvel saata, siis mu omad käisid eelmisel suvel Valma Seikluslaagris ja näen kõikjal reklaame, et registreerimine on alanud. Minu lapsed on rääkinud tagasi minemisest juba päevast, mil laager läbi sai. Lähevad ka sel aastal esimesse vahetusse. Kui sinu omad ka minemas samas vahetuses, siis loodan, et neist saavad suured sõbrad. Ma juba tean, et neli teist saadab oma võsukesed ka minu omadega ühte vahetusse. Nii tore! Selline info siis.

Ah jaa, tegelt pole ikka ühtegi skandaali. Ma tahtsin end postituse alguses lihtsalt huvitavaks teha. Selline lugu siis.