Taas on käes aasta kõige keerulisem aeg

10.06.2022

Igal aastal läheb Esileedi juunis kolmeks päevaks mingisse salapärasesse laagrisse. Loomulikult ühtegi last kaasa ta ka ei võta ja see tähendab, et siinkirjutaja peab eriti valvel olema, sest ma ei jõuaks ära kuulata, kui Esileedi naastes oleks  mul ainult kaks last alles.

„Kus kolmas on?“

„Ah et kolmas? Fank, see on nii sinu moodi, et sa otsid selle ühegi vähegi negatiivse asja ja hakkad sellest kinni! Miks sa ei öelnud, et „vau Henry, kui tubki sa oled, et nõud ära pesid! Või „Aitäh Henry, et muru trimmerdatud on!“! Aga ei sa hakkad kohe negatiivsega pihta!“

„Palun vabandust! Aitäh, et sa nõud ära pesid ja muru trimmerdasid!“

„Vabandus vastu võetud!“

Ma üllatasin ennast praegugi, kui osavalt ma sellest olukorrast välja vingerdasin. Äkki läheks päris elus ka samamoodi, kui Esileedi mõistaks, et ei pea alati kõiges musta nägema. Kuigi eks kogemus on näidanud, et mu peas läbimängitud tülid on alati päris elus hoopis teistsugused ja ma ei välju neist kunagi võitjana.

Aga mida me plaanime teha. Ma tean, mida Esileedi mulle plaanib. Piigal on nädalavahetusel tantsuvõistlus ja kuna Esileedi on seal öko-tantra-paastu-esoteerika-kungfu laagris, siis pean mina Piiga tantsima viima. Kell 11:30 on tants ja kell 14:30 on autasustamine ja selle vahepealse kolm tundi võime me vaadata teiste truppide tantse. Ma suudan vaevu enda tähelepanu hoida Piiga tantsulgi, mis kestab kusagil kaks minutit ja Esileedi kujutab päriselt ette, et mina osavõtliku isana, olen valmis kolm tundi täiesti võõraste laste tantse vaatama. Kindlasti on nad väga tublid, aga tõenäoliselt kavatsen ma infarkti või insulti seal teeselda, et kiirabi mu sealt ära viiks ja Esileedil pärast tänitamist poleks, et mis isa sa oled, kui sa ei ole valmis üldse pingutama. MA PINGUTASIN!…. 2 minutit jutti Piiga tantsu vaadates!

Väike lootus on ka pääseda, sest kõigil kolmel on hetkel nohu ja ma pritsisin täna meelega Piiga riideid märjaks ja palusin tal seista külma tuule käes, et riided kiiremini ära kuivaks. Praegu hiilin ka peagi magamistuppa ja panen konditsioneeri 17 kraadi peale. Ja isegi, kui ma ei tee seda, siis mitte sellepärast, et ma tegelikult mõistlik isa olen, vaid sellepärast, et see tähendaks, et ma pean mingi kella seitsmeks äratuse panema, et konditsioneer enne Esileedi ärkamist välja lülitada, et ma vahele ei jääks. Tõsiselt rääkides siis loomulikult ma tegelikult loodan, et Piiga saab väga ruttu terveks. Näiteks pühapäevaks.. sest esinemine on laupäeval.

Ma sain siin etteheite, kuidas mina ei viitsi, sest naabrimees käib küll poja kõiki jalgpallimänge vaatamas. Ma käiks ka! Väga suur vahe on, kas sa lähed tantsimist vaatama, või jalgpalli. Isegi mitte sellepärast, et pallimäng mulle põnevam on, vaid sellepärast, et jalgpalli vaadates sa elad kaasa lapse meeskonnale, kus tema mängib. Terve aja. Sa ei pea vahepeal mingeid teisi põngerjaid palli taga ajamas vaatama. Tantsuvõistlusel sa elad kaasa tema tantsule 2 minutit ja ülejäänud aja vaatad kellegi teise lapsi lava peal sünkroonis liigutamas. Kas Esileedi ise viitsiks minna, kui ta laagris uhmerdatud karusmarja õisikuid sööma ja energeetiliselt laetud chaid jooma ei peaks? Paraku küll. Tema käib Piiga esinemisi alati suure entusiasmiga vaatamas ja jääbki sinna koha peale ja vaatab koos temaga veel kõigi teiste tantsud ka ära ning plaksutab kaasa. Mõnda inimest lihtsalt ongi keeruline mõista.

Kuid mida ma märkan alati, kui Esileedi päevi ära on. Vahel ta on ka. Ükskord läks ta mingiks nädalaks ajaks Tallinnasse doulaks ja ei hakanud koju ka sõitma, kui sünnitegevus peatus, sest äkki sünnib ikka ära. Mingi nädal aega ootas, kuni lõpuks sündis. Ma märkan seda, et lapsed on minuga palju viisakamad ja mõistlikumad, kui Esileediga. Muidu ei saa sellest aru, aga see kontrast on maru suur, kuidas lapsed Esileedi naastes kohe virisema ja nõudma hakkavad. Mitte midagi sellist ei ole terve aja, kui ma üksi lastevalves olen. Ja ma ei ole omast arust range. On küll käitumisi, mida ma ei aktsepteeri ja väljendan seda, aga ma siiski lähen nende lollitamise ja naljadega rohkem kaasa, kui Esileedi ja ometi tajuvad nad minuga paremini, mis on ok ja mis mitte.

Kuid Esileedile head puhkust ning kui ta ümiseb seal rätsepaistes järgmised 72 tundi ja toitub kasteheinast ja kasekäsna kombuchast, siis mängime meie lastega kodus Mölkkyt ning otsime äkki mõne retsepti, mida koos teha. Mida teie sel nädalavahetusel teha plaanite?