Kui sa paned kaks vinget asja kokku

Postituse koostööpartner oli Hasbro

Kui mina üles kasvasin, oli mu lemmikmänguks poistega hoovi peal lahingut mängida. Trifaad sai ka mängitud, mis on põhimõtteliselt peituse ja kulli segu ning minusugusele aeglasele tüübile täiesti sobimatu ettevõtmine, aga mingil hämmastaval kombel olin ma trifaas ülihea. Lahingute ja luureka mängimise osavust ma ei mäleta. Mäletan, kuidas iga poiss aga tegi oma püssi häält suuga ja need kõlasid täiesti erinevalt. Need pidid olema valjud, sest 100 meetri kaugusel olev tüüp pidi teadma, et teda on märgatud ja ta on pihta saamas. „HA-HA-HA-HA-HA-HA-HA“ kõlas näiteks väikese Villu automaat. „TÕ-DÕ-DÕ-DÕ“ oli Andres enda puupüssiga ametis. „PIU PIU PIU“ kisendas väike Tanel, aga kuna tema mängupüss tegi nii masendavalt igavat häält, siis see ei saanud ju eriti täpne olla ning võisid vabalt vastu hüüda „MÖÖDA!“ ja minema joosta.

Selline aktiivne adrenaliini vabastav mäng on alati olnud lastele vaimustav. Kas mängitakse luurekat või kui pätt põgeneb politseiniku eest, siis niisama tormamine on ainult pool lõbust. Kui mängu tuleb koordinatsioon ja täpsus, muutub iga mäng kohe topelt rõõmsamaks. Nagu suusatamine. Sa võid ju vaadata, kuidas eestlane 30 kilomeetrit suusatab ja siis 55ndaks tuleb, kuid kui ta suusatab 30km ja vahepeal märki tulistab, on sel täiesti uus põnevuse mõõde juures. Isegi, kui ta 55ndaks tuleb.

Ma võin seda kinnitada, sest me lapsed said uued NERF mängupüssid ja meie niigi vali maja, läks kohe kümme palli kärarikkamaks. Kui enne mängiti kulli, olid valikuteks näiteks pallikull, kus püüdja pidi põgenejaid palliga tabama, või kivikull, kus põgenejat ei tohi püüda, kui ta kivi puudutab. Selles viimases olin ma väga osav. Tuli vaid kogu mäng kivi peal istuda, kuni teised enam mängida ei viitsinud või nende ema neid aknast sööma kutsus. Siis nüüd on popim kull NERFi kull. See, et sul on võimalus kedagi noolega liikumise pealt tabada või noole eest kõrvale põigata, paneb silmad särama ka minul, täiskasvanul. Ma küll ei ole eriti osav eemalepõikaja, aga ma olen väga täpne laskur.

Need saadud NERFi mängupüssid ei ole ka tavalised, vaid laste jaoks eriti erilise tähendusega ja mul oli reaalne hirm, et kui ma neid lastele näitan, siis nad plahvatavad elevusest. Esiteks NERF! Saad sa aru. Miks minu lapsepõlves midagi sellist ei olnud? Need on täiesti geniaalsed mängurelvad, mis lasevad nooli ja sa ei pea kartma seda, et sa pihta saad, sest sa küll tunned seda, jah, see ei ole meeldiv, aga see ei ole valus! Teiseks on need mängupüssid TÄPSED koopiad Robloxi mängust ja mida võib veel üks poiss tahta? Tal on nüüd võimalus Roblox päris ellu tuua ja nüüd sellega luurekat mängida.

Mis seal salata – nutiseadmetes mängimine on laste üks lemmikuid ajaveetmisviise. Me püüame hoida seal head balanssi, mis vahel õnnestub ja vahel üldse mitte. Õnneks on mul enam-vähem ülevaade, millega mu noorpere tegutseb ja ma tean, et nende absoluutne lemmikmäng virtuaalses maailmas on Roblox. Ma ei hakka siin teid kurssi viima, mis seal mängus täpselt teha tuleb (ma ka päris täpselt ei tea). Seal on ehitamist, seal on tulistamist ja seal on võimalus oma vanemate krediitkaarti tuuseldada, kui ta unustab vajutada linnukese õigesse kohta, et iga ostu juures parooli küsiks, sest pea iga kord, kui ma telefonis mõnd ostu teen, küsib nutiseade mult, et kas salvestan parooli, et ta mult seda iga kord küsima ei peaks? EI!! Neis mängudes pole mingi mure paari tunniga sadu eurosid magama panna, sest seal on väga palju ostmisvõimalusi- riided, lisavarustus, püssid.

Piiga oli nutikas, tema valis komplekti, kus oli kaks mängupüssi kaasas, sest kui üks läheb mööda, siis teine on sul alati alles. Vennas valis suure valge, millel sees patareid ja laseb nooli järjest ning kui sa lased järjest kaheksa noolt, küll üks ikka pihta laseb. Noorsand haaras kiirelt punase mängupumppüssi ja möödas on juba nädal nende seltsis ja ta keeldub siiani teistega jagamast. Kull, luurekas, politsei- hetkega tuli valik aktiivseid mänge juurde. Täna viidi läbi ka AMHT ametlik täpsuslaskuri võistlus. Ma ei hakka siin võitjat välja tooma, aga ütleme nii, et ta nimes on viis tähte ja esimesed neli on HENR ning ta täiega domineeris!

Kuid siiski on NERFiga ka saladus, mis tänaseni müsteerium on – kuhu jäävad nooled? Ma saan aru, et need võivad lennata diivani alla, või riiuli vahele, aga siis nad peaksid kunagi ka välja tulema. NERFi nooled ei tule. Me oleme siin aastate jooksul ostnud oma 10 komplekti nooli, aga ikka kaovad ära ja välja ei tule. Müstika.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Päevaküsimus

Kui sina endale midagi netist tellida soovid, siis kas sa

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Ma oleks napilt maksnud kaks korda rohkem, kui asi väärt on

    Postitusele pani õla alla ostaeu.ee Ma käisin eile poes. Nagu alati. Esileedi on suutnud kuidagi nii meie elu seada, et kui mul midagi poest vaja on, siis lähen…

  • Usklikud.

    Vähemalt kahte mu lugejat ärritab alati, kui ma kasutan väljendit „Jumal tänatud“, või „jumalast lahe“ ja üldse kõik, mis jumalaga seotud. Kui miski lipsab teksti sisse, siis võin…

  • Esileedi firmaroog, mida talt alati suviti oodatakse (videoretsept)

    Postitus valmis koostöös Boschi köögikombain MUM5-ga Esileedil on paar firmarooga, mida külalsised temalt alati ootavad. Üheks on tuunikalaga võileivatort ja teiseks on üks pisara-rabarberikook. Mõlema puhul on märksõnaks…