Kuidas ma Mallukale sünnipäevaks laulu tegin

06.03.2022

Ma ei suhtle eriti paljude blogijatega.  Üldse ei ole blogijaskond Eestis selline ühtne – ei tehta ühisüritusi, ei tehta üksteisega koostöid ja igaüks ajab omi asju. Kui ma peaks nimetama, missuguste blogijatega ma üldse suhtlen, siis ma võiks nad ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kuid mõnega suhtlen ma tihedamalt kui teisega ja näiteks Mallukas on olnud keegi, kelle poole ma alati pöördun esimesena, kui mul blogimaailmaga mingeid küsimusi on, sest tema on valinud minuga sarnase teekonna. Aastatega on mu suhe temaga aina olulisemaks saanud ja mitte ainult kui infoallikas, vaid ma näen teda juba kui toredat sõpra, keda ma olen elus äkki kaks korda üldse näinud. Jah, kaks korda.

Ma olen võib-olla ainuke mees maailmas, kellel on telefonis Mallukast hambata pilt. Teate, kuidas ma selle sain? Kui ta kirjutas, et tal juhtus hambaga õnnetus ja see tuli ära, siis kirjutasin mina talle, et enne ei usu, kui pilti näen. Hetk hiljem oli mul postkastis pilt ja kaks minutit hiljem kiri – uskumatu, et ma sulle just endast hambata pildi saatsin. „Ma saan rikkaks!“ oli minu vastus talle. Ei saanud.

Mõned nädalad tagasi oli Mallu sünnipäev ja ta sõbrannad soovisid teha talle üllatuse, et kõik sõbrad jätavad enda poolt talle õnnitluse ja lõikavad selle kokku. Selleks võis siis saata tervituse, laulu, või kes iganes midagi soovib. Ma ei ole väga hea keskenduja ja kogu pika teksti lõppedes oli mul meeles vaid paar märksõna – Mallu, sünnipäev, laul. Ma ei ole kunagi midagi sellist teinud… aga miks mitte siis teha?

Umbes kuu varem kirjutas Mallukas hästi eneseiroonilise postituse, kus inimesed hakkasid välja pakkuma, mida võiks tähendada väljend „Mallukat tegema“ ja see jäi mulle kuidagi meelde ja ma mõtlesingi, et hästi, teen laulu teemal „Mallukat tegema“. Ega ma laulma ju ometi ei hakka. Teen ühe mõminaräpi sellest. Selleks tuli leida mingi taust ja peale tunnikest youtubes kaevamist, tõmbasin ma umbes kümme potentsiaalset tausta arvutisse, keskendusin rütmi ja hakkasin ridu kokku panema. Kuid mida rohkem ma katsetasin, seda meloodilisemaks see lugu läks ja lõpuks leppisingi olukorraga, kus see laul ei ole nagu päris laul ja samas pole nagu räpp ka…. see on midagi vahepealset.

Kahjuks ei ole mul mingit stuudiovarustust ja salvestatud sai see mingi suvalise diktofoniäpiga, aga egas midagi. See on minu debüüt muusikamaailma. Siin on minu lugu „Mallukat tegema a’ka Snip-Snip“. (Selgus, et päris paljud ei tea, mida tähendab snip-snip. See on tunnustatud väljend vasektoomia kohta.) Loodan, et meeldib 😀