Nädala pärast on kõik teistmoodi

Ma ei jõua ära oodata, et september kätte jõuaks. Suvel läheb see aeg kuidagi nii kiiresti näppude vahelt ära, et selline tunne on, et mitte midagi ei jõua ära teha. Mitte midagi! Hakkad ühte asja tegema, pilgutad korra ja nätaki! nädal möödas. Ma ei ole ka arvuti taha üldse kirjutama jõudnud, sest väljas on nii ilus ilm kogu aeg ja oleks süümekad on need toas veeta. Seega suur osa päevast õues ja siis õhtul arvuti taha vajudes, on silm juba pool-loojas ning ma võtangi eesmärgiks, et ma kirjutan siis hommikul. Hommikul teed silma lahti, väljas on nii ilus ilm… no ei saa arvuti taha passima jääda.

September on minu jaoks alati selline struktuuri loomise kuu. Eriti nüüd, kus elus esimest korda, ei vii me lapsi lasteaeda siis kui jumal juhatab, vaid iga päev kell 9 peavad nad juba koolipingis istuma. Kuidas me selle kellavärgi tööle saame, pole mul aimugi. Eriti Vennasega, kes on maailma kõige kohutavam ärkaja ja no ma ei oska sellega kuidagi toime tulla. Kui keegi lihtsalt räuskab kurjalt, siis kaob ka endal soov rahulikuks ja sõbralikuks jääda. Ma olen korduvalt mõelnud, et me sõber Tanel ajab seda „Rahumeelse vanema“ asja, et kuidas jääda lapsega rahulikuks… fank, ma ei tahagi alati rahulikuks jääda! Kui see unine tüüp seal patjade vahel voodis räuskab, miks ma siis ei tohi? Jah, ei ole eriti eeskujulik ja heavanemlik, aga noh, vahel on vastu karjuda ka tore. Ei, tegelt ajab Tanel ülitänuväärt asja, lapsed vajavad turvalist ja rahumeelset keskkonda.. välja arvatud siis, kui nad mulle närvidele käivad. Hah. Pooled teist ei teagi nüüd, kas ma räägin tõsiselt või teen nalja. Tore!

Olen siin juba mitu päeva poistega üksi kodus olnud ja nüüd leidsid lõpuks Esileedi Piigaga ka kodu üles. Suur kergendus, et saan nüüd kohustusi delegeerida, sest kaua ma teen nendele tänamatutele toite, mille peale ainult nina krimpsutatakse? Las Esileedi teeb nüüd ka halbu sööke. Tuli siis Esileedi üle ukseläve ja selle asemel, et oma armas mees, keda ta südamepõhjani igatsenud oli, hooga pikali joosta, tuli tema tuima näoga üle ukseläve, vaevu teretas ja vajus ohates diivanile pikali. Ma ei tea, kas ta annab mulle praegu mingit õppetundi, või ta reaalselt otsustas enda puhkust meie meesperest pikendada ja haigeks jääda. Nad olid seal nädal otsa vanemate majas remonti teinud ning üritasid kõik valmis saada enne, kui vanemad sanatooriumist naasevad ning tegid hullumeelseid tunde. Nüüd lakuvad haavu ja mina sain vabaduse asemel ühe lapse ja vigase pruudi veel juurde. Pluss ei tohi ma teha ühtegi teravamat nalja.. sest noh see aeg kuus on kätte jõudmas, kus ta võtab kõike maru isiklikult.

Õnneks algab tänasest korvpalli MM ja see on väike lohutus mulle. Rääkides veel tervisest, siis meile saadetakse mõned erinevad tervisetestid, et enda tervist kontrollida. Naised käivad tervisekontrolli jaoks tavaliselt arsti juures. Mehed… meie ootame, et üle läheks. Või tellime endale mõned testid koju, et natuke tervist monitoorida, et arsti juurde minekuks oleks veel vähem põhjust. Eriti on selliseid asju tark jälgida, kui su menüü ei ole maailma kõige tervislikum ja sa ei saa päevas viit pihutäit spinatit ja muud murulaadset kraami. Siis oleks hea vahel väike ülevaade endale teha ja seda ma just tegemas olengi. Jagan teiega ka tulemusi ja testimise protsessi järgmisel nädalal.

Ja kuigi mulle väga meeldib üksi olla, siis sel korral ei nautinud ma seda üldse. Võib-olla sellepärast, et õhtul kell pool kümme juba pimedaks läheb ning kogu see sügis on mulle alati nii rusuv. Ma olen juba praegu valmis, et sügisel läheb raskeks. Aga ma mõtlen, et äkki teeks sel aastal teistmoodi. Hakkaks otsima põhjusi, miks sügis ei ole aastaaegade suitsidaalne naabrimees. See on keeruline, sest raske on leida midagi ilusat novembris ja inimesed ongi pimedas ja mornid. Kuid tulebki otsida siis midagi ilusat. Näiteks ei trimmerda enam keegi. Naabrid, kes rõduuksest külale tümmi lasevad, on enda uksed kinni pannud. Häid asju on tegelt ka päris palju. Jätke sel aastal see sügismasendus minu hooleks.  Las ma lahutan teie meelt ja toon väikese päikese sellesse nõmedasse (loe: suurepärasesse) aastaaega.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sul on:

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Mis just juhtus?!

    Mis just juhtus? Kuidas sai Esileedi 100000% „Ei“-st järsku „Jaa!“ ning meil veereb mööda tuba ringi üks pontsakas tegelane… ja see pole mina! Üks pontsakas lisandus meie kaalujälgijate…

  • Sandi päevaraamat

    Kui keegi peaks kogemata mu blogisse sattuma, kes minust eelnevalt midagi ei tea, oleks see nagu mingi sandi päevaraamat. Tüüp ainult halab, kuidas kogu tervis nii pees on….

  • Kõige lihtsam tomati püreesupp

    Postituse valmimisele aitas kaasa Bosch VitalPower Ma ei tea, miks, aga supp on meie toidulaual tõsine vaeslaps. Ma armastan tegelikult suppe, aga miskipärast satun ma neid tegema üliharva….