Kui ahneks annab minna?

Koostööpostitus valmis tänu Alma suurepärasele algatusele

Mul on väga hea meel, et toiduraiskamine on aina rohkem teemaks. Võiks arvata, et kuna inimestel on aina rohkem raha käes (mulle vähemasti tundub nii, et kõik investeerivad ja raha jalaga segada), siis seda vähem nad pööravad tähelepanu kuludele. Aga rõõm on näha, et trend on vastupidine – mida rikkam ühiskond, seda suurem mure maailma pärast.

Ma olen aastaid tagasi osalenud mingitel väljakutsetel, mis innustasid loodust hoidma ja enda ostetud toidukraami paremini planeerima ja kui algselt oli see ju plaanis vaid projektina, aga võta näpust – miski jäi nii külge, et enam küljest lahti ei saagi. Ma olen peaaegu täielikult loobunud ühekordsete kottide kasutamisest. Peaaegu. Vahel leian ennast ikka poes nii, et mul ei ole ühtegi kotti kaasas ja siis olen ennast kirunud ning mõned võtnud. Puu-ja köögiviljade tarbeks on Esileedi ei tea kust kohast muretsenud võrkkotid, mille ma püüan poodi minnes kaasa võtta. Samuti ka poekott on mul enamus kordadel kaasas. Vahel ei ole ja siis tunnen ma isegi natuke süümepiinu, kui ma selle poest kaasa krabama pean. Plastikut on looduses niigi palju ja vähim, mis meie tarbijatena ära teha saame, on taaskasutamine.

Ja toidu raiskamise kohapealt on nii palju, mida me saame ära teha. Esiteks poenimekiri. See eeldab teatavat organiseeritust ja minus seda just ülemäära palju ei ole. Kuid see käib tõusude ja mõõnadega ning hetkel oleme kindlasti tõusul, sest naljalt mind enam poes nimekirjata ei näe. Kuid isegi planeerimisega on osasid tooteid natuke keeruline säilitada ja näiteks piimatooted kipuvad meil raisku minema. Kui kaant ikka peale ei pane, kipub see pealmine osa ära kuivama ja katsu sa lapsele selgeks teha, et tegelikult on see veel täiesti söödav. Seega jogurtid, kodujuustud, kohupiimakreemid ja kõik muu, mis ühe korraga söömata jääb, kipub meil seisma jääma, sest need plastikkaaned, mis topsidel on, need kaovad tavaliselt juba avamisel, Kui jogurti isu täis saab, on kaas juba ammu ei tea kus ning olgem ausad, see fooliumist kaaneke on rohkem informatsiooni kuvamiseks, kuid seda õhukindlalt topsile tagasi peale panna on kaunis võimatu. Ja muide veelgi enam, olete märganud, et üks ettevõte on läinud nii ahneks, et ei pane isegi neid läbipaistvast plastikust kaasi enam peale!

See ei ole kogemata. See oli Almal täiesti planeeritud ja teadlik samm, et kaotada ära need ühekordsed plastikkaaned kõikidelt suurtelt jogurtitelt, et vähendada prügi, mis heal juhul kusagile maardlasse jõuab. Eelnevalt on ka topsid saanud õhema vormi, et plastmaterjali tootmiseks vähem kuluks. Kuid kaante ära kaotamine on täiesti samm edasi. Kuid mis nüüd siis? Kuidas siis jogurtite ja teiste topsides toodete säilitamisega jääb, kui kaant enam peal ei ole? Sellepärast jagabki Alma nüüd laiali suures koguses silikoonkaasi kõigile, kes endale mõne suure topsiga Alma tooteid ostab. Kuna kõikjalt korraga ei jõua, siis alustavad nad nende jagamisega Tallinnas Järve-, Tondi- ja Peetri Selveris. Jagamine juba käib ning kestab kuni sõbrapäevani.

Saime esimesi katsetada ja väga mugav on neid peale panna. See eeldab ka esmalt selle fooliumkaane pealt ära võtmist. Ning ka selle pesemine peale kasutamist on vaid hetkeks kraani alla panemise vaev. Meil on neid siniseid silikonkaasi nüüd kasutuses kolm ja kõik kolm on ka kasutuses. Seega, kui sa külastad lähipäevil ühte nendest Selveritest Tallinnas (Peetri, Järve või Tondi), et osta Alma jogurtit, siis leti kõrval on korvid kaantega. Osta mitu topsi, et kodus oleks mitu kaant. Ära lihtsalt liiga palju neid raba, muidu ei toimi ka see paan vähem plastikut maailma toota. Võta mõni ja jäta ka teistele.

Suur respekt Almale ja loodan, et me näeme peagi ka paljusid teisi, kes sama teed lähevad.

Aga ma teen äkki siia otsa ühe loosi ka. Instagramis üks loos käib, teeme äkki Facebooki ka. Te olete siin alati miskipärast palju aktiivsemad. Ma arvan, et see on sellepärast, et asi on vanuses ja minu jälgija ongi rohkem Facebooki inimene. Igal juhul ma loosin kahele õnnelikule valiku Alma tooteid ja kummalegi paar-kolm silikoonist kaant. Osalemiseks tägi Facebookis kommentaarina sõber, kes oskab hinnata selliseid loodussäästlikke algatusi. Loosin pühapäeval. Edu sulle!

Kommentaarid

“Kui ahneks annab minna?” on saanud 3 vastust

  1. Angela ütleb:

    Super hea. Mul päkad viskavad ka kaaned kohe minema. Ja peale sõõmist muidugi jääb pool topsi alles. Hommikul kas siis rändavad prpgisse või siis kui aega ja viitsimist on teen kooki 😀
    Aga silikon kaaned tunduvad tõesti head olema.
    Millal meile huvitav saaremaale jõuavad 😀

    • amht ütleb:

      Kunagi kindlasti. aga kui päälinnas mõni sõber, siis las ta läheb ja võtab poodi minnes sulle ka mõned 🙂

  2. Eva ütleb:

    Väga äge!! Ootame et siiapoole ka jõuaks.
    Muide, ma pole kunagi aru saanud, mis nende plastkaante mõte veel on?! Kahte kaant pole ju vaja.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas sa oled kunagi Tartus olnud järjest kauem kui nädal aega?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Kuidas ma teaduse nimel eluga riskisin

    Ma armastan Tartut. Kõiki selle osi ja kõiki selle elanikke. Ei, ma ei kandideeri kusagile volikokku, aga alati, kui ma olen sunnitud kodulinnast eemal olema, on mul igatsus…

  • Ära söö esimest lund!

    Postitus valmis koostöös Bosch Vitapoweriga Lumi, mis möödunud nädalal alla sadas, tõi palju rõõmu. Nii kui muru sai õhukese valge katte, olid meie pere poisid kelkudega õues ja…

  • Kuidas mul täna poes lubati nägu üles peksta…

    Inimesed, kes on madala enesehinnanguga, hoiavad alati tahaplaanile. Et jumala eest keegi neid ei märkaks, et puuduseid, mis nende enesehinnangule hävitavalt mõjuvad, keegi välja ei tooks. Ülekaalulisus on…