Appi, ma pean Esileediga magama :S

14.04.2022

Soojem aeg läheneb ja aina reaalsemaks muutub minu jaoks täiesti uus ettevõtmine – me hakkame oma kodus remonti tegema. Mina pole oma 41 eluaasta jooksul mitte kunagi ühtegi remonti teinud. Kuidagi on nii läinud. Lapsena kupatati mind alati suveks maale ja kui ma 31.08 siis lõpuks linna tagasi tulin, olid ammu kõik remondid tehtud. Meie peres oli alati ema, kes seda tegi. Tema töövõtted olid alati kaheldavad, sest ta on südames ikka nõukogude inimene, kes justkui kannatab defitsiiti. Seega, kui satub tapeet, mis pole päris õige – ah, saab sellega tehtud küll. Kui on kardin, mis ei kata päris akent ära – ega ma siis seda minema ei viska, panen selle. Selliseid näiteid võiks tooma jäädagi. Võib-olla on isegi hea, et tema mulle remondi tegemist ei õpetanud. Lühemalt, mu ema sai alati kõigega hakkama, kõik sai tehtud, aga sa vaatasid peale ja sa said aru, et see on tema tehtud. Tal oli täitsa oma käekiri.

Kui ma vanemaks sain, kolisin ma aastateks Iirimaale ja kui ma tagasi tulin, elasin ma aastaid üürikorterites, kus ei tulnud samuti remondi peale mõelda. Esimest kodu, mille me ostsime, me remontima ei pidanud, sest eelmise omaniku ilumeel oli meie omaga väga sünkroonis. Kui me siis lõpuks siia kolisime, kuhu me kolisime, siis oli meil kohe plaanis uuendusi teha ja muudatusi sisse viia. Kuid kuidagi läks nii, et vastsündinud kaksikute ja Noorsandi elushoidmine muutus prioriteediks. Sest ega me kodu tegelikult remonti ei vajanud. Eelmised elanikud olid vastupidi kõik toad uuesti üle värvinud ja kõik oli kena ja värske, kuid mitmed toad olid teise tegumoega, kui me ise oleks neid teinud.

Ma räägin siis äkki, mis meil kõik plaanis on. Ma räägin, nagu ma teaks. Tegelikult ei tea ma midagi, sest isegi kui ma teaks, ei oleks see oluline, sest disaini otsuseid teeb nagunii Esileedi. Meie, mehed üldse ülehindame enda panust ostuotsuste tegemisel. Tegelik ostja on peres naine. See, kelle käes rahakott on, ei mängi siin vähimatki rolli.

Kuid esimene suur plaan ja raharöövel saab meil olema terrass. Meie terrass ja selle lauad on juba üle 10 aasta vanad ja eelmisel aastal vahetasime me seal mädanenud laudu välja ja täna on terrassil käimine ohutu (me astusime igal aastal paar lauda läbi), aga meie terrass näeb välja nagu 11-aastane terrass, millel  viiendik laudadest välja vahetatud. Terrassi ehitamisega ma vaevalt, et hakkama saaks, eriti, kui ma sooviks sellele ka katust ja sellepärast on see ka kõige kallim projekt, et tuleb maksta ka töö teostajale. Kuidagi saab siin ehk hinda alla küll, kui ma vana terrassi eelnevalt ise laiali lammutan. Eks näis.

Lastele omad isiklikud toad. Meie lapsed on kaisulapsed. Kas see on õige või mitte, jäägu igaühe enda otsustada. Kuigi nendega magamine on sageli räigelt tüütu, siis see kaisus uinumine ja õhtu viimased vestlused, mis me maha peame – mul on nii hea meel, et meil on need hetked olnud. Enam ei maga lapsed mul kaisus. Nad uinuvad mu kaisus ja siis ma tõstan nad enda voodisse. Ka Esileedil uinuvad lapsed kaisus. Kuid tänaseks on nad juba seal maal, et me peame neid iseseisvamateks muutma. Nad ise paluvad seda ka, et nad soovivad oma tuba. Seega tuleb mul see mõru pill alla neelata ja Esileediga samasse voodisse taas heita. Ma ei oota üldse seda aega. Üksi magamine on parim asi, mis peale krõbeda peekoni leiutatud on. Esileedi on küll tore, aga ta on nii fanking nõudlik – arvutiga voodisse ei tule! Pese jalad ära enne voodisse tulemist! Silita mind! Oleks see viimane nõue (kindlasti pole see palve!) siis midagi erootilist, aga ei. Ta on nagu kass, kes tahab, et ma teda selja pealt ja kätelt silitaks ja siis ta lihtsalt naudib seal ja nii kui mul käsi korrakski krampi läheb või ära väsib, saan ma ta pahameelt tunda. Ma olen reaalselt tunde tööl ta selga silitades. Ah jaa – ta ei austa seda, et pool voodit peab olema minu ja hommikuti avastan ma end ikka seal 10 cm ääre peal.

See tähendab, et üks tuba läheb poistele jagamiseks ja ruum, mis praegu kannab nime „Kontor“ läheb Piigale. Need mõlemad toad vajavad uuendamist- seinad värvida ja muretseda voodid ning lastetoa mööbel. Kõige keerulisem ongi magamiskoha välja mõtlemisega, et kuidas see lahendada. Päris nari ei soovi ja polegi head ideed, kuidas see olla võiks.

Remonti vajab ka meie elutuba, kus lapsed on seintele aastate jooksul mitmeid kriipse vedanud ja nurki lõhkunud. Mis tuleb kindlasti uuendada on trepikoja suur tumepunane sein. See vajab uut värvi, sest hetkel on see ikka maru sünge. Ka teise korruse koridor vajab uut värvi. Seal värvivigastusi eriti polegi, aga tahaks mingit teist tooni. Ah jaa, magamistuba läheb ka ümbertõstmisele ja värvimisele. Esileedi juba teatas mulle ka, mida ta soovib, aga ta kirjutab mulle umbes 8294204823094 korda päevas ja viimasel ajal panen ma lihtsalt ta tekstile pöidlaid. Tundub, et toimib. Seni, kuni ma kõigega nõus olen, mida ta välja pakub, on meil kodus idüll.

Nii palju siis värviplaanidest. Kui meil peaks kuidagi raha tekkima, siis sooviks elutuba ka mingit uut valguslahendust, sest olemasolev on nõks ebapiisav ja kui elutoa laetuli põleb, siis tahaks alati mõne lambi veel põlema panna, sest ta ei tee oma tööd ilmselgelt piisavalt hästi.

Ka otsustasime lõpuks, et paneme kodus ette kardinad. Esiteks päevakardinad ja teiseks uued rulood teisele korrusele. Tahtsingi uurida, kas kellelgi on head soovitust, et kui meie tulevase poistetoa suurim mure on selles, et sel on palju suuri aknaid ja suvel läheb seal ruumis ikka väga palavaks ja õhksoojuspump on ööpäevaringselt taga, siis äkki kellelgi on kogemusi, mida akende ette panna, et päike tuba liiga kuumaks ei kütaks. Kas kuidagi aken millegagi ära teipida? Mingit spetsrulood? Paksud kardinad? Soovitusi ootame väga.

Ah jaa, kasvuhoone/kuur tuleb ära värvida ja ühe rõdu piire tuleb ka täiesti ära remontida, sest kui keegi sinna toetab, siis saaks sellest küll hea ja loetava blogipostituse, aga siinkohal need plussid lõppeksid ka.

Köögis ka väikeseid uuendusi – uus lipp tuleb põrandale panna! Jah, see sama lipp, mille ma paar aastat tagasi ära lubasin vahetada. Peagi on see päev käes. Muidugi hea meelega teeks köögi ka ümber, sest meie köögi suurim puudujääk on see, et seal väike nõudepesumasin. See on tohutu nuhtlus. Kaks kruusi ja masin on põhimõtteliselt täis. Ei teagi, kas annab seal kuidagi midagi ümber mängida, et mahuks suur nõudekas. See oleks ikka vinge küll. Mõtlesime ka köögikappide kiletamisele, aga uurisin hindu jaaaaa….. ja pole meie kappidel häda miskit. Käepidemed võiks uute vastu vahetada, et anda natuke värskem ilme. Võib-olla ka uus töötasapind.

Igal juhul pole meil selleks mingit eelarvet ega raha ja kui ma olen midagi õppinud oma aastatega, siis plaanid lähevad nagunii alati pekki ja kuidagi oleme me alati ikka hakkama saanud. Miks mitte ka sel korral 