Meil on nüüd kodus uus rutiin, mis esimestel päeval emotsioonid laes hoidis

Teate, mis on Esileedi kõige sagedasem küsimus igal aastal kui november kätte jõuab? „Mida sa isadepäevaks soovid?“

Teate, mis on kõige sagedasem lause, mida ta mulle päev enne isadepäeva ütleb?

„Mul ei ole mitte midagi sulle homseks!“

Ta on kohutav kingituste tegija. Ma arvasin, et mina olen kohutav ja kui oleks maailma halvima kingituste tegija võistlus, siis mina võidaksin selle. Ainult sellepärast, et Esileedi on nii halb, et teda ei lastaks võistluselegi. Aga ta siiski pingutab ja põeb seda alati.

Kallis Esileedi, jaa, mulle ikka meeldivad kingitused, aga sa ei pea mitte kunagi ennast halvasti tundma, kui sa ei oska midagi kinkida, või sul pole midagi kinkida. Sa oled juba kinkinud mulle midagi imelist. Kolm tüüpi, kes panevad mind tahtma olla parem ja sa ei oleks saanud teha paremat tööd. Ok, võib-olla selle ühega oleksid võinud veits rohkem pingutada, aga noh, ajab asja ära.

Paar päeva tagasi käisime me terve perega õhtusel jalutuskäigul ja kuigi see lõppes tavapärase draamaga, kus kõik karjusid üksteise peale (meil oli jalutusel jalgpall kaasas ja kõik karjusid, et soovivad söötu ja kui ei saanud, siis tuli veel nutta ja karjuda), oli see meil üks toredamaid õhtuid üle pika aja. Me nimelt jätsime enda toidust välja taas maiustused ja teeme ühiseid jalutuskäike ning sel korral läksime sammukese kaugemale. Ka meie lapsed, kes meie pingutusi tervislikuma elu suunas toetada soovisid, lõpetasid selle ohjeldamatu suhkru söömise. Nüüd võivad nad mingi maiuse endale lubada vaid hommikusöögijärgselt.

Esimesed päevad olid võõrutusnähud päris hullud. Kõiki ajas kõik närvi. Mis mõttes ma ei saa Nutella saia süüa siis, kui ma ise soovin? Miks ma ei või praegu kommi võtta? Vahet ei ole, mida ma eile lubasin! Kuid tänaseks on selle alustamisest möödunud kuus päeva ja lapsed on 95% ulatuses selle uue süsteemiga leppinud ja kui kõrvale jätta kohatine õnne katsetamine, kui küsitakse, kas mingit magustoitu saaks, siis tundub, et see oli üle pika aja üks parimaid otsuseid. Enamgi veel – kõik nende Halloweeni kommid on täiesti avalikult laua peal kausis ja igaüks võiks minna ja endale virutada, aga mitte keegi isegi ei ürita. Nad teavad, et hommikul saab. Ja pidupäevadel. Kui nad on sünnipäeval või mingil üritusel, on maiustused ka lubatud.

köögitoimkond

Ja kui me midagi taolist uut üritame juurutada, siis me püüame alati seda sõnumit ka nendeni viia, et me ei tee seda sellepärast, et me neid ei armasta, vaid sellepärast, et me armastame. Ja kuigi nad ei tundu sageli just geeniused, kui ma midagi neile 96ndat korda üle rääkima pean, siis mingit informatsiooni haaravad nad lennult.

Võin öelda, et juba esimese nädala järgselt, on kadunud see pidev vajadus midagi näksida. See „tahaks midagi“ tunne, mis kogu aeg kuklas vahtis .See on vast suurim muutus.

Minu asi isana on anda endast parim, et neist kasvaksid edumeelsed, empaatilised ja ühiskonnas toimetulevad terved inimesed. Ja sellisel mõnusal isadepäeval, kus ma võiks ju pere ning lastega aega veeta, lähen mina hoopis suitsetajaid lõksust välja aitama, sest seminarile tuleb kolm isa. Ma pidasin lastega nõu, kas ma peaksin koju jääma, või aitama isasid, et ka nemad saaks perega koos aega veeta. Et ka neis ei oleks seda nikotiinikuradit, mis nende emotsioone, mõtteid ja tegevusi kontrollib. Endise ahelsuitsetajana, kes tõmbas üle kahe paki päevas, ma ju saan aru, milline igapäevane koorem suitsetamine perekonnale on. Laps tahab lähedust – ei saa, sa just tulid suitsult. Laps tahab mängida – ei saa, sa olid valmis just suitsule minema ja kui sa nüüd enne suitsu läheks, oleks sa kannatamatu, närviline, lühikese süütenööriga. Terve pere istub autos ja ootab, et saaks juba liikuma – ei saa, sul tuleb veel enne minekut suits ära teha. Suitsetajana sa pead kogu aeg enda lähedastest eemale hoidma, sest sa haised ja nemad hoiavad sinust, sest sa haised. Nätsu, seepi ja parfüümi kulub mehiselt.

Eriti hull on olukord vanematel, kes ei soovi, et nende laps teaks, et nad suitsetavad. See pidev stress, mis selle salatsemise ja hiilimisega kaasneb. Kuigi ma tõmbasin üle kahe paki päevas, olin ka mina ju suur salasuitsetaja. Ma ei ole kunagi tõmmanud ei enda vanemate ega vanavanemate ees. Ma hiilisin alati nurgatagustes. Oh, kui tüütu ja naeruväärne see oli. Täiesti tavaline salasuitsetaja elu.

Ma läksin nüüd enda lobaga liiga enda töösse sisse. Sorry. Igal juhul ilusat isadepäeva kõikidele isadele ja palju edu ka kolmele isale, et keerata oma elus uus lehekülg, sest ma luban, et ma annan endast parima, et te mitte ainult ei jätaks suitsetamise maha, vaid eesmärgiks on, et te oleksite õnnelikud mittesuitsetajad. Mitte inimesed, kes ei tohi suitsu teha, vaid inimesed, kes ei taha. Pluss on täna 13. kuupäev ka ja 13 on mu absoluutne õnnenumber. Ja aitäh mu lastele, kes nii isetult mind seminarile teistele appi saatsid!

Kommentaarid

“Meil on nüüd kodus uus rutiin, mis esimestel päeval emotsioonid laes hoidis” on saanud ühe vastuse

  1. Helvi ütleb:

    Väga head mõtted ja ettevõtmised. Väga tore, et üks isa mõtleb, mis nende lastele parim on ja arutleb nendega selle üle. Ilusat tänast isadepäeva, mis sest et lastest eemal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sina oled küberpättidega kokku puutunud?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Mu ema pedofiiliaskandaalis

    Postituse valmimist toetas Elisa Vahel sa arvad, et sa tunned kedagi ja siis järsku selline asi. Esimene reaktsioon oli minul loomulikult šokk. Istusin ja kuulasin ema kurba lugu…

  • Toit, millest ma kunagi ära ei tüdine + eriti vinge loos

    Postitus valmis koostöös Boschi köögikombain MUM5-ga Ma jõuame Esileediga sageli tupikusse, kus me teeme kogu aeg ühte ja seda sama toitu ning peast kaovad justkui kõik ideed, mida…

  • Avastus:Väikseid konflikte on alati lihtsam lahendada kui suuri

    Mina ja Esileedi vaatame telerist täiesti erinevat sisu. Me vaatame üldse vähe telerit ja selle üle, mis teleris ekraanil on, ei saa me kunagi kokkuleppele. Tema armastab Nannyt…