Halvast kaotajast on veel hullem halb võitja

Postitus on koostöös Insplayga

„Miks sina issi Kuldvillakusse ei lähe?“ on mul lapsed umbes sada korda küsinud. Ma armastan seda saadet koos lastega vaadata ja hõigata vastuseid välja enne, kui osalejad jõuavad neid välja öelda ja kui nende vastus klapib minu öelduga on lastel kõigil lõuad maani, et „vau issi, sa oled nii tark! Miks sa ometi Kuldvillakusse ei lähe?“ Ja ma olen tõesti päris hea… kuni tuleb reklaam ja saate teine pool, kus kõik summad on topelt. Seal, kus ei piisa ainult sellest, et sa oled kunagi Kumakest usinalt täitnud, vaid kus sa pead päriselt ka midagi teadma. Siis ma jään vaikseks, sest tegelikult ma ei olegi nii tark nagu lapsed mind arvavad olevat. Kuid siiski meeldib mulle see saade, sest see õpetab mulle iga kord midagi. Kõik faktid ei jää mulle loomulikult meelde, kuid mingid põnevad teadmised lisanduvad ikka ja neid on hea ära kasutada, kui vajakusagil muljet avaldada.

Insplay saatis meile kolm lauamängu samast sarjast: „Maailma imed“, „Maailma loomad“ ja „Maailma lipud“ ja need on täpselt minu tüüpi inimestele, kes tahavadsaada juurde teadmisi, mida neil võib olla kunagi tarvis ei ole, kuni siis järsku kusagil on. Me mängisime Esileediga kõik kolm mängu läbi ja ma ei taha küll uhkustada, aga ma võitsin kõik mängud! Peale kahe. Aga „Maailma lipud“ mäng, mille ma võitsin, läheb vähemalt kolme võidu eest kirja. Esileedi oli sellega nõus. Õigemini ta ei ole veel sellega nõustunud, aga küll ta on.

Esimeseks võtsime ette „Maailma loomad“. Mängu saab mängida kahe kuni kuuekesi. Kõikide mängude põhimõtted on samad, seega reeglid on laias laastus kõigis sarnased. Mängus on umbes 200 kaarti erinevate loomadega maailmas. Kõik mängijad saavad enda lauale neli loomakaarti (võivad olla ka linnud või mereelukad) ja vastasmängija saab valida ühe kaardi teiselt mängijalt ja ta peab ära arvama kasvõi osaliselt, mis on selle looma nimetus. Kui ta ära arvab, siis saab ta selle kaardi endale. Kuid kaardi pöördel on ka küsimus selle looma kohta koos kolme valikvastusega. Arva ka see ära ja sa saad kaardpakist ühe kaardi veel juurde. Nüüd tuleb sul need kaardid paigutada enda mängulaual õigetesse kohtadesse – laual on ette antud kõik maailmajaod ja sina pead teadmistele (loe: kõhutundele) põhinedes ära arvama, kus maailmajaos need loomad elavad. Kui mäng läbi saab, tuleb kaardid teisipidi keerata ja kontrollida, kas kaardid said asetatud õigete maailmajagude peale ja võidab see, kel kõige rohkem loomi õigetes maailmajagudes. Tundub lihtne? Tutkit. Esileedi võitis. Suurelt. Mis oli tore, oli see, et ka Piiga oli mängust vaimustunud, sest ka tema teadis lihtsamaid loomi ja oli Esileedi meeskonnas. Eks nad peamiselt sellepärast võitsidki. Kahekesi mängisime me vaid 40 kaardiga, aga nagu öeldud, siis neid on seal üle 200. Nii, et see võtab ikka päris kaua aega, et kõik loomad meelde jääks.

Teiseks mängisime mängu „Maailma imed“ ja kogu mängukäik on põhimõtteliselt sama, ainult paar väikest erinevust. Samamoodi on mingi 200 kaarti maailma võimsaimate loodusnähtuste ja ehitiste ja moodustiste fotot ja mängijal tuleb ära arvata millega on tegu. Kui ta arvab ära puhtalt pildi põhjal saab ta endale selle kaardi pluss kaks kaarti veel. Kui ta ei tea, siis kaardi pöördel on kaks vihjet. Kui ta arvab esimese vihjega, siis ta saab selle pluss ühe kaardi. Kui kahega, siis ainult selle kaardi. Kui ta ei arvagi, ei saa ta midagi ja kaart läheb kaardipaki põhja. Samamoodi tuleb ära arvatud kaardid ja need, mis võiduga kaasa tulid, panna õigetesse maailma jagudesse ja enim õigesti kaarte asetanu, ongi võitja. Ma tean nüüd edaspidi unepealt Brandenburgi väravaid, Gobi kõrbe ja Jaipuri linna Indias. Mul polnud aimugi, et Gdansk nii vinge linn on ja mul sai kohe reisiplaanidesse märge tehtud. Pluss oli mingi soolakaevandus Poolas, mis nägi samuti ülivinge välja. Arvad, et sa paned ainult enda teadmised proovile, tegelikult avastad sa mängides maailma. „Maailma imed“ oli kolmest minu jaoks kõige keerulisem, aga vist enim meeldinud mäng.

Vastasleer

Kolmas „Maailma lipud“. Siin ma domineerisin täiega. Ma olen lippude ekspert. Ma tean kõiki lippe maailmas. Ok mitte päris kõiki. Aafrika omi ei tea pea üldse. Ega Aasia omi.. või Okeaania. Lõuna-Ameerika on ka päris nõrk. Aga Euroopa lipud on mul kõik selged. Või, noh, need vanad Jugoslaavia maad ei ole.. aga no kes neid teab. Seega ma küll plaanisin Esileedi jalust pühkida, aga selgus, et mul on lippude tundmisel veel pikk maa. Kunagi lapsepõlves oli meil selline raamatuke nagu „AjaO“ ja seal oli lehekülgedeviisi maailma riigilippe ja mulle nii meeldis neid vaadata. Ma rebisin need isegi raamatust välja, et alati olemas oleks. Kui teised teada said, ei olnudnad eriti vaimustunud mu tehtust. Sellest on nüüd umbes 30 aastat möödas ja nad ei olnud mul üldse enam nii hästi meeles. Hea oli see, et Esileedit ma võitsin ja hea oli see, et mu huvi riigilippude vastu on jätkuvalt alles. Kolmest mängust oli see, kus ma end kõige kindlamalt tundsin ja kui sõpradega mänguõhtu tuleb, siis selle pakun ma esimesena välja. Nauru, Besau, St Kitts – kõigi lipud nüüd selged.

Seega, kui sulle meeldib lisaks mängulustile ka targemaks saada, siis ma väga soovitan. Kvaliteetsed mängud ja hasarti ka omajagu. Lihtsalt olge teie paremad võitjad kui Esileedi, kes iga võidu järel püsti tõusis ja käed taeva poole „Nänänänänä“ laulis. Pssh.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Päevaküsimus

Sa näed põrandal keskmisest natuke suuremat ämblikku ja oled üksi kodus. Mida teed?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid