10 kilo maas. Kas asi, mis võiks huvi pakkuda?

Vabandan, ma olen jätkuvalt korrastamise lainel ja ma olen kodus veits hulluks läinud. Mul on totaalne kevadkoristuse režiim peal. Algas sellega, et püüdsin garaažis pallipumpa leida. Ei leidnud ja nii närvi ajas, et mul riiulis miljon asja, mida ma kunagi ei kasuta ja seda ühte asja, mida ma tahaks, vot seda ei leia. Ma olin vist veidi näljane ka, et selline pisike asi mind närvi ajas. Kuid see tõmbas selle laviini tööle ja nüüd on mu ohvriks saanud esikukapid, köögikapid, garaažiriiulid, katlaruumiriiulid, kontor ning see aina areneb ja haare laieneb.

Ma juba rääkisin Esileedi kogumishullusest ka eelmises postituses. Uued koristatavad pinnad aga avardasid mu mõistmist, miks meil pidevalt nii palju asju koguneb. Me nimelt unustame ära, et meil miski olemas on ja ostame aegapidi aina juurde. Ma leidsin vist kaheksa pakki tatart. Meil on kuivained paaris erinevas kapis mingil põhjusel ja kui ma kõik pakid siis välja võtsin, avastasin, et meil on piisavalt tatart, et lapsed üles kasvatada ja ülikooli ka veel kaasa anda. Iga kord, kui ma tatrast midagi teen (ma räägin justkui oleks mul miljon tatra retsepti. Ei ole. Üks on), vaatan ma kappi ja ma ei leia sealt seda kunagi. See omakorda tähendab, et ju ma olen selle ära kasutanud. Aeg on poodi uue järele minna. Kui ma vaatan enda tänast poenimekirja, siis tatar on seal kenasti kirjas. Võib vist maha tõmmata. Kõlblikku toitu ju ometi ära ei viska. Tuleb vist üks vahva tatrakuu. Lapsed kindlasti elevil.

Jäädes söögilainele. Kui palju teie mett tarvitate? Meil kulub umbes üks poole liitrine purk… viie aasta peale. Kui külalised tulevad ja tee sisse soovivad, siis on vist ainuke koht, kuhu meil mett kulub. Kuid kas te olete märganud, kuidas eestlastele meeldib mett kinkida? Iga kinkekorv, mida ma kunagi saanud olen, on sisaldanud vähemalt purgikestki mett. Kappides tuuseldades avastasin ma, et meil on ootel umbes 13 purki mett. Ja paljud neist ei ole pisikesed pooleliitrised, vaid need kaheliitrised plastämbrid. Aastatega on seda aina kogunenud ja see on liikunud sinna kappi, kus on ka kõik muu kraam, mis on hea värk, aga praegu ei isuta. Ma nüüd ei teagi, mida teha meega. Maitseomadused on neil usutavasti kõigil ikka head, aga värv on ajaga muutunud ja mesi on läinud tumedamaks. Mida on üldse teha sellise meega, pole mul aimugi. Kui kellelgi on, võite märku anda.

Ka ilmusid katlamajas seisnud kastidest välja kingahooldusvahendid. Iga kord, kui ma olen kusagil kingi ostnud, siis müüjatel on ju ülesandeks pakkuda lisaks ka erinevaid hooldusvahendeid. Kui ma olen elevil, et ma olen just saanud endale ilusa paari jalanõusid, siis olen ma ilmselgelt väga mõjutatav. Sina müüsid mulle just suurepäraselt istuvad jalatsid ja nüüd sa arvad, et mul oleks kasu ka nendest viiest keemiapudelist? Loomulikult ma võtan selle! Mida ma ei taibanud oli, et mul on täpselt samad vahendid veel eelmisest kingaostust olemas. Kusagil. Kus, pole aimugi. Avastasin erinevate kastide sisu kokku valades, et kui ma võtaks eesmärgiks kogu Tartu linna kingad särama lüüa, saaks oma vahenditega paar ringi peale teha ja jääks veel ülegi. Teisisõnu – mul on nii palju kingahooldusvahendeid, et Piiga kaasavara mure on lahendatud, kui ta peaks kunagi soovima mehele minna.

Ja siis on mul terve hulk asju, mis mind konkreetselt närvi ajavad ja rahu ei anna. Vaatad otsa, tundub tuttav, aga sul pole aimugi, mis asi see on. Ma olen selle veidra detaili miskipärast kunagi kõrvale tõstnud ja alles jätnud, aga nüüd on see seisnud siin seitse aastat ja ma pole seda kordagi vajanud. See annab kinnituse, et tõenäoliselt ma seda kunagi ei vajagi. Kuid kuna ma ei tea, mis asi see on, siis ma ei julge seda ka ära visata, sest ma tean FAKTINA, et nii kui ma selle minema viskan, taipan ma nädal hiljem, mis see on ja mul on seda räigelt vaja, sest see on põhimõtteliselt see jubin, mis maailma päästab. Aga need tundmatud asjad on garaažis pisikeste kottide sees. Ühe koti peal, milles oli paar kruvi, paar plastist detaili ja kuulike, selle peale olin ma lausa markeriga kirjutanud: „NB!!!“. Kuhu see käib? Miks see nii oluline on/oli? Päris ma julgengi seda ära visata.

Kuigi see on tüütu, et seda kõike siin sättida, siis tegelikult ma naudin seda. Mitte niivõrd protsessi, aga seda korda, mis selle tegevusega kaasneb. Mind väga häirib, kui ma ei tea täpselt, kus miski on. Ega see koristamine ka väga ei aita, sest päris ma mäletangi poole aasta pärast, et mis loogikat ma tookord kasutasin, kui ma asjadele õiget paika otsisin. Kuid selleks hetkeks, kui sa oled selle koristamisega valmis saanud, siis on hetkeks uhkuse tunne ja jääb vaid oodata, kuidas Esileedi ka ohkab, kui tubli ma ikka olen.

Esileedi ülesandeks jääb garderoob ja leiliruum korda teha, mis on mõlemad riieteuputuse käes ägavad. Riiete sorteerimine näib mulle tunduvalt nüridam tegevus, kui muude sahtlite ja kappide korrastamine. Kuigi praegu võiks see olla ka põnevam, sest ma olen siis veidi kaaluga tegelenud ja suisa 10 kilo juba alla võtnud ning mu enesetunne on nii palju parem ja enesehinnang sedavõrd palju tõusnud, et ma elan illusioonides, et mulle lähevad juba kõik need riided selga, mis 15 aastat tagasi kõrvale sai pandud, et äkki kunagi taas lähevad. Ei lähe. Mul on selleks oma 70 kilo vaja veel alla võtta. Kuid hetkel on põnevaid vanu riideid taasavastada mulle siiki väga huvitav.

PS! Kas teid muidu huvitaks see kaaluteema ka? Tänaseks enamus teist siin pere- ja lasteteemahuviga. Kas huvitaks videod ja mõtted sel teemal, kus ma räägin enesetundest, treeningutest, mida ma söön jne. Räägin oma arvamusest erinevate lähenemiste kohta, sest ma olen kõike seda (peale maolõikuse) ju proovinud. Kel huvi, visake postitusele Facebookis like, või jätke kommentaar ja äkki toon selle päevakorda. Sest sel korral ma tean, et ma saan hakkama. See on minu elu viimane kaalulangetus ja mitte sellepärast, et ma plaanin surema hakata (ptüi-ptüi-ptüi), vaid sellepärast, et tagasiteed pole. Me ei räägi siin enam kosmeetilisest probleemist, vaid vaat et  elu ja surma küsimusest.

Kommentaarid

“10 kilo maas. Kas asi, mis võiks huvi pakkuda?” on saanud 15 vastust

  1. CV ütleb:

    Mesi säilib ka 2000 aastat täiesti kasutamiskõlblikuna Meie pere kasutab mett põhimõtteliselt igale poole kuhu muidu suhkur läheks. Kohvi sisse põhiliselt 🙂 Nii umbes 10+ liitrit aastas 😀

    • Kristi ütleb:

      Meil täpselt sama! 😀😀 Suhkur seisab, et kui külalised tulevad ja tahavad kohvi sisse. Ise kasutame ainult mett

  2. Clara ütleb:

    Kaaluteema huvitab väga!

  3. Annely ütleb:

    Mesi sobib ideaalselt peale määrimiseks peale leili saunas ja kulub kohe hulgim 😉 Nahk on pärats nii mõnus, eriti kui enne veel meresoolaga koorida 😉

  4. Anu Laas ütleb:

    Ohoh! Kümme kilo on väga hästi, mis te siis teete?

  5. Kadi ütleb:

    Mesi ei lähe vanaks, ajaga muudab värvi ja kristalliseerub, aga väärtus jääb. Kui ise ei tarbi, siis ehk on sõpru/pereliikmeid, kes meelembesemad ning hea neid kostitada purgikesega. Mul taat lapsena õpetas: sai-või-mesi ja külm piim kõrvale. Isegi praegu täiskasvanuna vahel harva nostalgitsen meesaiaga.
    Toitude osas mingeid magushapu kastmeid ja marinaade katsetada, kuhu mett läheb. Grillihooaeg, aeg katsetamiseks 🙂

    Ma ise kasutan ja kasutasin ülivähe mett, aga selgus, et uus boyfriend talvel justkui purkide kaupa tarbib seda tee sees ning meevarud, kõrgel riiulil kuhu ma ei küündinudki mitte, said kiiresti oma otsa, muidu vast oleks ka laps veel purgikese kaasa saanud, kui välja kolib.

    Kaaluteema ka huvitaks. Oleks vaja ka ühe inimese jagu kaalu kaotada, aga pole piisavalt motti ja muudkui tassin kahte inimest kaasas.

    • Kivimoor ütleb:

      Ma juba kõnnin kapi poole, et meesaia teha, küll ilma võita. Ei mäletagi, millal viimati seda sain, aga ise olen ju süüdi, kui ei tee. Aitäh meelde tuletamast 🙂

  6. triinu ütleb:

    kaaluteema huvitaks küll 🙂

  7. aff ütleb:

    Kaaluteema huvitab.:
    Milliseid muudatusi igapäevases menüüs on tehtud ja kas värske enne sööki tehtud salat on pool+ taldrikust nagu peaks olema?
    Kui sa näljane oled, kas see tähendab, et sa pigem näljutad ennast, kärpides portse ja toite, mitte ei tarbi selle võrra rohkem madala kalorsusega toitu (salat, munavalged, vegetaablid, köögiviljad, kaerahelbed jms), mis kasvõi ajutiselt täiskõhutunnet tekitavad, aga pekki mitte?

  8. Evelin ütleb:

    Kõik kaaluga seotud ikka teretulnud 😉

  9. aff ütleb:

    Kiidan! 10 kg on igati tubli ja austustväärt tulemus!

  10. Monika ütleb:

    Kaaluteema huvitab!! Ja mett kulub ikka, tee sisse, tundub tervislikum kui suhkur. Ma kahjuks pole õppinud mõrudat teed jooma, kohe üldse ei maitse 🙁

  11. Katrin ütleb:

    Väga soovin, et kirjutaksid ka oma kaalulangetus teekonnast!!
    Võtsin ka nüüd ennast ette, toidupäevik jne, motivatsioon tuli tagasi. (Käisin ka toitumusnõustaja juures nüüd, jätkan temaga suhtlemist ka edaspidi, et toitumine ikka tasakaalus oleks.) Aasta tagasi olid pulmad, siis vehkisin trenni teha ja jälgisin toitumist. Siis oli pingelangus, et pulmad tehtud said, ei valinud enam mida sõin ja trenni ka ei teinudenam. Ei jõua ära imestada, kui palju võib kaal aastaga tõusta…
    Tahtsin riided, mis veel aasta tagasi selga läksid ära anda, aga nüüd on jonn sees, ma hakkan nendesse mahtuma!!!

    Kõike parimat!

  12. Liisa ütleb:

    Meil söövad lapsed tatraputru ka meega. Iga hommik puder meega, pannakad meega. Lihtsalt supilusikaga otse purgist jne
    Miks meile keegi mett ei kingi ja pean ise jõhkra raha eest ostma.

  13. Mia ütleb:

    Mett saab ka nt toidupanka viia või toidukappi Tartus nt. Kaaluteema ka huvitaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…