Suurepärane klienditeenindus täiesti ootamatus kohas
15.03.2022
Ma ei tea, mis meil selle garaažiga on, aga see läheb iseenesest sassi. Teen korda, lähen kikivarvukil ruumist välja, tulen järgmisel päeval vaatama ja ruum jälle segamini ja igast träna täis. Seepärast on ka garaaži koristamine mul sagedasti käsil ja Noorsand avastas, et minuga koos garaažis aega veeta on üks tema lemmikuid ajaviiteid. Iga päev ta palub, et me läheks koos garaaži koristama ja ma üldse ei viitsi… ja siis lähen ikka. Midagi on sellistes hämarates ruumides, mis on tööriistu ja vanu asju täis, sellist, mis mehi kutsub ja ühendab. Mäletan ka enda vanaisaga on mu mõnusaimad mälestused tema garaažis, kui ma talt mingit tööriista palusin, ta korraks mõttesse jäi ja hakkas siis otsima. Kuna ta ei visanud kunagi ühtegi naela, kruvi ega tööriista ära, oli tal neid mustmiljon ja selleks, et see soovitud tööriist leida, kulus alati ilmatuma aeg. Kuid ta alati leidis.
Kuid garaaži korrastamisel on miinuspool ja selleks on see praht, mis tekib. Ehk kõik, mis vajab väljaviskamist, aga mille sa oled pannud riiulitele, et äkki läheb vaja. EI LÄHE! Sellepärast laadisingi ma enda auto prahti täis (vanad poolikud värvid, katkised mänguasjad, igast muud katkised asjad), mida jäätmejaama viia ja…. ja sõitsin sellega mingi nädal otsa ringi, kuni viitsisin lõpuks sinna minna ja just jäätmejaam Tartus on see, millest ma täna soovisin rääkida. Kes iganes oma prahti sinna viinud, siis teate süsteemi – hunnik konteinereid territooriumil ja töötajad suunavad sind õigetesse kohtadesse. Kui on segaprügi, siis see tuleb ära kaaluda ja selle eest tuleb veidi maksta ka. Need töötajad on seal olnud juba jupp aega ja ma ei usu, et seal just eriti suurt palka saab. Seega, kui sul eriti suurt palka ei ole võimalik kuualgul kontoseisul näha, siis vaevalt sa ka eriti motiveeritud ja osavõtlik töötaja oled. Ja minu kogemus Turu tänava jäätmejaamas oli see, mis ka kõigil eelnevatel kordadel:
Fantastiline!
Ma ei suuda aru saada, kust on need inimesed sinna leitud, sest ma olen seal absoluutselt igal korral saanud imelise teeninduse osaliseks. Mitte ainult Turu tänaval, vaid ka Jaama tänava omas töötavad kõige abivalmimad ja sõbralikumad inimesed. Ja see tekitabki hämmeldust, et kas see on võimalus olla värske õhu käes ja füüsiline koormus, mis neil inimestel tööga kaasneb, aga iga kord, kui ma seal ära käin, on mul kahju, et mul rohkem jäätmeid pole, et tagasi tulla. Nad on konkreetsed, täpsed ja samas nad ei oota, et mina võhikuna peaksin kõike teadma, vaid nad on igal korral mulle sõbralikult kõik suunised kätte andnud. Ma ei tea, äkki nad ei teegi midagi nii erilist, vaid teevad täpselt nii nagu ma sellises kohas tahaks ja ootaks ning kogemus vastab lihtsalt ootustele… Sest nad ei teeni ju ka tulemustasu, et nad selle kliendikogemuse nii heaks peaksid muutma…
Vastupidiselt ühe telekomi ettevõttega, kus ma käisin uut paketti uurimas, jättis ilmselgelt liiga kaua enda ametis tööl olnud naisterahvas mulle nii ebamugava tunde, et mul käis peast läbi mõte, et kas see oleks minust väga ebaviisakas, kui ma lihtsalt poole tehingu pealt püsti tõuseks ja ütleks, et ma ei soovi siiski nende teenuseid kasutada. Ja millegi pärast muutun ma ise alati nii alandlikuks, kui keegi oma olekuga mulle märku annab, et ta mängiks miljon korda parema meelega Minesweeperit või Solitairet, kui mõtleks minuga kaasa, et missugune pakett valida.
Kui mina looks enda ettevõtte, mis peab suhtlema otse klientidega, siis ma tahaks, et ka minu töötajad suhtuksid inimestesse täpselt nii nagu jäätmejaama personal – professionaalsed, sõbralikud, täpsed. Kahjuks polnud neil seal seda „Kiida teenindajat“ nuppu, muidu oleks ma selle pooleks vist vajutanud.
Kui ma peaksin veel meenutama kehvemaid klienditeeninduse kogemusi, siis sageli on miskipärast mööblipoodides ükskõiksed teenindajad ja see kontrast nendega mööblipoodidega, kes hoolivad, on lihtsalt nii suur. Kui sa näed, et inimesed käivad ja istuvad iga diivani peal, siis anna kasvõi kuidagi märku, et sa tead, et nad seal on ja oled neile olemas kohe, kui mõni küsimus tekib. Mitte ära vaju arvuti taga küüru ja püüa vältida silmkontakti. See on lihtsalt nii oluline. Muide, me jätsime diivanit ostes ühe poe, kus oli müügil finaali jõudnud diivanikandidaat, lihtsalt valikust välja, sest klienditeenindus oli pehmelt öeldes kohutav.
Minust vanem eestlane on harjunud halva teenindusega, sest nõukaajal, kui keegi ei teeninud tulemustasu ja konkurentsi polnud, ei pidanudki ükski klienditeenindaja sõbralik ja soe olema, sest alternatiivi nagunii ju polnud. Olukord on läinud aastatega kindlasti väga palju paremaks ja siis sa satud jälle ühe tülpinud teenindaja otsa, kes iga su küsimuse peale ohkab ning silmi pööritab.
Ma lihtsalt tahtsin jagada head kogemust.
Jaga ka enda head/halba kogemust klienditeenindusega seoses!
Loading ...
Pisut negatiivseid kogemusi:
Tabasalu jäätmejaamas sain häid nõuandeid, kui läksin lehekotte viima: “Mis te siia toote, viige metsa alla!” Väga öko soovitus.
Lasnamäe Motonetis eelmise aasta suvel: küsimuse peale, kus riiulis võiks olla sääsetõrjevahendeid, nähvati ikka väga üleolevalt, et mis te veel ei taha, äkki tahate ventilaatorit ka, neid meil ka pole. Enne seda juhtumit olen ka saanud ainult negatiivset kogemust, alati on tunne, kui Motoneti töötajatelt midagi küsid, siis sa segad nende püha olemist. Ilmselgelt ma enam sinna poodi kunagi ei lähe!
Aga õnneks enamusest teenindajad väga toredad. Näiteks Amsterdami lennujaamas turvakontrollis tõmmati kohvrike kõrvale javaadati läbi. Leiti üks kena Faberge muna, mille olin ostnud Eritaaži näitust külastades. Tüüp võttis muna, uuris seda ja tagastas selle mulle , endal hirmtõsine nägu ees ja teatas: “It’s not fake” ja pani kovrisse tagasi. Kui mulle kohale jõudis siis hakkasin kõva häälega naerma ja noormehe näos oli ka väga rahulolev nägu õnnestunud nalja üle:)
Mul oli paar kuud tagasi positiivne kogemus Rapla Tamrexi poes, kuhu ma jõudsin viimasel hetkel, ukse peal vaatasin et hakkavad kohe sulgema, viimane klient veel oli kassas kui sisse astusin. Vaatasin kähku kella ja avastasin et nad pidid sulgema juba 5 minutit tagasi. Tahtsin häbist maa alla vajuda ja minema astuda, sest no müüja on ka inimene ja tahab koju saada aga oli lihtsalt väga tööle kindaid vaja sest jube külm oli ja omad kindad olid minema kõik jalutanud. Ja müüja veel tuli ja rõõmsalt aitas sobivad kindad välja valida, ma olin esimest korda selles poes ja suure ähmiga ei leidnud õiget kohta üles, laps oli ka veel kaasas kes omakorda tähelepanu nõudis. Vabandasin veel ette ja taha et aega raiskasin ja siis ka mingi mõttetu paarieurose tehingu sai teha aga müüja oli jumala positiivne et ei ole hullu ja ikka juhtub. Igatahes suur aitäh talle minu poolt, sest no tõesti oli omal piinlik. Aga lahkusime siiski positiivse meeleoluga☺️ Negatiivset meelde hetkel ei tule, kindlasti on olnud aga kes neid ikka viitsib ja tahab meenutada🙂
Aastaid tagasi olin vahetamas enda mobiilside operaatorit. Sain uuelt firmalt uue pakkumise, kõik oli väga kena ja viisakas. Kui mu enda operaator helistas ja küsis, mis põhjusel lahkun, siis ega ta mu selgitustest väga hoolinudki, vaid korrutas mulle, KUI halva valiku ma ikka teen. Kas ma saan aru, et uue ettevõtte eesmärk ongi mind vaid koorida ja KUI halb see teine ettevõte ikka on. Jäin oma arvamuse juurde, aga olles teinud ka ise müügitööd, siis küsisin kõne lõpus, kas tohin tagasisidet anda. “Muidugi, tagasiside on väga teretulnud!”, sain vastuseks. Kui ütlesin, et ma tundsin end rünnatuna ja minu meelest ei ole okei teha inimese valikuid maha, siis vabandati, et see ei olnud kindlasti kõne eesmärk, aga kas ma ikka saan aru, KUI kehva valiku ma teen, vahetades operaatorit? Selle peale ütlesin head aega ja lõpetasin kõne.
Sama operaator on püüdnud mulle pakkuda uuesti mobiilsideteenust, kodulahendust ja internetti tahvelarvutile. Selleks aga pidin ma rääkima kolme inimesega, sest igaüks on spetsialiseerunud oma teemadele ega tea teiste osakondadest midagi. Niisugune lahendus aga ei sobi mulle – eelistan, et kõik on ühes kohas ja sõltumata murest mul on üks number, kuhu helistada, ja üks inimene, kes oskab kõikidele mu küsimustele vastata.
Mul on kogemus mis vist iial meelest ei lähe mis ei olnud küll Eestis aga loeb vast ikka. Oli olnud üks hirmus kiire ja töökas päev kui avastasin et et õhtu käes ja lapsed pole ikka veel söönud. Läksin kiiresti kohalikku pizza kohvikusse, jõudsin kohale, rammisin ust mis avaneda ei tahtnud. Teenindaja tuli uksele ja ütles et nad suletud aga no tule sisse, mitu pitsat tahad? Ma siis alles taipasin et kell pool kümme. Aga kutt pani ahjud uuesti sooja, tõi asjad külmikust välja ja tegi mulle pitsad samal ajal seletades miks mul absoluutselt ei ole vaja piinlikust tunda. Ma igaks juhuks natuke ikka tundsin, eriti kui kohale jõudis et ta pidi ju uuesti koristama ka veel hakkama.
Aga meelde jäi ja lati tõstis kõrgele. Ja me käime seal ikka ja jälle…
Minul oli paar aastat tagasi üks halb ja üks hea kogemus samal päeval paari tunni sees. Otsustasime nimelt kodus välisukse ära vahetada ning Tallinnas, Pärnu mnt-l, on kaks uksetehase poodi. Üks ühel pool, teine teisel pool tänavat. Esimeses poes istus meesterahvast klienditeenindaja jalad harkis arvuti taga, otsa meile eriti ei vaadanud ja suhtles meiega üleoleval toonil nagu me oleksime teda seganud. Rohkem kliente poes ei olnud. Plaan oli ka teist uksepoodi külastada ning veidi aega ise ringi vaadates, astus meie juurde üks väga viisakas ja sõbralik naisklienditeenindaja. Ta oskas meid juhendada ukse valikul, tundis oma müüdavat kaupa, oskas vastata meie küsimustele, pani rõõmsalt kokku meile hinnapakkumise. Kõik see käis väga meeldivalt ja kergelt, kontrast eelmise poega oli uskumatu! Tal korral oli samuti märtsikuu, mis on teatavasti hea teeninduse kuu. Seega sai ka seda toredat klienditeenindajat meeles peetud 🙂 .
Kas teate seda anekdooti, kus noor maamees läheb linna suurde kaubamajja tööd küsima. Võetakse proovile ja esimesel päeval teeb ainult ühe tehingu. Kui saab kaupluse omanikult nahutada, et miks ainult üks tehing, siis tuleb välja, et kaupa müüs mitme miljoni väärtuses. Vaat, minuga juhtus midagi sarnast Pärnu Sotka mööblikaupluses. Abikaasa mul tahtis sealt mingit asja vaadata ja läksin niisama kaasa. Uurisin diivaneid, sest tegelikult oli plaanis uus osta küll, aga alles aasta pärast. Enne tuli remont teha. Istusin ühe ja teise peal, kuni astus juurde müüja. Kuigi ma ütlesin talle kindlalt ja mitu korda, et ma kindlasti praegu diivanit ei osta, siis lahkusin poest diivani, tugitooli ja mingi mööblikaitsevahendiga 🙂 Või mis lahkusin. Põgenesin :). Peab muidugi ütlema, et diivan on aus ja ma olen talle väga tänulik, et põhimõtteliselt teadis tema paremini, mida ma soovin. Ma küll ei ole kindel, kas ma oleksin ilma temata selle ostuni üldse kunagi jõudnud. Kahtleja nagu ma olen.
Aastaid tagasi oli vaja majale uued aknad tellida, läksime Rakvere Plastosse uurima ja pakkumist küsima–no nii ükskõikseid teenindajaid pole mina ei enne ega pärast kohanud, jätsid mulje, et mida värki sa siiia üldse otsid ja miks sa meid tülitad.., saime aknad ühest teisest ettevõttest, aga no Plasto esindus jättis ikka väga kehva mulje.
Käisime eile Kuressaares Värvipoes. Mees on mul selline, et kui valik on suurem kui 1 tk, läheb valimiseks tunde. Seal poes on ta juba teada – tuntud nägu, tööga seoses külastab ta seda tihti. Poodi sisse astudes ütles müüja “võtke joped maha ja paneme kohvi jooksma.” Poe sulgemiseni oli 15 min. Enne kui müüja värvi segama hakkas, küsis mitu korda(naljaga), et oled sa kindel et just seda tooni tahad.
Super teenendus.
Märts on hea teeninduse kuu, nii et soovitan kõigil oma märkamised ka siia kirja panna – https://www.heateenindus.ee/kiidame 🙂
Olen nõus Tartu Turu tänava jäätmejaama kiitmisega! Olen sinna ise samuti mitu korda kraami ära viinud ja iga kord on olnud väga meeldiv kogemus. Viimati viisin ära 6 vana laste auto turvatooli. Panin siis kaalule – 12 kg. Töötaja arvutas ja teatas – 1.30 palun. Mina ahmisin õhku, mille peale tema ütles: “Onju, päise päeva ajal.” Naersime natuke aega koos, andsin talle 1.50, mille peale sain teada, et nii nad rikastuvadki. 😀 No tõesti vahva kogemus, on olnud ka varem ja lähen alati sinna hea meelega tagasi. 🙂
Mul on õnnestunud matkapoes pea tund aega mägimatka reisi jaoks varustust näppida ja valida ning mitu poes leti taga istunud müüjat ei teinud teist nägugi. Kõpskingade ja mantliga naine ju ei matka! Viisin 4-kohalise summa teise matkapoodi.
Ühes toidupoes sattus kassas olema teenindaja, kes tooteid piiksutades mu oste kommenteeris. “Ohoo, päris hea!”, “Hmm, sellist asja ka sööte”.