Meie kodu on haaranud Ämblikmehe hullus
18.03.2022
Postitus valmis koostöös Hasbro-ga
Mitte väga ammu juhtus mul köögis selline asi. Esileedi tegi parajasti pliidi taga midagi süüa ja mina istusin laua taga ja tegin ka midagi väga tähtsat. Ma ei mäleta enam mida. Igal juhul toimetas Esileedi seal pliidi taga ja just sellel hetkel, kui ma oma ülitähtsalt tegevuselt pilgu üles tõstsin, nägin ma justkui aegluubis, kuidas Esileedi maitseaine purgi hooletult kubu peale tõstis ja see sealt hetk hiljem maa suunas kukkumas oli. Ma ei liialda, aga ma reaalselt nägin seda momenti nagu aegluubis ja kuna ma olin ise liiga kaugel, et seda päästma hüpata, sirutasin ma käe välja, kaks sõrme püsti nagu Ämblikmehel ja püüdsin selle randmest tuleva võrguga kinni püüda. Võrku paraku ei tulnud. Selle asemel oli meil hoopis köögipõrand puruga kaetud ja Esileedi kasutamas sõnu, mille tähendust meie lapsed hetkega küsima tuleks, kui nad neid kuulnuks. Aga ei kuulnud. Kuulsin vaid mina ja panin ruttu käe tagasi lauale, et Esileedi mind hulluks ei peaks.
Kas ma lootsin, et ma päriselt ka õnnetuse ära hoian. Muidugi mitte! Või, noh, Peter Parkeril oli ka kunagi ju esimene kord ja oli temagi pahviks löödud, kui selline ootamatu võime avaldus. Miks siis mitte minul? Ma ei tea miks, aga minu puhul isegi ei lubanud mitte. Aga see on vist mingi meeste värk. Kõigis on meil aeg-ajalt fantaasia pead tõstmas ja me kujutame end ette mingite üleloomulike võimetega. Vennas ja Noorsand on igatahes samasugused. Kui Piiga on väga asjalik ja käib mööda elamist ja kantseldab oma kahte tuhandet kaisukat, et iga üks oma õigel kohal oleks, siis poisid tormavad ringi ja tulistavad üksteist nähtamatute relvadega ja hõiguvad vahele, mida teine tegema peaks, kui too ootamatult pihta saab. “Teeme, et sa said pihta, sest ma tulistasin sind!“.
Viimasel ajal on aga olukord veelgi enam käest ära läinud. Kui varem sain ma Noorsandi korrale kutsuda nimepidi, kui aeg oli näiteks riidesse panna ja õue minna, siis nüüd ma enam ei saa, sest teda pole enam kodus. Kui ma lähen siis teisele korrusele, et ta üles otsida, siis leian ma kusagil ukse küljes rippumas ja teatamas, et ta pole Noorsand, vaid Ämblikmees. Ja tegemist ei ole tema fantaasiaga, sest see tõepoolest ongi Ämblikmees, sest seal ta ripub oma punase maskiga ja põlevate silmadega. Saime Hasbrolt väga laheda Ämblikmehe maski, mis ei ole tavaline mask, vaid selle silmadele saab kollase klaasi ette tõmmata ja lisaks ka silmad põlema panna, et kui ta mind pimedas varitseb, siis teda reedab vaid kaks kollaselt põlevat silma, mis voodi alt välja piiluvad.
See on lahe, kuidas sellised temaatilised mänguasjad laste ettekujutlusvõime käima tõmbavad. Piisab ühest maskist ja kõik muu tuleb sinna iseenesest juurde – kostüüm, võrk, mis kätest välja pritsib, vaenlased, kelleks on kõik, mis liigutab. Viimase nädala jooksul on nad soovinud lisaks läbi vaadata ka kõik Ämblikmehe filmid, mis tänaseni loodud on. See oli neile esmakordne kogemus ja nad said ideid veelgi juurde, kuidas maailma päästa. Milleks oli siis peamiselt Piiga kaisukate päästmine, mille Vennas kusagile ära peitis, sest etendas kiivriga pahalast. Kuna ma ei viitsinud garaaži kiivrit otsima minna, sobis talle suurepäraselt ka kastrul pähe. Minus arust sobis. Tema arust mitte. Kiivriks sai siiski kiiver, mida nad mind siiski otsima sundisid.
Ka ämblikmehe mänguasi tuli meie juurde täiesti õigesse kohta, sest Vennas on selles mõttes nagu minagi lapsepõlves. Mina ei mänginud eriti autodega, vaid minu lemmik mänguasjadeks oli sõdurid. Ka Vennas eelistab autodele tegelaskujusid, sest ta läheb sellesse mängumaailma sisse ja kui ta algselt võttis Ämblikmehe mänguasja lihtsalt uurimiseks, siis paari minuti pärast oli ta voodis selili ja tegi suuga efekte ning pidas Ämblikmehe poolt dialoogi pahalastega. Ämblikmees ei ole meile jõudmisest saadik päevagi puhata saanud, vaid ärkas kodus ellu ja on suuremalt jaolt maailma päästmisega ametis olnud.
Iga perekonna väiksema tegelase käe läbi ärkab Ämblikmees ellu ja kui ka sinul on kodus selline , kes kindlasti rõõmustaks, siis ma teen ühe loosi ka. Selleks jäta kommentaar siia, või Facebooki, et kui sina saaks endale valida ühe supervõime, siis mis see oleks. Facebookis peaksid sa olema ka minu jälgija. Edu sulle ja loosin nädala pärast!
Lendamine.
Super naine. Kellel oleks pikad venivad käed. Ja vahest rohkem kui kaks.
Minu supervõimeks oleks loomadeks ja lindudeks muundumine.Vahest lendaks vabalt ja vahest kollaks rahulikult metsas. 🙂
Minu supervõime oleks tervendamise ja poja tahaks,et mul oleks võrgu laskmise võime võime !
Ilmselt kiirus, et jõuaks rohkem asju ära teha 🤣
Mina tahaksin olla lind ja osata lennata🙂
Minul võiks olla supervõime näha asju ette:)
Kindlasti võime ühest nipsust jõuda punktist A punkti B
Minu supervõime võiks olls teleporteerumine. Saaks palju kiiremini ühest kohast teise 😁
Ma võiks ämbliknaine küll olla.
Solidaarsusest oma 3 pojaga võiks mul olla nii Ämblikmehe, Kapten Ameerika, Raudmehe,Batmani ja Hulki võimed 😃 Keskmine laps on elav spiderman, kaisukaks spiderman, pusled,riided marveli tegelastega, muusikat kuulab spidermani filmimuusikat ning mulle on omistatud valge/roosa ämbliknaise Gweni tiitel 😃
Kodus leidub ka iga tegelase kostüüme 🙈 Fotoseeria batuudil hüppavast trikke tegevast spidermani kostüümis lapsest on vägev.
Ma siis paluks tegelikult võimet mega palju energiat endasse koguda, et poistega sammu pidada jõuaks 😃
Minu supervõime võiks olla hea aja planeerimine 😅
Kui aga hästihästi palju raamidest välja mõelda, siis ma tahaks tunnetada inimeste päris emotsioone, mitte lihtsalt “jah see meeldib mulle”, “mul on kõik hästi” stiilis vastuseid.
Tahaks nähtamatuse võimet 🙂
Lapse arust võiks mu supervõime olla loos võita ja see mask endale lõpuks ometi saada. Täna see meiega kahjuks poest kaasa ei tulnud 🤷♀️
Ma ise oleks äärmiselt rahul, kui päriselt ka suudaks sõrmenipsuga kodu korda saada. 😌🧘♀️
Sooviks võimet öelda rohkwm “Ei” 😁
Ajas rändamine kuluks marjaks ära 😄
Lennata tahaks 😉